{"id":7314,"date":"2017-03-03T10:16:03","date_gmt":"2017-03-03T10:16:03","guid":{"rendered":"https:\/\/www.wma.net\/wp-content\/uploads\/2016\/11\/ethics_manual_estonian.pdf"},"modified":"2017-03-03T10:16:03","modified_gmt":"2017-03-03T10:16:03","slug":"ethics_manual_estonian","status":"inherit","type":"attachment","link":"https:\/\/www.wma.net\/es\/que-hacemos\/educacion\/manual-de-etica-medica\/ethics_manual_estonian\/","title":{"rendered":"ethics_manual_estonian"},"author":2,"comment_status":"open","ping_status":"closed","template":"","meta":[],"acf":[],"description":{"rendered":"<p class=\"attachment\"><a href='https:\/\/www.wma.net\/wp-content\/uploads\/2016\/11\/ethics_manual_estonian.pdf'>ethics_manual_estonian<\/a><\/p>\n<p>1<br \/>\nM a a i l m a A r s t i d e L i i t<br \/>\nArstieetika<br \/>\nk\u00e4siraamat<br \/>\nArstieetikak\u00e4siraamat<br \/>\n2<br \/>\nOriginaal:<br \/>\nWilliams, John R. Medical Ethics Manual<br \/>\nEthics Unit of the World Medical Association<br \/>\nISBN 92-990028-0-0<br \/>\n\u00a9 2005 The World Medical Association, Inc.<br \/>\nKujundus Tuuli Sauren,<br \/>\nInspirit International Advertising, Belgia<br \/>\nFotod Van Parys Media\/CORBIS<br \/>\n\u00a9 T\u00f5lge eesti keelde, Eesti Arstide Liit ja<br \/>\nTartu \u00dclikooli arstiteaduskond, 2007<br \/>\nT\u00f5lkinud Tiiu Hallap<br \/>\nKeeletoimetaja Triin Kaalep<br \/>\nToimetanud Vallo Volke ja Andres Soosaar<br \/>\nISBN 978-9985-4-0517-8<br \/>\nKirjastus Elmatar<br \/>\nViljandi mnt. 11, Tartu 50412<br \/>\nwww.elmatar.ee<br \/>\n3<br \/>\nSISUKORD<br \/>\nT\u00e4nuavaldused 6<br \/>\nEess\u00f5na eestikeelsele t\u00f5lkele 7<br \/>\nEess\u00f5na 8<br \/>\nSissejuhatus 11<br \/>\nMis on arstieetika?<br \/>\nMilleks \u00f5ppida arstieetikat?<br \/>\nArstieetika, arstide professionaalsus, inim\u00f5igused ja seadusandlus<br \/>\nKokkuv\u00f5te<br \/>\nEsimene peat\u00fckk: Arstieetika peajooned 18<br \/>\nEesm\u00e4rgid<br \/>\nMis on meditsiinis erilist?<br \/>\nMis on arstieetikas erilist?<br \/>\nKes otsustab, mis on eetiline?<br \/>\nKas arstieetika muutub?<br \/>\nKas arstieetika on eri riikides erinev?<br \/>\nMaailma Arstide Liidu roll<br \/>\nKuidas Maailma Arstide Liit otsustab, mis on eetiline?<br \/>\nKuidas \u00fcksikisikud otsustavad, mis on eetiline?<br \/>\nKokkuv\u00f5te<br \/>\nTeine peat\u00fckk: Arst ja patsient 36<br \/>\nEesm\u00e4rgid<br \/>\nJuhtumianal\u00fc\u00fcs<br \/>\nMis on arsti-patsiendi suhtes erilist?<br \/>\nLugupidamine ja v\u00f5rdne kohtlemine<br \/>\nSuhtlus ja n\u00f5usolek<br \/>\nOtsustamine otsustusv\u00f5imetute patsientide puhul<br \/>\nKutsesaladus<br \/>\nElu algusega seotud k\u00fcsimused<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\nArstieetikak\u00e4siraamat\u2013Sisukord<br \/>\n4<br \/>\nElu l\u00f5puga seotud k\u00fcsimused<br \/>\nTagasi juhtumianal\u00fc\u00fcsi juurde<br \/>\nKolmas peat\u00fckk: Arstid ja \u00fchiskond 62<br \/>\nEesm\u00e4rgid<br \/>\nJuhtumianal\u00fc\u00fcs<br \/>\nMis on arsti-\u00fchiskonna suhtes erilist?<br \/>\nTopeltlojaalsus<br \/>\nRessursside jagamine<br \/>\nRahvatervis<br \/>\n\u00dcleilmne tervis<br \/>\nTagasi juhtumianal\u00fc\u00fcsi juurde<br \/>\nNeljas peat\u00fckk: Arst ja kolleegid 80<br \/>\nEesm\u00e4rgid<br \/>\nJuhtumianal\u00fc\u00fcs<br \/>\nArsti autoriteedi vaidlustamine<br \/>\nSuhted kolleegide, \u00f5petajate ja \u00fcli\u00f5pilastega<br \/>\nRiskantsetest v\u00f5i ebaeetilistest teguviisidest teatamine<br \/>\nSuhted teiste meditsiinit\u00f6\u00f6tajatega<br \/>\nKoost\u00f6\u00f6<br \/>\nKon\ufb02iktilahendus<br \/>\nTagasi juhtumianal\u00fc\u00fcsi juurde<br \/>\nViies peat\u00fckk: Eetika ja arstiteaduslik uurimist\u00f6\u00f6 94<br \/>\nEesm\u00e4rgid<br \/>\nJuhtumianal\u00fc\u00fcs<br \/>\nArstiteadusliku uurimist\u00f6\u00f6 t\u00e4htsus<br \/>\nUurimist\u00f6\u00f6 arstipraktikas<br \/>\nEetikan\u00f5uded<br \/>\nEetikakomitee heakskiit<br \/>\nTeaduslik v\u00e4\u00e4rtus<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n5<br \/>\n\u00dchiskondlik v\u00e4\u00e4rtus<br \/>\nRiskid ja kasud<br \/>\nInformeeritud n\u00f5usolek<br \/>\nAndmekaitse<br \/>\nRollide kon\ufb02ikt<br \/>\nTulemuste aus teatamine<br \/>\nL\u00e4rmit\u00f5stmine<br \/>\nLahendamata k\u00fcsimusi<br \/>\nTagasi juhtumianal\u00fc\u00fcsi juurde<br \/>\nKuues peat\u00fckk: Kokkuv\u00f5te 110<br \/>\nArsti vastutus ja ees\u00f5igused<br \/>\nVastutus iseenda ees<br \/>\nArstieetika tulevik<br \/>\nLisa A: S\u00f5nastik 118<br \/>\nLisa B: Arstieetika abiallikad internetis 122<br \/>\nLisa C: Maailma Arstide Liidu resolutsioon arstieetika ja inim\u00f5igus-<br \/>\nte l\u00fclitamisest arstiteaduskondade \u00f5ppekavasse; Arstihariduse Maail-<br \/>\nmaf\u00f6deratsiooni \u00ab\u00dcleilmsed kvaliteediparandamisstandardid: arstide<br \/>\np\u00f5hiharidus\u00bb 124<br \/>\nLisa D: Eetika \u00f5petamise arendamisest arstiteaduskondades 126<br \/>\nLisa E: T\u00e4iendavaid juhtumianal\u00fc\u00fcse 128<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\nArstieetikak\u00e4siraamat\u2013Sisukord<br \/>\n6<br \/>\nT\u00c4NUAVALDUSED<br \/>\nMaailma Arstide Liidu (WMA) eetika t\u00f6\u00f6r\u00fchm on s\u00fcgavalt t\u00e4nulik j\u00e4rg-<br \/>\nmistele isikutele k\u00e4esoleva k\u00e4siraamatu varasemate versioonide kohta<br \/>\ntehtud p\u00f5hjalike ning sisukate m\u00e4rkuste eest:<br \/>\nProf Solly Benatar \u2013 Cape Towni \u00fclikool, L\u00f5una-Aafrika Vabariik<br \/>\nProf Kenneth Boyd \u2013 Edinburghi \u00fclikool, \u0160otimaa<br \/>\nDr Annette J. Braunack-Mayer \u2013 Adelaide\u2019i \u00fclikool, Austraalia<br \/>\nDr Robert Carlson \u2013 Edinburghi \u00fclikool, \u0160otimaa<br \/>\nHr Sev Fluss, WMA ja CIOMS1<br \/>\n\u2013 Genf, \u0160veits<br \/>\nProf Eugenijus Gefenas \u2013 Vilniuse \u00fclikool, Leedu<br \/>\nDr Delon Human, WMA \u2013 Ferney-Voltaire, Prantsusmaa<br \/>\nDr Girish Bobby Kapur \u2013 George Washingtoni \u00fclikool, Washington, DC,<br \/>\nUSA<br \/>\nProf Nuala Kenny \u2013 Dalhousie \u00fclikool, Halifax, Kanada<br \/>\nProf Cheryl Cox Macpherson \u2013 St. George\u2019i \u00fclikool, Grenada<br \/>\nPrl Mareike M\u00f6ller \u2013 Hannoveri meditsiiniinstituut, Saksamaa<br \/>\nProf Ferenc Oberfrank \u2013 Ungari Teaduste Akadeemia, Budapest, Ungari<br \/>\nHr Atif Rahman \u2013 Khyberi meditsiinikolled\u017e, Peshawar, Pakistan<br \/>\nHr Mohamed Swailem ja k\u00fcmme tema kaas\u00fcli\u00f5pilast Banha \u00fclikoo-<br \/>\nli arstiteaduskonnast (Banha, Egiptus) aitasid kindlaks teha s\u00f5navara,<br \/>\nmis valmistab raskusi isikutele, kelle emakeeleks pole inglise keel.<br \/>\nWMA eetika t\u00f6\u00f6r\u00fchma tegevust on osaliselt toetanud \ufb01rma Johnson &#038;<br \/>\nJohnson haridusgrant.<br \/>\n1<br \/>\nCIOMS (Council for International Organizations of Medical Sciences) \u2013 Meditsiini-<br \/>\nteaduste Rahvusvaheliste Organisatsioonide N\u00f5ukogu.<br \/>\n7<br \/>\nEESS\u00d5NA<br \/>\nEESTIKEELSELE T\u00d5LKELE<br \/>\nArstimine on elukutse, kus professionaalne eetika on olnud t\u00e4htsal<br \/>\nkohal arstiteaduse s\u00fcnnist alates. Ka t\u00e4nap\u00e4eval on arstiks olemise<br \/>\nlahutamatuks osaks arstieetika tundmine ja j\u00e4rgimine. Samas oleme<br \/>\ntunnistajaks, kuidas meditsiinieetika sisu ja t\u00e4hendus on viimastel<br \/>\naastak\u00fcmnetel muutunud. Lisaks klassikalistele heategemise ja mit-<br \/>\ntekahjustamise p\u00f5him\u00f5tetele on v\u00e4ga olulisteks saanud patsiendi au-<br \/>\ntonoomia austamine ja \u00fchiskonna meditsiiniressursside \u00f5iglane jaga-<br \/>\nmine. Kuigi moodne meditsiinieetika on valdkonnana v\u00e4ljunud arstide<br \/>\nerialastest piiridest ja p\u00e4lvinud ka laiema \u00fchiskondliku k\u00f5lapinna nii<br \/>\nkliinilises tegevuses kui arstiteadusliku uurimist\u00f6\u00f6 korrektsel l\u00e4bivii-<br \/>\nmisel, s\u00fcnnib ja realiseerub meditsiinieetika k\u00f5igepealt ikkagi arsti ja<br \/>\npatsiendi suhtlemises, mille \u00fclimaks p\u00f5him\u00f5tteks on abi h\u00e4das oleva-<br \/>\nle inimesele. K\u00e4esolev kokkuv\u00f5tlik k\u00e4siraamat n\u00e4itab, kuidas p\u00fc\u00fcel-<br \/>\ndakse \u00fchiste universaalsete professionaalsete v\u00e4\u00e4rtuste suunas, mida<br \/>\nj\u00e4rgiksid arstid Jaapanist Eestini.<br \/>\nEestikeelne WMA arstieetika k\u00e4siraamat valmis Eesti Arstide Liidu ja<br \/>\nTartu \u00dclikooli arstiteaduskonna heas koost\u00f6\u00f6s. Olgu see raamat abiks<br \/>\nja m\u00f5tteaineks nii kogenud arstidele kui arsti keerulise, kuid \u00fclla ame-<br \/>\nti valinud \u00fcli\u00f5pilastele.<br \/>\nDr Andres Kork, Eesti Arstide Liidu president<br \/>\nProf Toomas Asser, Tartu \u00dclikooli arstiteaduskonna dekaan<br \/>\nArstieetikak\u00e4siraamat\u2013Eess\u00f5naeestikelselet\u00f5lkele<br \/>\n8<br \/>\nEESS\u00d5NA<br \/>\nRaske uskudagi, aga ehkki arstieetika rajajate, n\u00e4iteks Hippokratese<br \/>\nt\u00f6\u00f6d s\u00fcndisid \u00fcle kahe tuhande aasta tagasi, on arstiametil praeguse<br \/>\najani puudunud \u00fcldkasutatav alus\u00f5ppekava eetika \u00f5petamiseks. See<br \/>\nesimene Maailma Arstide Liidu eetikak\u00e4siraamat p\u00fc\u00fcab nimetatud t\u00fc-<br \/>\nhikut t\u00e4ita. Olen v\u00e4ga uhke, et v\u00f5in seda raamatut esimesena teile tut-<br \/>\nvustada!<br \/>\nK\u00e4siraamat sai alguse 1999. aastal toimunud arstide 51. maailma-<br \/>\nkongressil. Kongressile kogunenud arstid, kes esindasid arstide liite<br \/>\n\u00fcle kogu maailma, otsustasid \u00abkindlalt soovitada arstiteaduskondade-<br \/>\nle k\u00f5ikjal maailmas, et arstieetika ja inim\u00f5iguste \u00f5petamine l\u00fclitataks<br \/>\nkohustusliku kursusena nende \u00f5ppekavasse\u00bb. Koosk\u00f5las selle otsu-<br \/>\nsega algatati protsess, mille eesm\u00e4rgiks oli t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja alus\u00f5ppe-<br \/>\nvahend k\u00f5igile arsti\u00fcli\u00f5pilastele ja arstidele. P\u00f5hinedes k\u00fcll WMA po-<br \/>\nliitikal, poleks see siiski ise poliitiline dokument. Siinne k\u00e4siraamat<br \/>\non seega p\u00f5hjaliku, WMA eetika t\u00f6\u00f6r\u00fchma juhitava ja koordineeritava<br \/>\n\u00fclemaailmse arendus- ja konsultatiivprotsessi tulemus.<br \/>\nT\u00e4nap\u00e4eva tervishoius on tekkinud \u00e4\u00e4rmiselt keerukaid ja paljutahuli-<br \/>\nsi eetikadilemmasid. Kahjuks pole arstid sageli ette valmistatud nen-<br \/>\nde dilemmadega p\u00e4devalt toime tulema. K\u00e4esoleva v\u00e4ljaande struk-<br \/>\ntuur l\u00e4htub p\u00fc\u00fcdest kinnistada ja s\u00fcvendada arstide eetilist hoiakut<br \/>\nning praktikat ja pakkuda vahendeid dilemmade lahendamiseks. See<br \/>\nraamat pole mitte \u00ab\u00f5igete ja valede\u00bb toimimisviiside loetelu, vaid kat-<br \/>\nse muuta arsti s\u00fcdametunnistust tundlikumaks. Just s\u00fcdametunnistus<br \/>\non igasuguse m\u00f5istliku ning eetilise otsustamise alus. Te leiate raa-<br \/>\nmatust mitmeid juhtumianal\u00fc\u00fcse, mis peaksid ergutama nii iga \u00fcksik-<br \/>\nisiku m\u00f5tisklusi eetika \u00fcle kui ka meeskonnasisest arutelu.<br \/>\nArstidena teame, kui suur ees\u00f5igus on saada osa patsiendi-ars-<br \/>\nti suhtest, mis on oma loomult ainulaadne ning kergendab teadusli-<br \/>\nku teadmise ja hoolitsuse vahendamist eetika ja usalduse raamisti-<br \/>\n9<br \/>\nkus. K\u00e4siraamatu struktuuris kajastub p\u00fc\u00fce tuua v\u00e4lja k\u00fcsimused, mis<br \/>\nseostuvad arsti haaratusega erinevatesse suhtev\u00f5rkudesse, kuid k\u00f5i-<br \/>\nge keskmes on alati arsti ja patsiendi suhe. Viimasel ajal on nimetatud<br \/>\nsuhe ressursipiirangute ja muude tegurite m\u00f5jul sattunud surve alla<br \/>\nning k\u00e4esolev k\u00e4siraamat r\u00f5hutab vajadust seda sidet eetilise prakti-<br \/>\nka kaudu tugevdada.<br \/>\nL\u00f5petuseks m\u00f5ni s\u00f5na patsiendi keskse rolli kohta mis tahes medit-<br \/>\nsiinieetilises arutelus. Enamik arstide \u00fchendusi tunnistab oma alusdo-<br \/>\nkumentides, et eetilises m\u00f5ttes peaksid k\u00f5igis raviotsustes esmaseks<br \/>\nkaalutluseks olema konkreetse patsiendi huvid. K\u00e4esolev k\u00e4siraamat<br \/>\nteenib oma eesm\u00e4rke \u00fcksnes siis, kui ta aitab arsti\u00fcli\u00f5pilastel ja arsti-<br \/>\ndel paremini orienteeruda neis rohketes eetikaprobleemides, millega<br \/>\nnad oma igap\u00e4evases tegevuses kokku puutuvad, ning leida t\u00f5husaid<br \/>\nviise tagamaks, et alati oleksid esikohal PATSIENDI HUVID.<br \/>\nDr Delon Human, Maailma Arstide Liidu peasekret\u00e4r<br \/>\nArstieetikak\u00e4siraamat\u2013Eess\u00f5na<br \/>\n10<br \/>\n11<br \/>\nSISSEJUHATUS<br \/>\nMIS ON ARSTIEETIKA<br \/>\nVaadelgem j\u00e4rgmisi juhtumeid, mis v\u00f5iksid aset leida peaaegu igal<br \/>\nmaal:<br \/>\n1. Dr P, kogenud ja osav kirurg, on l\u00f5petamas \u00f6\u00f6valvet keskmise<br \/>\nsuurusega kohalikus haiglas. \u00dcks ema toob haiglasse oma t\u00fctre,<br \/>\nnoore naise. Ema lahkub kohe, \u00f6eldes vastuv\u00f5tu\u00f5ele, et peab vaa-<br \/>\ntama oma teiste laste j\u00e4rele. Patsiendil on emakaverejooks koos<br \/>\nsuurte valudega. Dr P vaatab naise l\u00e4bi ja otsustab, et tegu on<br \/>\nkas siis tahtlikult esilekutsutud v\u00f5i iseenesliku nuris\u00fcnnitusega.<br \/>\nTa teeb kiiresti emakakaela laiendamise ja k\u00fcretaa\u017ei ning annab<br \/>\n\u00f5ele korralduse patsiendilt k\u00fcsida, kas tema materiaalne olukord<br \/>\nlubab tal j\u00e4\u00e4da haiglasse, kuni ta on v\u00e4ljaspool ohtu ja v\u00f5ib koju<br \/>\nminna. Kohale j\u00f5uab dr Q, kes vahetab dr P v\u00e4lja. Dr P l\u00e4heb koju,<br \/>\nilma et oleks patsiendiga r\u00e4\u00e4kinud.<br \/>\n2. Dr S-i panevad \u00fcha enam n\u00f6rdima patsiendid, kes tulevad tema<br \/>\njuurde enne v\u00f5i p\u00e4rast seda, kui on k\u00e4inud sama haigusega m\u00f5ne<br \/>\nteise arsti vastuv\u00f5tul. Ta peab seda nii tervishoiuressursside rais-<br \/>\nkamiseks kui ka patsientide tervisele kahjulikuks. Ta otsustab sel-<br \/>\nlistele patsientidele \u00f6elda, et ei ravi neid enam, juhul kui nad k\u00e4i-<br \/>\nvad sama haigusega veel m\u00f5ne teise arsti juures. \u00dchtlasi on tal<br \/>\nkavas p\u00f6\u00f6rduda oma maa arstide liidu poole, v\u00f5tmaks ette lobi-<br \/>\nt\u00f6\u00f6d valitsuses, mis v\u00e4listaks tervishoiuressursside seda laadi<br \/>\nv\u00e4\u00e4rkasutuse.<br \/>\n3. Dr C-d, linnahaiglas \u00e4sja ametisse m\u00e4\u00e4ratud anestesioloogi, teeb<br \/>\nrahutuks \u00fche vanema kirurgist kolleegi k\u00e4itumine operatsioonisaa-<br \/>\nlis. Too kirurg kasutab vananenud tehnikaid, mis pikendavad ope-<br \/>\nratsiooni kestust ning toovad kaasa suurema operatsioonij\u00e4rgse<br \/>\nvalu ja pikema paranemisaja. Peale selle viskab ta sageli patsienti-<br \/>\nde \u00fcle j\u00f5hkrat nalja, mis ilmselgelt h\u00e4irib assisteerivaid \u00f5desid. Dr<br \/>\nArstieetikak\u00e4siraamat\u2013Sissejuhatus<br \/>\n12<br \/>\nC-le kui nooremale kolleegile on vastumeelt vanemat kirurgi isik-<br \/>\nlikult kritiseerida v\u00f5i temast \u00fclemustele ette kanda. Kuid ta tunneb,<br \/>\net peab olukorra parandamiseks midagi tegema.<br \/>\n4. Dr R on \u00fcldarst v\u00e4ikelinnas. Temaga v\u00f5tab \u00fchendust ravimuurin-<br \/>\nguid teostav \ufb01rma, mis teeb ettepaneku osaleda uue mittesteroidse<br \/>\np\u00f5letikuvastase ravimi kliinilises katsetamises. Dr R-ile pakutak-<br \/>\nse teatud rahasumma iga patsiendi pealt, kelle ta suudab veenda<br \/>\nuuringutes osalema. Ravimuuringuid teostav \ufb01rma esindaja kinni-<br \/>\ntab arstile, et uuringute korraldajail on olemas k\u00f5ik vajalikud load,<br \/>\nsealhulgas ka eetikakomitee n\u00f5usolek. Dr R pole kunagi varem<br \/>\nkliinilistes uuringutes osalenud ja talle valmistab niisugune v\u00f5i-<br \/>\nmalus heameelt, eriti arvestades lisaraha. Ta annab oma n\u00f5usole-<br \/>\nku, ilma et uuriks l\u00e4hemalt uuringute teaduslikke v\u00f5i eetilisi aspek-<br \/>\nte.<br \/>\nK\u00f5ik need juhtumid annavad ainet eetiliseks m\u00f5tiskluseks. Nad t\u00f5sta-<br \/>\ntavad k\u00fcsimusi arsti2<br \/>\nk\u00e4itumisest ja otsustamisest \u2013 mitte teadus-<br \/>\nlikke ega tehnilisi k\u00fcsimusi, nagu n\u00e4iteks, kuidas ravida suhkurt\u00f5be<br \/>\nv\u00f5i kuidas sooritada topelt\u0161unteerimist, vaid k\u00fcsimusi v\u00e4\u00e4rtustest, \u00f5i-<br \/>\ngustest ja vastutusest. Seda laadi probleemidega puutuvad arstid kok-<br \/>\nku niisama sageli kui teaduslik-tehniliste k\u00fcsimustega.<br \/>\n\u00dcksk\u00f5ik milline ka oleks eriala v\u00f5i kontekst, m\u00f5ningatele arstipraktikas<br \/>\nette tulevatele k\u00fcsimustele on hoopis kergem vastata kui teistele. Liht-<br \/>\nsa luumurru lahastamine v\u00f5i tavalise haava \u00f5mblemine ei tekita arsti-<br \/>\ndele, kes on harjunud niisuguseid protseduure tegema, mingeid erilisi<br \/>\nprobleeme. Spektri teises otsas v\u00f5ib aga esineda suuri lahkarvamusi<br \/>\nv\u00f5i m\u00e4rgatavat ebakindlust selle osas, kuidas m\u00f5nd haigust tuleks ra-<br \/>\nvida \u2013 ja seda isegi niisuguste \u00fcldlevinud haiguste puhul nagu tuber-<br \/>\nkuloos v\u00f5i k\u00f5rgverer\u00f5hut\u00f5bi. Samamoodi pole ka meditsiini eetilised<br \/>\nk\u00fcsimused k\u00f5ik \u00fchtviisi rasked. M\u00f5nele on v\u00f5rdlemisi lihtne vastata,<br \/>\npeamiselt seep\u00e4rast, et on olemas h\u00e4sti v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud konsensus, kui-<br \/>\ndas on teatud olukorras \u00f5ige k\u00e4ituda (n\u00e4iteks et arst peab alati k\u00fcsima<br \/>\n2<br \/>\nKursiivis esitatud s\u00f5nade de\ufb01nitsioonid on antud s\u00f5nastikus (vt lisa A).<br \/>\n13<br \/>\npatsiendilt n\u00f5usolekut, kui tahab teda uuringus katsealusena kasuta-<br \/>\nda). M\u00f5ned k\u00fcsimused on aga m\u00e4rksa raskemad, eriti need, mille pu-<br \/>\nhul konsensus on v\u00e4lja kujunemata v\u00f5i kus k\u00f5igil lahendusvariantidel<br \/>\non oma puudused (n\u00e4iteks nappide tervishoiuressursside jaotamine).<br \/>\nMis siis on eetika t\u00e4psemalt ja kuidas aitab ta arstidel s\u00e4\u00e4raste k\u00fcsi-<br \/>\nmustega toime tulla? Lihtsalt v\u00e4ljendudes on eetika moraali uurimine<br \/>\n\u2013 moraaliotsustuste ja k\u00e4itumise hoolikas ja s\u00fcstemaatiline vaagimi-<br \/>\nne ning anal\u00fc\u00fcsimine, \u00fcksk\u00f5ik kas tegu on siis kunagiste, praegus-<br \/>\nte v\u00f5i tulevaste otsuste ja k\u00e4itumise-<br \/>\nga. Moraal on inimliku otsustamise ja<br \/>\nk\u00e4itumise v\u00e4\u00e4rtusm\u00f5\u00f5de. Moraali keel<br \/>\nh\u00f5lmab nimis\u00f5nu nagu \u00ab\u00f5igused\u00bb,<br \/>\n\u00abvastutus\u00bb ja \u00abvoorused\u00bb ning oma-<br \/>\nduss\u00f5nu nagu \u00abhea\u00bb ja \u00abhalb\u00bb (v\u00f5i<br \/>\n\u00abkuri\u00bb), \u00ab\u00f5ige\u00bb ja \u00abv\u00e4\u00e4r\u00bb, \u00ab\u00f5iglane\u00bb<br \/>\nja \u00abeba\u00f5iglane\u00bb. Nende m\u00e4\u00e4ratluste<br \/>\nkohaselt puutub eetika eesk\u00e4tt tead-<br \/>\nmisse, samas kui moraal puutub ees-<br \/>\nk\u00e4tt toimimisse. Nende kahe tihe<br \/>\nseos seisneb selles, et eetika p\u00fc\u00fcab<br \/>\ninimestele anda m\u00f5istusp\u00e4raseid kri-<br \/>\nteeriume, mille alusel otsustada v\u00f5i<br \/>\nk\u00e4ituda pigem \u00fcht- kui teistviisi.<br \/>\nKuna eetika tegeleb inimk\u00e4itumise ja -otsustamise k\u00f5igi aspektidega,<br \/>\nkujutab ta endast v\u00e4ga suurt ja keerukat uurimisvalda paljude haru-<br \/>\nde ja alljaotustega. Siinse k\u00e4siraamatu huvikeskmes on arstieetika<br \/>\n\u2013 eetika haru, mis tegeleb arstipraktika moraalik\u00fcsimustega. Arstieeti-<br \/>\nka on \u00fcks osa meditsiinieetikast. Viimane on tihedalt seotud bioeetika-<br \/>\nga, ent pole sellega samane. Kui meditsiinieetika keskendub peamiselt<br \/>\npraktilises meditsiinis kerkivatele k\u00fcsimustele, siis bioeetika on v\u00e4ga<br \/>\navar ainevald, mis uurib bioteaduste arenguga seoses kerkinud mo-<br \/>\nraalik\u00fcsimusi \u00fcldisemalt. Bioeetika erineb meditsiinieetikast ka selle<br \/>\npoolest, et ei n\u00f5ua teatud traditsiooniliste v\u00e4\u00e4rtuste tunnistamist, mis<br \/>\n\u00ab&#8230;on eetika moraali<br \/>\nuurimine \u2013<br \/>\nmoraaliotsustuste ja<br \/>\nk\u00e4itumise hoolikas<br \/>\nja s\u00fcstemaatiline<br \/>\nvaagimine ning<br \/>\nanal\u00fc\u00fcsimine,<br \/>\n\u00fcksk\u00f5ik kas tegu<br \/>\non siis kunagiste,<br \/>\npraeguste v\u00f5i<br \/>\ntulevaste otsuste<br \/>\nja k\u00e4itumisega.\u00bb<br \/>\nArstieetikak\u00e4siraamat\u2013Sissejuhatus<br \/>\n14<br \/>\nmeditsiinieetikas \u2013 nagu n\u00e4eme 2. peat\u00fckis \u2013 on p\u00f5hjapaneva t\u00e4ht-<br \/>\nsusega.<br \/>\nAkadeemilise distsipliinina on arstieetika arendanud v\u00e4lja omaenda<br \/>\nerilise s\u00f5navara, mis muu hulgas h\u00f5lmab ka paljusid \ufb01losoo\ufb01ast lae-<br \/>\nnatud termineid. Siinne k\u00e4siraamat ei n\u00f5ua lugejailt \ufb01losoo\ufb01a tundmist<br \/>\nning seep\u00e4rast antakse v\u00f5tmem\u00f5istete t\u00e4hendused ka nende esimesel<br \/>\nesinemisel tekstis v\u00f5i k\u00e4siraamatu l\u00f5ppu paigutatud s\u00f5nastikus.<br \/>\nMIKS \u00d5PPIDA ARSTIEETIKAT?<br \/>\n\u00abKui arst on oma ravit\u00f6\u00f6s asjatundlik ja osav, pole eetika oluline.\u00bb<br \/>\n\u00abEetikat \u00f5pitakse perekonnas, mitte arstiteaduskonnas.\u00bb<br \/>\n\u00abArstieetikat \u00f5pitakse vanemate arstide k\u00e4itumist j\u00e4lgides, mitte raa-<br \/>\nmatutest ega loengutest.\u00bb<br \/>\n\u00abEetika on t\u00e4htis k\u00fcll, kuid meie \u00f5ppekava on juba niigi \u00fcle koormatud<br \/>\nning eetika \u00f5petamiseks pole ruumi.\u00bb<br \/>\nNii p\u00f5hjendatakse tavaliselt, miks eetikale pole tarvis anda suurt rol-<br \/>\nli arstiteaduskondade \u00f5ppekavas. K\u00f5ik need p\u00f5hjendused peavad pai-<br \/>\nka \u2013 kuid \u00fcksnes osaliselt. Arstiteaduskonnad \u00fcle kogu maailma on<br \/>\nhakanud \u00fcha enam m\u00f5istma, et neil on tarvis anda \u00fcli\u00f5pilastele piisa-<br \/>\nvalt aega ja ressursse eetika \u00f5ppimiseks. Selles suunas liikumiseks on<br \/>\nnad saanud olulist tuge s\u00e4\u00e4rastelt or-<br \/>\nganisatsioonidelt nagu Maailma Ars-<br \/>\ntide Liit ja Meditsiinihariduse Maail-<br \/>\nmaf\u00f6deratsioon (vt lisa C).<br \/>\nEetika t\u00e4htsuse arstihariduses peaks<br \/>\ntegema ilmseks k\u00e4esolev k\u00e4siraamat.<br \/>\nKokkuv\u00f5tlikult \u00f6eldes on eetika praegu<br \/>\n\u2013 ja on alati olnud \u2013 meditsiinipraktika<br \/>\noluline koostisosa. Niisugused eetika-<br \/>\np\u00f5him\u00f5tted nagu isikust lugupidamine,<br \/>\n\u00abEetika \u00f5ppimine<br \/>\nvalmistab<br \/>\narsti\u00fcli\u00f5pilasi<br \/>\nette raskeid<br \/>\nsituatsioone \u00e4ra<br \/>\ntundma ning nendega<br \/>\nm\u00f5istusp\u00e4rasel ja<br \/>\np\u00f5him\u00f5ttekindlal<br \/>\nviisil toime tulema.\u00bb<br \/>\n15<br \/>\ninformeeritud n\u00f5usolek ja kutsesaladus on arsti-patsiendi suhtes pea-<br \/>\nmised. Kuid nende p\u00f5him\u00f5tete rakendamine konkreetsetes olukorda-<br \/>\ndes on sageli keeruline, kuna arstid, patsiendid, nende pereliikmed ja<br \/>\nteised tervishoiut\u00f6\u00f6tajad v\u00f5ivad olla eri arvamusel, kuidas on \u00f5ige toi-<br \/>\nmida. Eetika \u00f5ppimine valmistab arsti\u00fcli\u00f5pilasi ette raskeid situatsioo-<br \/>\nne \u00e4ra tundma ning nendega m\u00f5istusp\u00e4rasel ja p\u00f5him\u00f5ttekindlal viisil<br \/>\ntoime tulema. Samuti on eetika oluline arstide suhetes \u00fchiskonnaga ja<br \/>\nkolleegidega ning arstiteadusliku uurimist\u00f6\u00f6 korraldamisel.<br \/>\nARSTIEETIKA, ARSTIDE PROFESSIONAALSUS,<br \/>\nINIM\u00d5IGUSED JA SEADUSANDLUS<br \/>\nNagu esimeses peat\u00fckis n\u00e4eme, on eetika olnud meditsiini lahuta-<br \/>\nmatu osa v\u00e4hemasti Hippokratese aegadest peale. Hippokrates, kes<br \/>\nelas 5. sajandil eKr, oli kreeka arst, keda peetakse arstieetika rajajaks.<br \/>\nHippokrateselt p\u00e4rineb arusaam meditsiinist kui kutsealast, mille<br \/>\nesindajad avalikult t\u00f5otavad, et seavad patsientide huvid omaenda hu-<br \/>\nvidest k\u00f5rgemale (t\u00e4psemaid selgitusi vt 3. peat\u00fckk). Eetika ja profes-<br \/>\nsionaalsuse tihe seotus ilmneb kogu k\u00e4esoleva k\u00e4siraamatu v\u00e4ltel.<br \/>\nK\u00f5ige viimasel ajal on arstieetikat tugevasti m\u00f5jutanud inim\u00f5igus-<br \/>\nte areng. Pluralistlikus ja paljukultuurilises maailmas hulga erineva-<br \/>\nte moraalitraditsioonidega v\u00f5ivad inim\u00f5igusi k\u00e4sitlevad kokkulepped<br \/>\nanda arstieetikale sellise aluse, mis on vastuv\u00f5etav riigi- ja kultuuripii-<br \/>\nride \u00fcleselt. Peale selle tuleb arstidel sageli kokku puutuda inim\u00f5igus-<br \/>\nte rikkumisest tulenevate meditsiiniliste probleemidega, nagu n\u00e4iteks<br \/>\nsundmigratsioon ja piinamine. Ka puudutab arste s\u00fcgavalt vaidlus sel-<br \/>\nle \u00fcle, kas arstiabi on inim\u00f5igus, kuna vastus nimetatud k\u00fcsimusele<br \/>\nm\u00e4\u00e4rab igas konkreetses riigis suuresti \u00e4ra selle, kellel on ligip\u00e4\u00e4s<br \/>\narstiabile.<br \/>\nArstieetika on tihedalt seotud ka seadusandlusega. Enamikus rii-<br \/>\nkides on olemas seadused, mis t\u00e4psustavad, kuidas tuleb arstidel la-<br \/>\nhendada eetikak\u00fcsimusi patsientide ravimisel ja nendega seotud uu-<br \/>\nArstieetikaK\u00e4siraamat\u2013Sissejuhatus<br \/>\n16<br \/>\nrimist\u00f6\u00f6s. Lisaks v\u00f5ivad meedikuid<br \/>\nlitsentsivad ja nende tegevust korral-<br \/>\ndavad ametnikud igas konkreetses rii-<br \/>\ngis arste eetiliste rikkumiste ees karis-<br \/>\ntada \u2013 ja m\u00f5nikord seda ka tehakse.<br \/>\nKuid eetika ja seadusandlus pole kat-<br \/>\ntuvad. \u00dcsna sageli kirjutab eetika ette<br \/>\nrangemaid k\u00e4itumisn\u00f5udeid kui sea-<br \/>\ndusandlus, ning vahel n\u00f5uab eetika<br \/>\nsedagi, et arstid ei kuuletuks seadus-<br \/>\ntele, mis n\u00f5uavad ebaeetilist k\u00e4itumist.<br \/>\nPeale selle erinevad seadused eri rii-<br \/>\nkides m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsel m\u00e4\u00e4ral, samas<br \/>\nkui eetika peaks kehtima riigipiiride<br \/>\n\u00fcleselt. Seep\u00e4rast on k\u00e4esoleva k\u00e4siraamatu p\u00f5hir\u00f5hk eetikal, mitte<br \/>\nseadusandlusel.<br \/>\n\u00ab\u00dcsna sageli<br \/>\nkirjutab eetika<br \/>\nette rangemaid<br \/>\nk\u00e4itumisn\u00f5udeid<br \/>\nkui seadusandlus,<br \/>\nning vahel n\u00f5uab<br \/>\neetika sedagi, et<br \/>\narstid ei kuuletuks<br \/>\nseadustele, mis<br \/>\nn\u00f5uavad ebaeetilist<br \/>\nk\u00e4itumist.\u00bb<br \/>\n17<br \/>\nKOKKUV\u00d5TE<br \/>\nMeditsiin on nii teadus kui kunst. Teadus uurib seda, mida saab<br \/>\nvaadelda ja m\u00f5\u00f5ta. Asjatundlik arst tunneb \u00e4ra haiguse m\u00e4rgid<br \/>\nja teab, kuidas head tervist taastada. Kuid teaduslikul meditsiinil<br \/>\non oma piirid, eriti mis puutub inimese individuaalsusse, kultuu-<br \/>\nri, usutunnistusse, vabadusse, \u00f5igustesse ja vastutusse. Medit-<br \/>\nsiin kui kunst h\u00f5lmab arstiteaduse ja tehnoloogia individuaal-<br \/>\nset rakendamist patsientidele, perekondadele ja kogukondadele,<br \/>\nneed aga pole kunagi t\u00e4pselt \u00fchesugused. \u00dclekaalukalt suurem<br \/>\nosa indiviidide, perekondade ja kogukondade vahelistest erine-<br \/>\nvustest on mittef\u00fcsioloogilised. Just nende erinevuste tunnista-<br \/>\nmisel ning nendega toimetulemisel m\u00e4ngivad olulist rolli kunstid<br \/>\nning humanitaar- ja \u00fchiskonnateadused koos eetikaga. Tegelikult<br \/>\nrikastavad need teistest distsipliinidest p\u00e4rinevad t\u00f5demused ja<br \/>\nandmed ka eetikat ennast; n\u00e4iteks kliinilise dilemma kujutamine<br \/>\nteatrietenduses v\u00f5ib olla v\u00f5imsam stiimul eetiliseks m\u00f5tluseks ja<br \/>\nanal\u00fc\u00fcsiks kui lihtne juhtumikirjeldus.<br \/>\nSiinne k\u00e4siraamat saab anda vaid elementaarse sissejuhatuse<br \/>\narstieetikasse ja m\u00f5ningatesse selle kesksetesse k\u00fcsimustesse.<br \/>\nEelk\u00f5ige peaks ta panema lugeja m\u00f5istma, et on tarvis pidevalt<br \/>\nm\u00f5elda meditsiini eetilise m\u00f5\u00f5tme \u00fcle, eriti aga selle \u00fcle, kui-<br \/>\ndas tulla toime omaenda praktikas ettetulevate eetikak\u00fcsimuste-<br \/>\nga. Lisas B on toodud \u00e4ra nimekiri abiallikatest, mis aitavad s\u00fc-<br \/>\nvendada arstieetika tundmist.<br \/>\nArstieetikak\u00e4siraamat\u2013Sissejuhatus<br \/>\nESIMENE PEAT\u00dcKK<br \/>\nARSTIEETIKA PEAJOONED<br \/>\n18<br \/>\n\u00a9 Gilles Fonlupt\/CORBIS<br \/>\n19<br \/>\nEESM\u00c4RGID<br \/>\nP\u00e4rast selle peat\u00fcki l\u00e4bit\u00f6\u00f6tamist peaksite olema v\u00f5imeline:<br \/>\nselgitama, miks on eetika meditsiinis t\u00e4htis<br \/>\nteadma arstieetika p\u00f5hiallikaid<br \/>\ntundma \u00e4ra erinevaid l\u00e4henemisviise eetilisele otsustamisele<br \/>\nning oskama paika panna ka enda oma<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\nArstieetikak\u00e4siraamat\u2013Arstieetikapeajooned<br \/>\n20<br \/>\nMIS ON MEDITSIINIS ERILIST?<br \/>\nPeaaegu kogu dokumenteeritud ajaloo v\u00e4ltel ning enam-v\u00e4hem igas<br \/>\nmaailma nurgas on arst olemine t\u00e4hendanud midagi erilist. Inimesed<br \/>\ntulevad arsti juurde, et saada abi oma k\u00f5ige painavamate h\u00e4dade vas-<br \/>\ntu: leida leevendust valule ja kannatustele ning taastada oma tervist<br \/>\nning heaolu. Nad lubavad arstil n\u00e4ha ja puudutada k\u00f5iki oma kehaosi,<br \/>\nisegi k\u00f5ige intiimsemaid, ning nende kallal toiminguid sooritada. Ini-<br \/>\nmesed teevad seda uskudes, et arst talitab nende huvides.<br \/>\nArstide staatus on eri maades ja ise-<br \/>\ngi \u00fche maa piires erinev. Kuid \u00fcldiselt<br \/>\npaistab nende seisund halvenevat. Sa-<br \/>\ngeli tunnevad arstid, et neid ei austata<br \/>\nenam nii nagu varem. M\u00f5nes riigis on<br \/>\nv\u00f5im tervishoiu \u00fcle v\u00e4hehaaval l\u00e4inud<br \/>\narstidelt \u00fcle elukutseliste administraa-<br \/>\ntorite ja ametnike k\u00e4tte, kellest m\u00f5nigi kipub arstides n\u00e4gema pigem<br \/>\ntakistust kui partnerit tervishoiu \u00fcmberkorraldamisel. Patsiendid, kes<br \/>\nvarem n\u00f5ustusid arsti korraldustega vastuvaidlematult, tahavad m\u00f5ni-<br \/>\nkord, et arst oma soovitusi p\u00f5hjendaks, kui need ei lange kokku teistelt<br \/>\nmeedikutelt v\u00f5i internetist saadud n\u00f5uannetega. M\u00f5ningaid protse-<br \/>\nduure, millega varem tulid toime vaid arstid, sooritavad n\u00fc\u00fcd meditsii-<br \/>\nnitehnika spetsialistid, \u00f5ed v\u00f5i p\u00e4\u00e4stet\u00f6\u00f6tajad.<br \/>\nHoolimata neist arstide staatust m\u00f5-<br \/>\njutavaist muutustest on arst endiselt<br \/>\nelukutse, mida arstiabi vajavad hai-<br \/>\nged inimesed k\u00f5rgelt hindavad. Samu-<br \/>\nti t\u00f5mbab meditsiin pidevalt ligi suurel<br \/>\nhulgal v\u00e4ga andekaid, t\u00f6\u00f6kaid ja p\u00fc-<br \/>\nhendunud \u00fcli\u00f5pilasi. Selleks et t\u00e4ita nii<br \/>\npatsientide kui \u00fcli\u00f5pilaste ootusi, on<br \/>\noluline, et arstid tunneksid ja peaksid<br \/>\noma tegevuses silmas meditsiini p\u00f5hi-<br \/>\n\u00abSageli tunnevad<br \/>\narstid, et neid ei<br \/>\naustata enam nii<br \/>\nnagu varem.\u00bb<br \/>\n\u00ab&#8230;et t\u00e4ita nii<br \/>\npatsientide kui<br \/>\n\u00fcli\u00f5pilaste ootusi,<br \/>\non oluline, et arstid<br \/>\ntunneksid ja peaksid<br \/>\noma tegevuses<br \/>\nsilmas meditsiini<br \/>\np\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtusi\u00bb<br \/>\n21<br \/>\nv\u00e4\u00e4rtusi, eriti kaastunnet, kompetentsust ning autonoomiat. Koos p\u00f5-<br \/>\nhiliste inim\u00f5iguste austamisega on need v\u00e4\u00e4rtused arstieetika vunda-<br \/>\nmendiks.<br \/>\nMIS ON ARSTIEETIKAS ERILIST?<br \/>\nIseenesest pole kaastunne, kompetentsus ja autonoomia midagi me-<br \/>\nditsiinile ainuomast. Kuid arstidelt oodatakse nende v\u00e4\u00e4rtuste kehas-<br \/>\ntamist suuremal m\u00e4\u00e4ral kui teistelt inimestelt, seahulgas paljude teiste<br \/>\nelukutsete esindajatelt.<br \/>\nKaastunne, mida on m\u00e4\u00e4ratletud kui teise inimese h\u00e4da m\u00f5istmist ja<br \/>\nhuvi tundmist selle vastu, on arstipraktikas v\u00e4ga oluline. Patsiendi h\u00e4-<br \/>\ndadega tegelemiseks peab arst uurima v\u00e4lja s\u00fcmptomid, mis patsienti<br \/>\nvaevavad, ja nende aluseks olevad tegurid ning ta peab tahtma aida-<br \/>\nta patsiendil kergendust leida. Patsient reageerib ravile paremini, kui<br \/>\ntunnetab, et arst saab tema murest aru ja tegeleb temaga, mitte liht-<br \/>\nsalt tema haigusega.<br \/>\nArstidelt niih\u00e4sti oodatakse kui ka n\u00f5utakse v\u00e4ga suurt kompetent-<br \/>\nsust. Kompetentsuse puudumise tagaj\u00e4rjeks v\u00f5ib olla patsiendi surm<br \/>\nv\u00f5i t\u00f5sine terviseh\u00e4da. Kompetentsuse tagamiseks teevad arstid l\u00e4bi<br \/>\npikaajalise v\u00e4lja\u00f5ppeperioodi, kuid arstiteaduse kiire areng paneb<br \/>\nkompetentsust pidevalt proovile. Pealegi ei tule arstil alal hoida mit-<br \/>\nte \u00fcksnes oma teaduslikku p\u00e4devust ja tehnilisi oskusi, vaid ka eeti-<br \/>\nka-alaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid, kuna meditsiinipraktika ning<br \/>\nselle \u00fchiskondliku ja poliitilise keskkonna muutudes tekib \u00fcha uusi<br \/>\neetilisi probleeme.<br \/>\nAutonoomia ehk enesem\u00e4\u00e4ramine on see meditsiini tuumikv\u00e4\u00e4rtus,<br \/>\nmis on aastate jooksul k\u00f5ige rohkem muutunud. \u00dcksikisikutena on<br \/>\narstidel traditsiooniliselt olnud suur kliiniline autonoomia selle \u00fcle ot-<br \/>\nsustamisel, kuidas oma patsiente ravida. Arstidel kollektiivselt (kut-<br \/>\nsealana) on olnud vabadus ise kindlaks m\u00e4\u00e4rata meditsiinihariduse ja<br \/>\nArstieetikak\u00e4siraamat\u2013Arstieetikapeajooned<br \/>\n22<br \/>\nmeditsiinilise praktika n\u00f5udeid. Nagu saab ilmseks k\u00e4esoleva k\u00e4siraa-<br \/>\nmatu v\u00e4ltel, on m\u00f5lemat arstide autonoomia realiseerimise viisi pal-<br \/>\njudes riikides nii valitsuse kui teiste arste kontrollivate organite poolt<br \/>\npiiratud. Hoolimata neist raskustest v\u00e4\u00e4rtustavad arstid ikkagi oma<br \/>\nkliinilist ja professionaalset autonoomiat ning p\u00fc\u00fcavad seda s\u00e4ilita-<br \/>\nMaailma Arstide Liidu Gen\ufb01 deklaratsioon<br \/>\nSellest hetkest alates, kui minust saab arstkonna liige:<br \/>\nt\u00f5otan ma p\u00fchalikult p\u00fchendada oma elu inimkonna teenimi-<br \/>\nsele;<br \/>\navaldan ma austust ja t\u00e4nu oma \u00f5petajatele, kes on selle igati<br \/>\n\u00e4ra teeninud;<br \/>\nt\u00f6\u00f6tan ma oma erialal s\u00fcdametunnistuse ja v\u00e4\u00e4rikusega;<br \/>\non minu esmane mure minu patsiendi tervis;<br \/>\nhoian ma mulle usaldatud saladusi isegi p\u00e4rast patsiendi<br \/>\nsurma;<br \/>\nhoian ma au sees k\u00f5igi minu kasutuses olevate vahenditega<br \/>\narstikutset ja selle \u00fcllaid traditsioone;<br \/>\non minu kolleegid minu \u00f5ed ja vennad;<br \/>\nei lase ma vanuselistel, soolistel, rahvuslikel, rassilistel, sa-<br \/>\nmuti haigusest v\u00f5i teov\u00f5imetusest, usulistest t\u00f5ekspidamis-<br \/>\ntest, etnilisest p\u00e4ritolust, poliitilisest kuuluvusest, seksuaal-<br \/>\nsest orientatsioonist v\u00f5i sotsiaalsest seisundist tuleneval<br \/>\nkaalutlustel sekkuda minu t\u00f6\u00f6kohustuste ja patsiendi vahe-<br \/>\nle;<br \/>\naustan ma \u00fclimal m\u00e4\u00e4ral inimelu selle alghetkest alates; ise-<br \/>\ngi \u00e4hvardused ei saa mind sundida kasutama meditsiinilisi<br \/>\nteadmisi inimsuse p\u00f5him\u00f5tete vastu.<br \/>\nK\u00f5ike seda t\u00f5otan ma p\u00fchalikult, vabatahtlikult ja oma au<br \/>\njuures.1<br \/>\n1<br \/>\nT\u00f5lge on avaldatud raamatus Kergandberg E., Sootak J., \u00abTekste meditsii-<br \/>\nni\u00f5igusest I\u00bb, Tartu 1997. Gen\ufb01 deklaratsioonis on aastail 2005\u20132006 tehtud<br \/>\nv\u00e4iksemaid redaktsioonilisi muudatusi, mida k\u00e4esolev t\u00f5lge ei kajasta. Vt selle<br \/>\nkohta WMA kodulehek\u00fclg http:\/\/wma.net\/ee. Tlk m\u00e4rkus.<br \/>\n23<br \/>\nda nii palju kui v\u00f5imalik. Samal ajal on arstid kogu maailmas hakanud<br \/>\nlaialt tunnustama patsiendi autonoomiat, mis t\u00e4hendab seda, et just<br \/>\npatsient ise peaks olema teda puudutavates k\u00fcsimustes \u00fclimaks ot-<br \/>\nsustajaks. Siinne k\u00e4siraamat toob m\u00f5ningaid n\u00e4iteid v\u00f5imalikest konf-<br \/>\nliktidest arsti autonoomia ning patsiendi autonoomia austamise vahel.<br \/>\nLisaks nende kolme p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtuse j\u00e4rgimisele erineb arstieetika k\u00f5igile<br \/>\nrakendatavast \u00fcldeetikast ka selle poolest, et tema j\u00e4rgimist t\u00f5otatakse<br \/>\navalikult kas vandega, nagu n\u00e4iteks Maailma Arstide Liidu Gen\ufb01 dek-<br \/>\nlaratsioon ja\/v\u00f5i eetikakoodeks. Vanded ja koodeksid on eri riikides<br \/>\nning isegi \u00fche riigi piires erinevad, kuid neil on palju \u00fchisjooni, seal-<br \/>\nhulgas lubadus, et arst peab eesk\u00e4tt silmas patsientide, mitte iseenda<br \/>\nhuve, et ta ei diskrimineeri patsiente rassi, usundi v\u00f5i muul inim\u00f5igus-<br \/>\ntega seotud alusel, et ta kaitseb patsiendiandmete kon\ufb01dentsiaalsust<br \/>\nja annab erakorralist abi k\u00f5igile vajajaile.<br \/>\nKES OTSUSTAB, MIS ON EETILINE?<br \/>\nEetika on pluralistlik. Inimesed pole \u00fchel meelel selles, mis on \u00f5ige ja<br \/>\nmis v\u00e4\u00e4r. Ja isegi kui nad on \u00fchesugusel arvamusel, v\u00f5ivad neil seal-<br \/>\njuures olla erinevad p\u00f5hjendused. M\u00f5nes \u00fchiskonnas peetakse selli-<br \/>\nseid lahkarvamusi normaalseks ning inimesed on suuresti vabad toi-<br \/>\nmima nii, nagu nad tahavad, seni kui nad ei riku seejuures teiste \u00f5igusi.<br \/>\nEnt traditsioonilisemates \u00fchiskondades on eetika osas rohkem \u00fcks-<br \/>\nmeelt ja ka suurem sotsiaalne surve teatud teguviiside eelistamiseks<br \/>\nteistele. M\u00f5nikord toetavad seda ka riigi seadused. S\u00e4\u00e4rastes \u00fchis-<br \/>\nkondades m\u00e4ngivad kultuur ja usund eetilise k\u00e4itumise m\u00e4\u00e4ramisel<br \/>\nsageli peamist rolli.<br \/>\nVastus k\u00fcsimusele, kes otsustab, mis on eetiline inimeste jaoks \u00fcldi-<br \/>\nselt, varieerub seega s\u00f5ltuvalt \u00fchiskonnast ning isegi \u00fche \u00fchiskonna<br \/>\npiires. Liberaalsetes \u00fchiskondades on \u00fcksikisikul suur vabadus ise ot-<br \/>\nsustada, mis on eetiline, ehkki t\u00f5en\u00e4oliselt m\u00f5jutavad teda seejuures<br \/>\nperekond, s\u00f5brad, usund, meedia ja teised v\u00e4lised allikad. Traditsioo-<br \/>\nArstieetikak\u00e4siraamat\u2013Arstieetikapeajooned<br \/>\n24<br \/>\nnilisemates \u00fchiskondades on perekonna ja suguv\u00f5sa vanematel, usu-<br \/>\njuhtidel ning poliitilistel liidritel tavaliselt suurem roll kui \u00fcksikisikul<br \/>\nselle kindlaksm\u00e4\u00e4ramisel, mis on eetiline.<br \/>\nHoolimata neist erinevustest tundub, et enamik inimesi on valmis<br \/>\nn\u00f5ustuma m\u00f5ningate p\u00f5hiliste eetikaprintsiipidega, nimelt peamiste<br \/>\ninim\u00f5igustega, mis on deklareeritud \u00dcRO Inim\u00f5iguste \u00fclddekla-<br \/>\nratsioonis ning teistes \u00fcldtunnustatud ja ametlikult heakskiidetud<br \/>\ndokumentides. Arstieetika seisukohast on eriti olulised inim\u00f5igused<br \/>\n\u00f5igus elule, \u00f5igus mitte saada diskrimineeriva, piinava, julma, eba-<br \/>\ninimliku v\u00f5i alandava kohtlemise osaliseks, arvamus- ja s\u00f5navabadus,<br \/>\nv\u00f5rdne ligip\u00e4\u00e4s avalikele teenustele ja arstiabile oma riigis.<br \/>\nArstidele on k\u00fcsimuse, kes otsustab, mis on eetiline, vastus kuni suh-<br \/>\nteliselt hilise ajani olnud m\u00f5nev\u00f5rra teistsugune kui inimestele \u00fcldi-<br \/>\nselt. Sajandite jooksul on arstkond t\u00f6\u00f6tanud oma esindajate jaoks<br \/>\nv\u00e4lja omaenda k\u00e4itumisnormid, mida v\u00e4ljendavad eetikakoodeksid ja<br \/>\nnendega seotud tegutsemisstrateegiad. \u00dcleilmsel tasandil on WMA<br \/>\nesitanud terve rea eetikap\u00f5him\u00f5tteid, mis t\u00e4psustavad arstidelt n\u00f5u-<br \/>\ntavat k\u00e4itumist, \u00fcksk\u00f5ik kus nad elavad ja praktiseerivad. Paljudes kui<br \/>\nmitte enamikus riikides on arstide liidud olnud vastutavad toimivate<br \/>\neetikanormide v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamise ja kehtestamise eest. S\u00f5ltuvalt sellest,<br \/>\nmissugune on riigis arstiabi puudutav seadusandlus, v\u00f5ib neil normi-<br \/>\ndel olla ka juriidiline j\u00f5ud.<br \/>\nKuid arstielukutse ees\u00f5igus m\u00e4\u00e4rata ise oma eetikan\u00f5udeid pole ku-<br \/>\nnagi olnud absoluutne. N\u00e4iteks:<br \/>\nArstid on alati allunud riigi \u00fcldistele seadustele ning m\u00f5nikord on<br \/>\nneid karistatud nende seaduste rikkumise eest.<br \/>\nM\u00f5ned arstiabi andvad organisatsioonid on tugevasti m\u00f5jutatud<br \/>\nusulistest \u00f5petustest, mis panevad oma liikmetele peale t\u00e4ienda-<br \/>\nvaid kohustusi lisaks neile, mis kehtivad k\u00f5igi arstide suhtes.<br \/>\nT\u00e4nap\u00e4eval kuulub paljudes maades organisatsioonidesse, mis<br \/>\nm\u00e4\u00e4ravad kindlaks arstide k\u00e4itumisnorme ja j\u00e4lgivad nende t\u00e4it-<br \/>\nmist, m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt palju mittemeedikutest liikmeid.<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n25<br \/>\nArstide liitude eetilised juhtn\u00f6\u00f6rid on<br \/>\noma loomult \u00fcldised; need ei suuda<br \/>\nk\u00e4sitleda k\u00f5iki olukordi, millega ars-<br \/>\ntid v\u00f5ivad oma praktikas kokku puu-<br \/>\ntuda. Enamikus situatsioonides tuleb<br \/>\narstil endal otsustada, kuidas on \u00f5ige<br \/>\ntoimida, kuid otsuse langetamise juu-<br \/>\nres on abiks teadmine, mida teised sa-<br \/>\nmalaadsetes olukordades on teinud<br \/>\nv\u00f5i teeksid. Arstieetika koodeksid ja<br \/>\ntegutsemisjuhised peegeldavad \u00fcldist konsensust selle suhtes, mis-<br \/>\nsugune peaks olema arstide teguviis, ning neid tuleks j\u00e4rgida alati, kui<br \/>\npole m\u00f5juvat p\u00f5hjust toimida teisiti.<br \/>\nKAS ARSTIEETIKA MUUTUB?<br \/>\nPole erilist kahtlust, et m\u00f5ned arstieetika aspektid on aastate jooksul<br \/>\nmuutunud. Veel \u00fcsna hiljuti oli arstidel \u00f5igus ja kohustus otsustada,<br \/>\nkuidas patsiente tuleks ravida. Arst ei pidanud hankima patsiendi in-<br \/>\nformeeritud n\u00f5usolekut. Seevastu WMA Deklaratsioon patsiendi<br \/>\n\u00f5igustest (1995. aasta versioon) algab j\u00e4rgmise t\u00f5demusega: \u00abVii-<br \/>\nmasel ajal on arstide, nende patsientide ja laiema \u00fcldsuse suhted m\u00e4r-<br \/>\ngatavalt muutunud. Kui arst peab alati tegutsema vastavalt oma s\u00fcda-<br \/>\nmetunnistusele ning samas alati ka patsiendi huvides, siis sama suurt<br \/>\nt\u00e4helepanu tuleb p\u00f6\u00f6rata ka patsiendi autonoomia ja \u00f5igluse tagami-<br \/>\nsele.\u00bb3<br \/>\nN\u00fc\u00fcd leiavad inimesed sageli, et nende tervis on eesk\u00e4tt nende<br \/>\nendi vastutusala ning arstide osaks on toimida n\u00f5uandjana v\u00f5i juhen-<br \/>\ndajana. Ehkki r\u00f5huasetus ise enese eest hoolitsemisele pole kaugeltki<br \/>\n\u00fcldlevinud, tundub see hoiak \u00fcha enam levivat ning annab tunnistust<br \/>\n\u00fcldisemast arengusuunast arsti-patsiendi suhtes, mis seab arstide<br \/>\nette teistsugused eetilised kohustused kui varem.<br \/>\n3<br \/>\nWMA Deklaratsioon patsiendi \u00f5igustest on eesti keeles terviktekstina avaldatud<br \/>\najakirjas Eesti Arst (2001, nr 5, lk 291\u2013293); samuti v\u00f5ib selle leida D. von Engelhardti<br \/>\nkoostatud kogumikust \u201cEetika meditsiini argip\u00e4evas\u00bb (Tartu: T\u00dc Kirjastus 2002). Tlk<br \/>\nm\u00e4rkus.<br \/>\n\u00ab&#8230;otsuse<br \/>\nlangetamise juures<br \/>\non abiks teadmine,<br \/>\nmida teised<br \/>\nsamalaadsetes<br \/>\nolukordades on<br \/>\nteinud v\u00f5i teeksid.\u00bb<br \/>\nArstieetikak\u00e4siraamat\u2013Arstieetikapeajooned<br \/>\n26<br \/>\nVeel \u00fcsna hiljuti pidasid arstid end vas-<br \/>\ntutavaks vaid iseenda, oma kolleegide<br \/>\nning usklike inimeste puhul ka Juma-<br \/>\nla ees. N\u00fc\u00fcd aga tuleb neil peale selle<br \/>\nvastutada ka patsientide ees, kolman-<br \/>\ndate osapoolte, n\u00e4iteks haiglate ja hal-<br \/>\ndusmeditsiini organisatsioonide ees,<br \/>\nlitsentsivate ja reguleerivate organisatsioonide ning sageli ka kohtu<br \/>\nees. Need erinevad vastutusvormid v\u00f5ivad omavahel sattuda kon\ufb02ikti,<br \/>\nnagu n\u00e4itab topeltlojaalsuse arutelu 3. peat\u00fckis.<br \/>\nArstieetika on muutunud ka muus m\u00f5ttes. Abordile kaasaaitamine oli<br \/>\nveel m\u00f5ni aeg tagasi meditsiini eetikakoodeksites keelatud, ent n\u00fc\u00fcd<br \/>\nsuhtuvad paljude maade arstid sellesse sallivalt, kui on t\u00e4idetud tea-<br \/>\ntud tingimused. Kui traditsioonilises arstieetikas olid arstid vastutavad<br \/>\nainu\u00fcksi oma patsientide kui \u00fcksikindiviidide ees, siis t\u00e4nap\u00e4eval ol-<br \/>\nlakse \u00fcldiselt n\u00f5us, et arstid peaksid arvestama ka \u00fchiskonna vajadusi,<br \/>\nn\u00e4iteks nappide tervishoiuressursside jagamisel (vt 3. peat\u00fckk).<br \/>\nArstiteaduse ja meditsiinitehnoloogia edusammud toovad kaasa uusi<br \/>\neetikak\u00fcsimusi, millele traditsiooniline arstieetika ei suuda vastata.<br \/>\nKunstlik viljastamine, geneetika, terviseinformaatika ning elu pikenda-<br \/>\nvad ja elukvaliteeti parandavad tehnoloogiad, mis k\u00f5ik n\u00f5uavad arsti-<br \/>\nde osav\u00f5ttu, v\u00f5ivad potentsiaalselt patsientidele suurt kasu tuua, kuid<br \/>\nsamas ka suurt kahju teha, s\u00f5ltuvalt sellest, kuidas neid rakendatak-<br \/>\nse. Selleks et aidata arstidel otsustada, millal ja millistel tingimustel<br \/>\nnad peaksid sellistes toimingutes osalema, peavad arstide liidud pi-<br \/>\ngem kasutama erinevaid anal\u00fc\u00fctilisi meetodeid kui lihtsalt toetuma<br \/>\nolemasolevatele eetikakoodeksitele.<br \/>\nHoolimata neist ilmsetest muutustest arstieetikas on paljud arstid \u00fcks-<br \/>\nmeelseltarvamusel,etmeditsiinip\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtusedjaeetilisedp\u00f5him\u00f5ttedon<br \/>\nmuutumatud v\u00f5i v\u00e4hemalt ei peaks muutuma. Kuna haigused j\u00e4\u00e4vad alati<br \/>\ninimelu lahutamatuks osas, p\u00fcsib ka pidev vajadus kaastundlike, kompe-<br \/>\ntentsete ja autonoomsete arstide j\u00e4rele, kes haigete eest hoolt kannaksid.<br \/>\n\u00ab&#8230;erinevad<br \/>\nvastutusvormid<br \/>\nv\u00f5ivad omavahel<br \/>\nsattuda kon\ufb02ikti\u00bb<br \/>\n27<br \/>\nKAS ARSTIEETIKA ON ERI RIIKIDES ERINEV?<br \/>\nNii nagu arstieetika v\u00f5ib vastuseks arstiteaduse ja meditsiinitehnoloogia<br \/>\narengule muutuda ning t\u00f5esti muutubki, nii on see nendesamade tegu-<br \/>\nrite t\u00f5ttu ka eri riikides erinev. N\u00e4iteks eutanaasia k\u00fcsimuses valitsevad<br \/>\neri riikide arstide liitude vahel m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsed lahkarvamused. M\u00f5ned<br \/>\nliidud m\u00f5istavad selle hukka, samas kui teised on erapooletud ning v\u00e4-<br \/>\nhemalt \u00fcks rahvuslik assotsiatsioon, Hollandi Kuninglik Arstide Liit, kii-<br \/>\ndab selle teatud tingimustel heaks. K\u00fcsimuses, kui ligip\u00e4\u00e4setav peaks<br \/>\nolema arstiabi, pooldavad m\u00f5nede riikide arstide liidud k\u00f5igi kodanike<br \/>\nv\u00f5rdsust, teised aga on valmis n\u00f5ustuma suurte ebav\u00f5rdsustega. M\u00f5-<br \/>\nnel maal tuntakse suurt huvi koos moodsate meditsiinitehnoloogiate tu-<br \/>\nlekuga kerkivate eetikak\u00fcsimuste vastu, seevastu maades, kus ligip\u00e4\u00e4s<br \/>\nsellistele tehnoloogiatele puudub, pole need k\u00fcsimused p\u00e4evakorras.<br \/>\nM\u00f5nes riigis on arstid kindlad, et valitsus ei sunni neid tegema midagi<br \/>\nebaeetilist, samas kui m\u00f5ne teise riigi arstidel v\u00f5ib olla raske oma eetilisi<br \/>\nkohustusi t\u00e4ita \u2013 n\u00e4iteks tagada patsiendiandmete saladuses hoidmist,<br \/>\nkui politsei v\u00f5i armee n\u00f5uab \u00abkahtlastest\u00bb vigastustest teatamist.<br \/>\nEhkki need erinevused v\u00f5ivad tunduda m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsed, on sarnasu-<br \/>\nsi siiski palju rohkem. Maailma arstidel on palju \u00fchist, ja kui nad koh-<br \/>\ntuvad omavahel sellistes organisatsioonides nagu WMA, j\u00f5uavad nad<br \/>\nvaieldavais eetikak\u00fcsimustes tavaliselt kokkuleppele, sageli k\u00fcll alles<br \/>\np\u00e4rast pikki vaidlusi. Sellised arstieetika p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtused nagu kaastun-<br \/>\nne, kompetentsus ja autonoomia annavad koos arsti kogemuste ja os-<br \/>\nkustega k\u00f5igis arstiabi ning tervishoiu valdkondades kindla aluse me-<br \/>\nditsiini eetiliste k\u00fcsimuste anal\u00fc\u00fcsimiseks ning selliste lahendusteni<br \/>\nj\u00f5udmiseks, mis on nii patsientide kui \u00fcksikisikute kui ka kodanike ja<br \/>\nrahva tervise huvides \u00fcldiselt.<br \/>\nMAAILMA ARSTIDE LIIDU ROLL<br \/>\nWMA kui ainus rahvusvaheline organisatsioon, mis p\u00fc\u00fcab esindada k\u00f5i-<br \/>\nki arste olenemata rahvusest v\u00f5i konkreetsest erialast, on v\u00f5tnud endale<br \/>\nArstieetikak\u00e4siraamat\u2013Arstieetikapeajooned<br \/>\n28<br \/>\n\u00fclesande m\u00e4\u00e4rata kindlaks arstieetika<br \/>\n\u00fcldised normid, mis oleksid rakendata-<br \/>\nvad kogu maailmas. Alates oma asuta-<br \/>\nmisest 1947. aastal on WMA t\u00f6\u00f6tanud<br \/>\nselle nimel, et enam kunagi ei korduks<br \/>\nniisugune ebaeetiline k\u00e4itumine, nagu<br \/>\nseda ilmutasid m\u00f5ned arstid natslikul<br \/>\nSaksamaal ja ka mujal. WMA esimene<br \/>\n\u00fclesanne oli kaasajastada Hippokratese<br \/>\nvanne l\u00e4htuvalt 20. sajandi vajadustest;<br \/>\ntulemuseks oli Gen\ufb01 deklaratsioon, mis v\u00f5eti vastu WMA 2. \u00fcldko-<br \/>\ngul 1948. aastal. Hiljem on seda dokumenti mitu korda redigeeritud, vii-<br \/>\nmati 1994. aastal. Teiseks \u00fclesandeks oli Rahvusvahelise arstiee-<br \/>\ntika koodeksi v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine, mis v\u00f5eti vastu 3. \u00fcldkogul 1949. aastal<br \/>\nning mida parandati ja t\u00e4iendati aastail 1968 ja 1983. Praegusel hetkel<br \/>\non see koodeks taas \u00fclevaatamisel. J\u00e4rgmiseks \u00fclesandeks oli t\u00f6\u00f6tada<br \/>\nv\u00e4lja eetikajuhtn\u00f6\u00f6rid inimuuringute tarvis. See v\u00f5ttis palju kauem aega<br \/>\nkui esimesed kaks dokumenti; alles 1964. aastal v\u00f5eti need juhtn\u00f6\u00f6rid<br \/>\nvastu Helsingi deklaratsiooni nime all. Seda dokumenti on hiljem<br \/>\nregulaarselt t\u00e4iendatud ja parandatud, viimati 2000. aastal.<br \/>\nLisaks neile p\u00f5hjapanevaile eetikadokumentidele on WMA v\u00f5tnud<br \/>\nvastu poliitilisi otsuseid rohkem kui 100 konkreetses k\u00fcsimuses, mil-<br \/>\nlest enamik on oma loomult eetilist laadi, osa aga k\u00e4sitleb \u00fchiskond-<br \/>\nlik-meditsiinilisi teemasid, sealhulgas arstiharidust ja tervishoiu-<br \/>\ns\u00fcsteeme. Igal aastal vaatab WMA \u00fcldkogu \u00fcle m\u00f5ningaid kehtivaid<br \/>\ntegutsemisjuhiseid ja\/v\u00f5i kiidab heaks uusi.<br \/>\nKUIDAS MAAILMA ARSTIDE LIIT OTSUSTAB,<br \/>\nMIS ON EETILINE?<br \/>\nRahvusvahelise kokkuleppe saavutamine vaieldavais eetikak\u00fcsimus-<br \/>\ntes pole lihtne \u00fclesanne isegi sellise suhteliselt kokkuhoidva r\u00fchma pu-<br \/>\nhul nagu arstid. Selle, et tema eetika-alased otsused peegeldaksid kon-<br \/>\n\u00abWMA on v\u00f5tnud<br \/>\nendale \u00fclesande<br \/>\nm\u00e4\u00e4rata kindlaks<br \/>\narstieetika \u00fcldised<br \/>\nnormid, mis oleksid<br \/>\nrakendatavad kogu<br \/>\nmaailmas.\u00bb<br \/>\n29<br \/>\nsensust, tagab WMA niimoodi, et n\u00f5uab<br \/>\noma mis tahes uue v\u00f5i \u00fclevaadatud do-<br \/>\nkumendi osas 75%-list h\u00e4\u00e4lteenamust<br \/>\noma iga-aastasel \u00fcldkogul. S\u00e4\u00e4rase<br \/>\n\u00fcksmeele saavutamise eeltingimuseks<br \/>\non dokumendiprojektide laialdane aruta-<br \/>\nmine, tehtud m\u00e4rkuste hoolikas vaagimi-<br \/>\nne WMA Arstieetika Komitee poolt ning<br \/>\nm\u00f5nikord ka konkreetse k\u00fcsimuse l\u00e4bi-<br \/>\nt\u00f6\u00f6tamiseks moodustatud eraldi t\u00f6\u00f6r\u00fch-<br \/>\nma poolt, ning l\u00f5puks dokumendi redigeerimine, millele sageli j\u00e4rgnevad<br \/>\nuued arutelud. See protsess v\u00f5ib olla \u00fcpris pikaajaline, s\u00f5ltuvalt k\u00fcsimu-<br \/>\nse keerukusest ja\/v\u00f5i uudsusest. N\u00e4iteks Helsingi deklaratsiooni vii-<br \/>\nmast redigeerimist alustati 1997. aasta algul, kuid l\u00f5pule j\u00f5uti sellega alles<br \/>\noktoobris 2000. Isegi siis j\u00e4id mitmed olulised k\u00fcsimused lahtiseks ning<br \/>\nArstieetika Komitee ja paljud t\u00f6\u00f6r\u00fchmad uurivad neid praegugi edasi.<br \/>\nProtsessi hea kulg on hea tulemuse saavutamisel oluline, kuid ei ga-<br \/>\nranteeri seda. Selle \u00fcle otsustamisel, mis on eetiline, toetub WMA ars-<br \/>\ntieetika kauaaegsele traditsioonile, nii nagu seda peegeldavad tema<br \/>\nsenised eetikadokumendid. Samuti v\u00f5tab ta arutatavas k\u00fcsimuses ar-<br \/>\nvesse muid vaatekohti, mida esitavad riiklikud ja rahvusvahelised or-<br \/>\nganisatsioonid ning eetikateadmistega \u00fcksikisikud. M\u00f5nes k\u00fcsimuses,<br \/>\nnagu n\u00e4iteks informeeritud n\u00f5usolek, leiab WMA end olevat enamus-<br \/>\nvaatega samal arvamusel. M\u00f5nes teises k\u00fcsimuses aga, nagu n\u00e4iteks<br \/>\nisiku terviseandmete saladus, tuleb<br \/>\narstide positsiooni j\u00f5uliselt kaitsta va-<br \/>\nlitsuste, tervishoiuadministraatorite ja\/<br \/>\nv\u00f5i kommertsettev\u00f5tete vastu. WMA<br \/>\nl\u00e4henemise m\u00e4\u00e4ravaks jooneks on<br \/>\nesmat\u00e4htsus, mida ta omistab indivi-<br \/>\nduaalsele patsiendile v\u00f5i katseisikule.<br \/>\nKui tsiteerida Gen\ufb01 deklaratsiooni,<br \/>\nsiis arst t\u00f5otab: \u00abMinu patsiendi ter-<br \/>\nvis on minu esmane mure.\u00bb Ja Hel-<br \/>\n\u00abRahvusvahelise<br \/>\nkokkuleppe<br \/>\nsaavutamine<br \/>\nvaieldavais<br \/>\neetikak\u00fcsimustes<br \/>\npole lihtne<br \/>\n\u00fclesanne&#8230;\u00bb<br \/>\nArstieetikak\u00e4siraamat\u2013Arstieetikapeajooned<br \/>\nM\u00f5nes k\u00fcsimuses<br \/>\naga tuleb arstide<br \/>\npositsiooni j\u00f5uliselt<br \/>\nkaitsta valitsuste,<br \/>\ntervishoiuadminist-<br \/>\nraatorite ja\/v\u00f5i<br \/>\nkommertsettev\u00f5tete<br \/>\nvastu.<br \/>\n30<br \/>\nsingi deklaratsioon kinnitab: \u00abInimesel tehtud meditsiiniuuringute<br \/>\npuhul ei tohi teaduse ega \u00fchiskonna huvid iialgi prevaleerida inimese<br \/>\nenda heaolu \u00fcle.\u201d4<br \/>\nKUIDAS \u00dcKSIKISIKUD OTSUSTAVAD,<br \/>\nMIS ON EETILINE?<br \/>\nArstide ja arsti\u00fcli\u00f5pilaste kui \u00fcksikisi-<br \/>\nkute jaoks ei seisne arstieetika lihtsalt<br \/>\nWMA v\u00f5i teiste arstiorganisatsioonide<br \/>\nsoovituste j\u00e4rgimises. Need soovitu-<br \/>\nsed on enamasti \u00fcldist laadi ja konk-<br \/>\nreetses olukorras tuleb \u00fcksikisikul<br \/>\nnende kehtivuse \u00fcle endal otsustada.<br \/>\nPeale selle tekib arstipraktikas palju<br \/>\nka selliseid eetikak\u00fcsimusi, mille koh-<br \/>\nta arstide liitude soovitused puuduvad.<br \/>\nVastutus oma eetikaotsustuste ja nende elluviimise eest lasub l\u00f5pp-<br \/>\nkokkuv\u00f5ttes \u00fcksikisikul endal.<br \/>\nSellistele eetikak\u00fcsimustele nagu n\u00e4iteks k\u00e4esoleva k\u00e4siraamatu algu-<br \/>\nses loetletud juhtumid saab l\u00e4heneda mitmeti. Laias laastus v\u00f5ib l\u00e4he-<br \/>\nnemisviisid jagada kahte kategooriasse: m\u00f5istusp\u00e4rased ja mittem\u00f5is-<br \/>\ntusp\u00e4rased. Oluline on m\u00e4rkida, et mittem\u00f5istusp\u00e4rasus ei t\u00e4henda<br \/>\nsiinkohal m\u00f5istusevastasust, vaid lihtsalt erinevust s\u00fcstemaatilisest<br \/>\nja juurdlevast m\u00f5istuse kasutamisest otsustusprotsessis.<br \/>\nMittem\u00f5istusp\u00e4rased l\u00e4henemised:<br \/>\nKuulekus on levinud viis eetikaotsuste langetamiseks, mida koh-<br \/>\ntab eriti laste juures, ent n\u00e4iteks ka autoritaarsetes struktuurides<br \/>\n4<br \/>\nHelsingi deklaratsiooni tervikteksti eestikeelne t\u00f5lge vt Eesti Arst 2001, nr 4, lk<br \/>\n225\u2013228; see on avaldatud ka raamatus \u201eEetika meditsiini argip\u00e4evas\u201c (koost. D. von<br \/>\nEngelhardt, Tartu: T\u00dc Kirjastus, 2002). Tlk m\u00e4rkus.<br \/>\n\u2022<br \/>\nVastutus oma<br \/>\neetikaotsustuste ja<br \/>\nnende elluviimise<br \/>\neest lasub<br \/>\nl\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes<br \/>\n\u00fcksikisikul endal.<br \/>\n31<br \/>\nt\u00f6\u00f6tavate inimeste puhul (nt s\u00f5jav\u00e4gi, politsei, m\u00f5ned usuorganisat-<br \/>\nsioonid, paljud ettev\u00f5tted). Moraal seisneb v\u00f5imukandjate reeglite<br \/>\nv\u00f5i juhtn\u00f6\u00f6ride j\u00e4rgimises, \u00fcksk\u00f5ik kas nendega n\u00f5ustutakse v\u00f5i ei.<br \/>\nJ\u00e4ljendamine sarnaneb kuulekusega selle poolest, et allutab ini-<br \/>\nmese hinnangu \u00f5ige ja vale k\u00e4itumise kohta teise isiku, antud ju-<br \/>\nhul m\u00f5ne eeskuju arvamusele. Moraal seisneb eeskuju j\u00e4rgi joon-<br \/>\ndumises. See on n\u00e4htavasti olnud arstiks p\u00fc\u00fcdlejate seas k\u00f5ige<br \/>\ntavalisem viis arstieetika \u00f5ppimiseks: eeskujuks on vanemad ars-<br \/>\ntid ning moraali \u00f5ppimise meetodiks on vaadeldavate v\u00e4\u00e4rtuste<br \/>\nj\u00e4lgimine ja omaksv\u00f5tmine.<br \/>\nTunne v\u00f5i soov on subjektiivne l\u00e4henemine moraalialasele ot-<br \/>\nsustamisele ja k\u00e4itumisele. \u00d5ige on see, mis tundub \u00f5ige v\u00f5i vas-<br \/>\ntab soovidele; vale on see, mis tundub vale v\u00f5i pole soovikohane.<br \/>\nMoraali m\u00f5\u00f5t tuleb leida iga \u00fcksikisiku enese seest ning see v\u00f5ib<br \/>\nmuidugi isikuti \u2013 aga isegi \u00fchel ja samal isikul eri ajahetkedel \u2013<br \/>\ntugevasti varieeruda.<br \/>\nIntuitsioon ehk vaist on \u00f5ige k\u00e4itumisviisi vahetu tajumine min-<br \/>\ngis olukorras. Vaist sarnaneb sooviga selle poolest, et on samu-<br \/>\nti t\u00e4iesti subjektiivne, kuid erineb selle poolest, et seostub pigem<br \/>\nm\u00f5istusliku kui tahtega. Selles m\u00f5ttes on ta m\u00f5istusp\u00e4rastele ee-<br \/>\ntilise otsustamise vormidele l\u00e4hemal kui kuulekus, j\u00e4ljendamine,<br \/>\ntunne ja soov. Kuid vaist pole s\u00fcstemaatiline ega juurdlev, vaid<br \/>\nsuunab moraaliotsuseid lihtsa taipamisv\u00e4lgatuse kaudu. Nii nagu<br \/>\nsoov ja tunne, v\u00f5ib ka vaist niih\u00e4sti isikuti kui ka \u00fchel ja samal isi-<br \/>\nkul eri ajahetkedel v\u00e4ga erinev olla.<br \/>\nHarjumus on v\u00e4ga t\u00f5hus moraaliotsustusmeetod, kuna selle pu-<br \/>\nhul puudub vajadus korrata s\u00fcstemaatilist otsustamisprotsessi iga<br \/>\nkord, kui tekib samalaadne moraalik\u00fcsimus nagu m\u00f5ni varem k\u00e4-<br \/>\nsitletu. Kuid harjumused v\u00f5ivad olla nii head (nt t\u00f5er\u00e4\u00e4kimine) kui<br \/>\nka halvad (nt valetamine); lisaks v\u00f5ivad pealtn\u00e4ha sarnased olu-<br \/>\nkorrad n\u00f5uda oluliselt erinevaid otsuseid. Nii kasulik kui harjumus<br \/>\nongi, ei saa siiski oma otsuseid tervenisti vaid sellele rajada.<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\nArstieetikak\u00e4siraamat\u2013Arstieetikapeajooned<br \/>\n32<br \/>\nM\u00f5istusp\u00e4rased l\u00e4henemisviisid:<br \/>\nEetika kui moraali uuriv distsipliin tunnistab eelkirjeldatud mittem\u00f5istusp\u00e4-<br \/>\nraste l\u00e4henemisviiside valdavat rolli otsustamises ja k\u00e4itumises. Ent siiski<br \/>\nhuvitavad eetikat pigem m\u00f5istusp\u00e4rased l\u00e4henemised. Neli s\u00e4\u00e4rast l\u00e4hene-<br \/>\nmist on deontoloogia, konsekventsialism, printsipilism ja vooruseetika:<br \/>\nDeontoloogia h\u00f5lmab kindlate reeglite otsimist, mis v\u00f5iksid olla<br \/>\nmoraaliotsustuse aluseks. S\u00e4\u00e4rase reegli n\u00e4iteks on \u00abkohtle k\u00f5i-<br \/>\nki inimesi v\u00f5rdselt\u00bb. Selle reegli aluseks v\u00f5ivad olla nii usulised<br \/>\nveendumused (n\u00e4iteks usk, et k\u00f5ik Jumala loodud inimolendid on<br \/>\nv\u00f5rdsed) kui ka ilmalikud arusaamad (n\u00e4iteks usk, et k\u00f5igil ini-<br \/>\nmestel on peaaegu k\u00f5ik geenid \u00fchesugused). Kui reeglid on kord<br \/>\nkindlaks tehtud, tuleb neid konkreetsetes olukordades j\u00e4rgida, ja<br \/>\nsiin v\u00f5ib sageli tekkida lahkarvamusi selles osas, mida reeglid<br \/>\nt\u00e4pselt n\u00f5uavad (n\u00e4iteks kas teise inimese tapmist keelav reegel<br \/>\nkeelustab ka abordi v\u00f5i surmanuhtluse).<br \/>\nKonsekventsialism rajab eetilise otsustamise erinevate valiku-<br \/>\nte ja tegude t\u00f5en\u00e4oliste tagaj\u00e4rgede v\u00f5i tulemite anal\u00fc\u00fcsile. \u00d5ige<br \/>\ntegu on see, mis annab parima tulemuse. Muidugi v\u00f5ib siin olla eri-<br \/>\nnevaid arvamusi, mida nimelt pidada heaks tulemuseks. \u00dcks k\u00f5i-<br \/>\nge tuntumaid konsekventsialismi vorme, utilitarism, kasutab hea<br \/>\ntulemuse m\u00f5\u00f5duna \u00abkasu\u00bb ning m\u00e4\u00e4ratleb selle kui \u00absuurima h\u00fcve<br \/>\nsuurima hulga jaoks\u00bb. Meditsiinialastes otsustusprotsessides ka-<br \/>\nsutatakse ka selliseid tulemi m\u00f5\u00f5tmise viise nagu kulut\u00f5husus ja<br \/>\nelukvaliteet, nii nagu neid m\u00f5\u00f5dab QALY (kvaliteedikohandatud elu-<br \/>\naasta) v\u00f5i DALY (puudekohandatud eluaasta). Konsekventsialismi<br \/>\ntoetajad \u00fcldiselt ei kasuta eriti printsiipe: neid on liiga raske kind-<br \/>\nlaks teha, j\u00e4rjestada ja rakendada ning igal juhul ei v\u00f5ta need arves-<br \/>\nse seda, mis konsekventsialistide arvates on moraaliotsustamises<br \/>\nt\u00f5eliselt oluline \u2013 nimelt tulemusi. Ent s\u00e4\u00e4rane printsiipide k\u00f5rva-<br \/>\nlej\u00e4tmine lubab konsekventsialismi s\u00fc\u00fcdistada selles, et ta n\u00f5ustub<br \/>\nm\u00f5ttega \u00abeesm\u00e4rk p\u00fchitseb abin\u00f5u\u00bb, n\u00e4iteks et \u00fcksikisiku inim\u00f5i-<br \/>\ngused v\u00f5ib ohverdada \u00fchiskondliku eesm\u00e4rgi saavutamiseks.<br \/>\nPrintsipilism, nagu juba nimetusest n\u00e4ha, kasutab moraaliot-<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n33<br \/>\nsustuste tegemise alusena eetikaprintsiipe. See rakendab neid<br \/>\nprintsiipe konkreetsetele juhtudele v\u00f5i olukordadele, et m\u00e4\u00e4rata<br \/>\nkindlaks \u00f5ige toimimisviis, v\u00f5ttes seejuures arvesse nii reegleid<br \/>\nkui ka tagaj\u00e4rgi. Printsipilism on olnud viimase aja eetikaalastes<br \/>\nv\u00e4itlustes \u00e4\u00e4rmiselt m\u00f5jukas, eriti USAs. Neli printsiipi \u2013 auto-<br \/>\nnoomia austamine, heategemine, mittekahjustamine ja \u00f5iglus \u2013 on<br \/>\nseejuures v\u00e4lja eraldatud kui eriti olulised p\u00f5him\u00f5tted arstiprak-<br \/>\ntikas esineva eetilise otsustamise jaoks. Kuid nende nelja print-<br \/>\nsiibi v\u00e4ljavalimine ning eriti autonoomia austamisele eelisasendi<br \/>\nandmine peegeldab L\u00e4\u00e4ne liberaalset kultuuri ega ole tingimata<br \/>\n\u00fcldkehtiv. Peale selle p\u00f5rkavad need neli p\u00f5him\u00f5tet konkreetsetes<br \/>\nsituatsioonides sageli omavahel kokku ja seep\u00e4rast on tarvis kri-<br \/>\nteeriume v\u00f5i menetlusaluseid s\u00e4\u00e4raste kon\ufb02iktide lahendamiseks.<br \/>\nVooruseetika keskendub otsuste langetamise asemel pigem ot-<br \/>\nsustajate iseloomu kujundamisele, sest k\u00e4itumine peegeldabki<br \/>\niseloomu. Voorus on teatud t\u00fc\u00fcpi moraalne t\u00e4ius. Nagu eespool<br \/>\nm\u00e4rgitud, on \u00fcheks arstit\u00f6\u00f6s eriti t\u00e4htsaks vooruseks kaastunne.<br \/>\nVoorused on ka ausus, arukus ja p\u00fchendumus. Nende voorustega<br \/>\nvarustatud arstid langetavad t\u00f5en\u00e4olisemalt paremaid otsuseid ja<br \/>\nt\u00e4idavad neid h\u00e4sti. Kuid isegi vooruslikud isikud on sageli eba-<br \/>\nkindlad selles osas, kuidas mingis konkreetses olukorras toimida,<br \/>\nega ole kaitstud valede otsuste langetamise eest.<br \/>\n\u00dckski neist neljast l\u00e4henemisviisist \u2013 ega ka muud pakutud l\u00e4henemi-<br \/>\nsed \u2013 pole saavutanud \u00fcldist heakskiitu. Indiviidid erinevad omavahel<br \/>\nselles osas, kas nad eelistavad eetilises otsustamises pigem m\u00f5istus-<br \/>\np\u00e4rast v\u00f5i mittem\u00f5istusp\u00e4rast l\u00e4henemist. Osalt seletab seda t\u00f5siasi, et<br \/>\nkummalgi hoiakul on oma tugevad ja n\u00f5rgad k\u00fcljed. V\u00f5ib-olla oleks pa-<br \/>\nrim viis m\u00f5istusp\u00e4raseid eetikaotsustusi langetada selline, mis \u00fchen-<br \/>\ndaks omavahel k\u00f5igi nelja l\u00e4henemise parimad jooned. Sel juhul v\u00f5e-<br \/>\ntaks t\u00f5siselt arvesse reegleid ja printsiipe, m\u00e4\u00e4rataks kindlaks need, mis<br \/>\nkonkreetse olukorra v\u00f5i juhtumi juures k\u00f5ige rohkem asjasse puutuvad<br \/>\nning p\u00fc\u00fctaks neid suurimal v\u00f5imalikul m\u00e4\u00e4ral rakendada. Ning \u00fchtlasi<br \/>\nuuritaks ka teiste k\u00f5ne alla tulevate variantide arvatavaid tagaj\u00e4rgi ning<br \/>\ntehtaks kindlaks, millised tagaj\u00e4rgi tuleks eelistada. L\u00f5puks p\u00fc\u00fctaks ta-<br \/>\n\u2022<br \/>\nArstieetikak\u00e4siraamat\u2013Arstieetikapeajooned<br \/>\n34<br \/>\ngada, et otsustaja k\u00e4itumine nii otsuseni j\u00f5udmisel kui ka selle elluviimi-<br \/>\nsel oleks kiiduv\u00e4\u00e4rne. S\u00e4\u00e4rane protsess v\u00f5iks h\u00f5lmata j\u00e4rgmisi samme:<br \/>\n1. M\u00e4\u00e4rake kindlaks, kas tegu on eetikak\u00fcsimusega.<br \/>\n2. Uurige autoriteetseid allikaid, n\u00e4iteks arstide liitude eetikakoodek-<br \/>\nseid ja tegutsemisjuhiseid, ning k\u00fcsige n\u00f5u lugupeetud kolleegi-<br \/>\ndelt, et teha kindlaks, kuidas arstid \u00fcldiselt seda laadi probleemi<br \/>\nlahendavad.<br \/>\n3. Vaagige k\u00f5iki v\u00f5imalikke variante, pidades silmas nende aluseks<br \/>\nolevaid printsiipe ja v\u00e4\u00e4rtusi ning t\u00f5en\u00e4olisi tagaj\u00e4rgi.<br \/>\n4. Arutage lahendust, mille v\u00e4lja pakute, nendega, keda see m\u00f5ju-<br \/>\ntab.<br \/>\n5. Langetage otsus ning toimige sellele vastavalt; olge asjaosaliste<br \/>\nsuhtes t\u00e4helepanelik ja osav\u00f5tlik.<br \/>\n6. Hinnake oma otsust ning olge valmis tulevikus teisiti toimima.<br \/>\n35<br \/>\nKOKKUV\u00d5TE<br \/>\nSee peat\u00fckk valmistab ette pinda j\u00e4rgnevateks aruteludeks. Ars-<br \/>\ntieetika konkreetseid probleeme lahendades tuleks silmas pi-<br \/>\ndada, et paljude sama laadi probleemidega on arstid meditsiini<br \/>\najaloo jooksul korduvalt rinda pistnud ning nende talletatud ko-<br \/>\ngemus ja tarkus v\u00f5ib ka t\u00e4nap\u00e4eval olla v\u00e4ga v\u00e4\u00e4rtuslik. WMA ja<br \/>\nteised arstide organisatsioonid j\u00e4tkavad seda traditsiooni ning<br \/>\nannavad arstidele olulisi juhtn\u00f6\u00f6re, millest neil on palju abi. Kuid<br \/>\nhoolimata sellest, et paljudes eetikak\u00fcsimustes valitseb arstide<br \/>\nvahel suurel m\u00e4\u00e4ral konsensus, v\u00f5ivad eri isikud olla erineval ar-<br \/>\nvamusel, kuidas konkreetsetel juhtudel oleks \u00f5ige k\u00e4ituda. Pea-<br \/>\nle selle v\u00f5ivad arstiel vaated t\u00e4iesti lahku minna patsientide ning<br \/>\nteiste tervishoiuteenuste pakkujate omadest. Eetikakon\ufb02iktide la-<br \/>\nhendamisel on arstil esimese sammuna oluline m\u00f5ista erinevaid<br \/>\nl\u00e4henemisviise eetilisele otsustamisele \u2013 sealhulgas ka iseen-<br \/>\nda ja nende inimeste arusaama, kellega nad suhtlevad. See ai-<br \/>\ntab arstil kindlaks m\u00e4\u00e4rata parimat tegutsemisviisi ning selgitada<br \/>\noma otsuseid teistele. Arstieetikak\u00e4siraamat\u2013Arstieetikapeajooned<br \/>\nTEINE PEAT\u00dcKK<br \/>\nARST JA PATSIENT<br \/>\n36<br \/>\n\u00a9 Jose Luis Pelaez\/CORBIS<br \/>\n37<br \/>\nEESM\u00c4RGID<br \/>\nP\u00e4rast selle peat\u00fcki l\u00e4bit\u00f6\u00f6tamist peaksite olema v\u00f5imeline:<br \/>\nselgitama, miks k\u00f5ik patsiendid v\u00e4\u00e4rivad lugupidamist ja<br \/>\nv\u00f5rdset kohtlemist<br \/>\ntundma informeeritud n\u00f5usoleku olulisemaid elemente<br \/>\nselgitama, kuidas tuleb meditsiinialaseid otsuseid teha sel-<br \/>\nliste patsientide puhul, kes pole v\u00f5imelised iseseisvalt ot-<br \/>\nsustama<br \/>\nselgitama, millega on p\u00f5hjendatud patsiendiandmete salajas<br \/>\nhoidmine, ja tundma \u00e4ra legitiimseid erandeid sellest n\u00f5udest<br \/>\nkokkuv\u00f5tvalt esitama argumente eutanaasia\/enesetapu-<br \/>\nle kaasaaitamise praktika poolt ja vastu ning iseloomusta-<br \/>\nma erinevust nende toimingute ja palliatiivse ravi v\u00f5i ravist<br \/>\nloobumise vahel<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\nArstieetikak\u00e4siraamat\u2013Arstjapatsient<br \/>\n38<br \/>\nMIS ON ARSTI-PATSIENDI SUHTES ERILIST?<br \/>\nArsti-patsiendi suhe on kogu arstipraktika ning seega ka arstieetika<br \/>\nnurgakivi. Nagu eespool m\u00e4rgitud, n\u00f5uab Gen\ufb01 deklaratsioon ars-<br \/>\ntilt p\u00f5him\u00f5tte \u00abminu patsiendi tervis on minu esmaseks mureks\u00bb j\u00e4r-<br \/>\ngimist ning Rahvusvaheline arstieetika koodeks \u00fctleb, et \u00abarsti<br \/>\nt\u00e4ielik lojaalsus ning k\u00f5ik tema erialased teadmised ja oskused kuulu-<br \/>\nvad tema patsientidele\u00bb. Nagu esimeses peat\u00fckis arutatud, on viimas-<br \/>\ntel aastatel arsti-patsiendi suhte traditsiooniline paternalistlik t\u00f5lgen-<br \/>\ndus, mille puhul arst teeb otsused ja patsient allub neile, nii eetikas<br \/>\nkui ka seadusandluses suurelt jaolt k\u00f5rvale heidetud. Ent kuna paljud<br \/>\npatsiendid kas pole v\u00f5imelised oma ravi \u00fcle otsustama v\u00f5i ei soovi<br \/>\nseda teha, on patsiendi autonoomia sageli v\u00e4ga problemaatiline. Nii-<br \/>\nsama problemaatilised on ka selle suhte teised aspektid, n\u00e4iteks arsti<br \/>\nkohustus tagada patsiendi andmete salastatus meditsiinidokumentide<br \/>\ndigitaalse talletamise ja haldusmeditsiini ajastul v\u00f5i kohustus hoida<br \/>\nalal elu hoolimata palvetest kiirendada surma.<br \/>\nJUHTUM NR 1<br \/>\nDr P, kogenud ja osav kirurg, on l\u00f5petamas \u00f6\u00f6valvet keskmise<br \/>\nsuurusega kohalikus haiglas. \u00dcks ema toob haiglasse oma t\u00fct-<br \/>\nre, noore naise. Ema lahkub kohe, \u00f6eldes vastuv\u00f5tu\u00f5ele, et peab<br \/>\nvaatama oma teiste laste j\u00e4rele. Patsiendil on emakaverejooks<br \/>\nkoos suurte valudega. Dr P vaatab naise l\u00e4bi ja otsustab, et tegu<br \/>\non kas siis tahtlikult esilekutsutud v\u00f5i iseenesliku nuris\u00fcnnituse-<br \/>\nga. Ta teeb kiiresti emakakaela laiendamise ja k\u00fcretaa\u017ei ning an-<br \/>\nnab \u00f5ele korralduse patsiendilt k\u00fcsida, kas tema aineline olukord<br \/>\nlubab tal j\u00e4\u00e4da haiglasse, kuni ta on v\u00e4ljaspool ohtu ja v\u00f5ib koju<br \/>\nminna. Kohale j\u00f5uab dr Q, kes vahetab dr P v\u00e4lja. Dr P l\u00e4heb koju,<br \/>\nilma et oleks patsiendiga r\u00e4\u00e4kinud.<br \/>\n39<br \/>\nK\u00e4esolevas osas k\u00e4sitletakse kuut<br \/>\nteemat, mis seavad arstid nende iga-<br \/>\np\u00e4evapraktikas eriti keerukate prob-<br \/>\nleemide ette: lugupidamine ja v\u00f5rdne<br \/>\nkohtlemine; suhtlus ja n\u00f5usolek; ot-<br \/>\nsuste langetamine otsustusv\u00f5imetute<br \/>\npatsientide puhul; kon\ufb01dentsiaalsus;<br \/>\nelu algusega seotud k\u00fcsimused; elu l\u00f5puga seotud k\u00fcsimused.<br \/>\nLUGUPIDAMINE JA V\u00d5RDNE KOHTLEMINE<br \/>\nArusaam, et k\u00f5ik inimesed v\u00e4\u00e4rivad lugupidamist ja v\u00f5rdset kohtle-<br \/>\nmist, on kujunenud v\u00e4lja v\u00f5rdlemisi hiljuti. Enamikus \u00fchiskondades<br \/>\npeeti \u00fcksikisikute ja r\u00fchmade mittelugupidavat ning ebav\u00f5rdset koht-<br \/>\nlemist normaalseks ning loomulikuks. \u00dcheks s\u00e4\u00e4raseks praktikaks oli<br \/>\norjus, mis Euroopa kolooniates ja USAs juuriti v\u00e4lja alles 19. sajandil,<br \/>\nm\u00f5nes maailma paigas eksisteerib aga veel praegugi. S\u00e4\u00e4rastes maa-<br \/>\ndes nagu L\u00f5una-Aafrika Vabariik l\u00f5ppes mittevalgete institutsionaa-<br \/>\nlne diskrimineerimine veelgi hiljem. Diskrimineerimine vanuse, puu-<br \/>\nde v\u00f5i seksuaalse s\u00e4ttumuse p\u00e4rast on v\u00e4ga laialt levinud. M\u00f5te k\u00f5igi<br \/>\ninimeste v\u00f5rdsest kohtlemisest p\u00f5rkub ilmselgelt veel tugevale vas-<br \/>\ntuseisule.<br \/>\nInimkonna j\u00e4rkj\u00e4rguline ning \u00fcha j\u00e4tkuv liikumine veendumuse poo-<br \/>\nle, et k\u00f5ik inimesed on v\u00f5rdsed, algas 17. ja 18. sajandil Euroopas<br \/>\nning P\u00f5hja-Ameerikas. Seda juhtis kaks vastupidist ideoloogiat: risti-<br \/>\nusu uus t\u00f5lgendus ja ristiusuvastane ratsionalism. Esimene andis ins-<br \/>\npiratsiooni Ameerika revolutsioonile ja \u00d5iguste hartale (Bill of Rights),<br \/>\nteine aga Prantsuse revolutsioonile ja sellega seotud poliitilistele<br \/>\nsuundumustele. Nende kahe m\u00f5juri tagaj\u00e4rjel p\u00e4\u00e4ses demokraatia v\u00e4-<br \/>\nhehaaval v\u00f5idule ning algas selle levik maailmas. Demokraatia p\u00f5hi-<br \/>\nnes usul k\u00f5igi inimeste \u2013 algul k\u00fcll vaid meeste, alles m\u00e4rksa hiljem<br \/>\nka naiste \u2013 v\u00f5rdsusse ning sellest tulenevasse \u00f5igusse r\u00e4\u00e4kida kaasa<br \/>\noma juhtide ja valitsuste valimisel.<br \/>\n\u00abminu patsiendi<br \/>\ntervis on minu<br \/>\nesmaseks mureks\u00bb<br \/>\nArstieetikak\u00e4siraamat\u2013Arstjapatsient<br \/>\n40<br \/>\n20. sajandil arendati inimeste v\u00f5rdsuse ideed oluliselt edasi inim\u00f5i-<br \/>\nguste m\u00f5istestiku raames. V\u00e4rskelt rajatud \u00dchinenud Rahvaste Orga-<br \/>\nnisatsiooni \u00fcks esimesi tegusid oli Inim\u00f5iguste \u00fclddeklaratsioo-<br \/>\nni v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine (1948), mille 1. artiklis kinnitatakse: \u00abK\u00f5ik inimesed<br \/>\ns\u00fcnnivad vabade ja v\u00f5rdsetena oma v\u00e4\u00e4rikuselt ja \u00f5igustelt.\u00bb Paljud<br \/>\nteised rahvusvahelised ja riiklikud otsustuskogud on oma dokumen-<br \/>\ntides deklareerinud kas k\u00f5igi inimeste, konkreetse riigi k\u00f5igi kodanike<br \/>\nv\u00f5i teatud isikur\u00fchmade \u00f5igusi (\u201clapse \u00f5igused\u00bb, \u00abpatsiendi \u00f5igused\u00bb,<br \/>\n\u00abtarbija \u00f5igused\u00bb jne). Nende deklaratsioonide juurutamiseks ja j\u00e4rgi-<br \/>\nmiseks on rajatud arvukalt organisatsioone. Kuid kahjuks ei austata<br \/>\npaljudes riikides inim\u00f5igusi endiselt.<br \/>\nArstkonna vaated patsientide v\u00f5rdsusele ja \u00f5igustele on eri aegadel<br \/>\nolnud \u00fcksteisele m\u00f5nev\u00f5rra vastuk\u00e4ivad. \u00dchest k\u00fcljest on arstidele<br \/>\n\u00f6eldud, et \u00abma ei lase vanuselistel, soolistel, rahvuslikel, rassilistel,<br \/>\nsamuti haigusest v\u00f5i teov\u00f5imetusest, usulistest t\u00f5ekspidamistest, et-<br \/>\nnilisest p\u00e4ritolust, poliitilisest kuuluvusest, seksuaalsest orientatsioo-<br \/>\nnist v\u00f5i sotsiaalsest seisundist tulenevatel kaalutlustel sekkuda minu<br \/>\nt\u00f6\u00f6kohustuste ja patsiendi vahele\u00bb (Gen\ufb01 deklaratsioon). Teisalt<br \/>\naga on arstid v\u00e4itnud endal olevat \u00f5iguse keelduda patsienti vastu v\u00f5t-<br \/>\nmast, kui h\u00e4daolukorrad v\u00e4lja arvata. Ehkki s\u00e4\u00e4rane keeldumine v\u00f5ib<br \/>\nolla p\u00f5hjendatud \u2013 t\u00e4iskoormusega praksis, spetsii\ufb01line ettevalmistus<br \/>\n(v\u00f5i selle puudumine) ja spetsialiseerumine \u2013 kui arst ei pea patsien-<br \/>\ndile oma keeldumist selgitama, v\u00f5ib ta kergesti k\u00e4ituda diskrimineeri-<br \/>\nvalt, ilma et teda selle eest vastutusele v\u00f5etaks. Niisuguse inim\u00f5iguste<br \/>\nrikkumise v\u00e4ltimise ainsaks abin\u00f5uks on pigem arsti s\u00fcdametunnistus<br \/>\nkui seadusandlus v\u00f5i distsiplinaarv\u00f5im.<br \/>\nIsegi kui arst ei riku inimestest lugupidamise ja nende v\u00f5rdsuse n\u00f5u-<br \/>\ndeid patsientide valikul, v\u00f5ib ta seda ikkagi teha patsientidesse suhtu-<br \/>\nmisel ja nende ravimisel. K\u00e4esoleva peat\u00fcki algul kirjeldatud juhtum<br \/>\non sellise probleemi n\u00e4iteks. Nagu esimeses peat\u00fckis m\u00e4rgitud, on<br \/>\nkaastunne \u00fcks meditsiini p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtusi ja hea ravisuhte v\u00e4ga oluline<br \/>\nelement. Kaastunne p\u00f5hineb patsiendi v\u00e4\u00e4rikuse ja v\u00e4\u00e4rtuste austami-<br \/>\nsel, kuid l\u00e4heb sellest kaugemale selles m\u00f5ttes, et tunnistab patsiendi<br \/>\n41<br \/>\nhaavatavust haiguse ja\/v\u00f5i puude t\u00f5ttu ning v\u00f5tab seda arvesse. Arsti<br \/>\nkaastunnet tajudes usub patsient t\u00f5en\u00e4oliselt rohkem sellesse, et arst<br \/>\ntalitab igati tema huvides, ning see usk ja usaldus v\u00f5ib raviprotsessi-<br \/>\nle kaasa aidata.<br \/>\nArsti-patsiendi suhtes v\u00e4ga olulist<br \/>\nusaldust on enamasti t\u00f5lgendatud nii,<br \/>\net arst ei tohiks h\u00fcljata patsienti, kelle<br \/>\nta on ravile v\u00f5tnud. WMA Rahvusva-<br \/>\nheline arstieetika koodeks annab<br \/>\nm\u00f5ista, et ainus p\u00f5hjus arsti-patsien-<br \/>\ndi suhte l\u00f5petamiseks on see, kui pat-<br \/>\nsient vajab arsti, kellel on teistsugused<br \/>\noskused. \u00abArsti kogu lojaalsus ja k\u00f5ik<br \/>\ntema erialased teadmised ja oskused<br \/>\nkuuluvad tema patsientidele. Alati kui<br \/>\nkonkreetne uuring v\u00f5i ravi pole arsti<br \/>\nv\u00f5imuses, peaks ta kutsuma appi tei-<br \/>\nse arsti, kellel on tarvilikud v\u00f5imed.\u00bb<br \/>\nEnt arstil v\u00f5ib olla ka muid p\u00f5hjusi, miks ta v\u00f5ib tahta patsiendiga su-<br \/>\nhet l\u00f5petada: n\u00e4iteks arst vahetab elukohta v\u00f5i lakkab praktiseerimast,<br \/>\npatsient keeldub maksmast arsti teenuste eest v\u00f5i ei suuda seda teha,<br \/>\npatsiendi ja arsti vahel valitseb vastastikune antipaatia, patsient keel-<br \/>\ndub arsti soovitusi kuulda v\u00f5tmast jne. Need p\u00f5hjused v\u00f5ivad vahel<br \/>\nolla igati \u00f5igusp\u00e4rased v\u00f5i m\u00f5nikord siiski ka ebaeetilised. S\u00e4\u00e4rast<br \/>\nteguviisi kaaludes tuleks arstil uurida oma eetikakoodeksit ja teisi as-<br \/>\njakohaseid juhenddokumente ning hoolikalt vaagida oma motiive. Ta<br \/>\npeaks olema valmis p\u00f5hjendama oma otsust nii iseendale, patsiendile<br \/>\nkui tarvidusel ka kolmandale osapoolele. Kui motiiv on \u00f5iguslikult kor-<br \/>\nrektne, peaks arst aitama patsiendil leida teist sobivat arsti, v\u00f5i kui see<br \/>\npole v\u00f5imalik, tuleks patsiendile sobivalt oma teenuste l\u00f5petamisest<br \/>\nteatada, nii et patsient saaks otsida abi mujalt. Kui motiiv pole p\u00f5hjen-<br \/>\ndatud, vaid tegu on n\u00e4iteks rassilise eelarvamusega, peaks arst astu-<br \/>\nma samme selle puuduse k\u00f5rvaldamiseks.<br \/>\n\u00ab&#8230;arsti-patsiendi<br \/>\nsuhte l\u00f5petamisel&#8230;<br \/>\npeaks arst olema<br \/>\nvalmis p\u00f5hjendama<br \/>\noma otsust<br \/>\nnii iseendale,<br \/>\npatsiendile kui<br \/>\ntarvidusel ka<br \/>\nkolmandale<br \/>\nosapoolele.<br \/>\nArstieetikak\u00e4siraamat\u2013Arstjapatsient<br \/>\n42<br \/>\nTihtipeale ei saa arstid, eriti need, kes t\u00f6\u00f6tavad avalikus sektoris, pat-<br \/>\nsiente valida. M\u00f5ned patsiendid on v\u00e4givaldsed ja kujutavad endast<br \/>\nohtu arsti elule ning tervisele. M\u00f5ned on oma antisotsiaalsete hoia-<br \/>\nkute ja k\u00e4itumise t\u00f5ttu lihtsalt ebameeldivad. Kas s\u00e4\u00e4rased patsiendid<br \/>\non j\u00e4\u00e4nud ilma \u00f5igusest lugupidamisele ja v\u00f5rdsele kohtlemisele v\u00f5i<br \/>\npeaksid arstid tegema t\u00e4iendavaid, ehk isegi kangelaslikke j\u00f5upingu-<br \/>\ntusi, loomaks ja s\u00e4ilitamaks ravisuhteid niisuguste patsientidega? Sel-<br \/>\nliste patsientide puhul peab arst p\u00fc\u00fcdma hoida tasakaalus vastutust<br \/>\niseenda ja oma kaast\u00f6\u00f6tajate turvalisuse eest ning kohustust edenda-<br \/>\nda patsientide heaolu. Tal tuleks leida v\u00f5imalus, kuidas m\u00f5lemat ko-<br \/>\nhustust au sees pidada. Kui see pole v\u00f5imalik, tuleks p\u00fc\u00fcda leida nen-<br \/>\nde patsientide eest hoolitsemiseks mingeid muid teid.<br \/>\nTeiseks proovikiviks k\u00f5igi patsientide austamise ja v\u00f5rdse kohtlemi-<br \/>\nse printsiibile on nakkushaigusi p\u00f5devate patsientide ravi. Siin on t\u00e4-<br \/>\nhelepanu keskmes sageli HIV\/AIDS, mitte \u00fcksi seep\u00e4rast, et tegu on<br \/>\neluohtliku haigusega, vaid ka seep\u00e4rast, et see on sageli seotud \u00fchis-<br \/>\nkondlike eelarvamustega. On aga olemas ka palju muid t\u00f5siseid nak-<br \/>\nkushaigusi, sealhulgas selliseid, mis v\u00f5ivad meedikutele edasi kan-<br \/>\nduda kergemini kui HIV\/AIDS. M\u00f5ned arstid suhtuvad k\u00f5hklevalt<br \/>\ninvasiivsete protseduuride l\u00e4biviimisse s\u00e4\u00e4raste haigustega patsien-<br \/>\ntidel, sest selle k\u00e4igus on v\u00f5imalik nakatuda. Kuid arstieetika koodek-<br \/>\nsid ei n\u00e4e nakkushaiguste puhul ette mingeid erandeid arsti kohustu-<br \/>\nsele kohelda k\u00f5iki patsiente v\u00f5rdselt. WMA Deklaratsioon arstide<br \/>\nkutsealasest vastutusest AIDSi-haigete ravimisel s\u00f5nastab<br \/>\nselle j\u00e4rgmiselt:<br \/>\nAIDSi-haigetel on \u00f5igus saada p\u00e4devat arstiabi \u00fcheskoos kaas-<br \/>\ntunde ning inimv\u00e4\u00e4rikuse austamisega.<br \/>\nArstil ei ole eetiliselt lubatud keelduda ravimast patsienti, kelle<br \/>\nhaigus kuulub arsti praeguse p\u00e4devuse valda, lihtsalt sellep\u00e4rast,<br \/>\net patsient on HIV-positiivne.<br \/>\nIsik, kes p\u00f5eb AIDSi, vajab p\u00e4devat ja kaastundlikku ravi. Arst, kes<br \/>\nei suuda AIDSi p\u00f5devale haigele vajalikku abi ja teenuseid osu-<br \/>\ntada, peaks ta edasi suunama selliste arstide v\u00f5i asutuste hool-<br \/>\n43<br \/>\nde, millel on olemas tarvilik varus-<br \/>\ntus s\u00e4\u00e4raste teenuste osutamiseks.<br \/>\nSelle ajani, kuni edasisuunami-<br \/>\nne teoks saab, peab arst patsiendi<br \/>\neest hoolitsema nii h\u00e4sti kui suu-<br \/>\ndab.<br \/>\nArsti-patsiendi suhte intiimne laad v\u00f5ib esile kutsuda seksuaalse k\u00fcl-<br \/>\nget\u00f5mbe. Traditsioonilise arstieetika \u00fcks p\u00f5hireegleid on see, et niisu-<br \/>\ngusele k\u00fclget\u00f5mbele ei tohi kunagi j\u00e4rele anda. Hippokratese vanne si-<br \/>\nsaldab j\u00e4rgmist lubadust: \u00abIgasse majja tahan ma sisse astuda haigele<br \/>\nkasutoomiseks ja hoiduda k\u00f5igest ebaseaduslikust, eriti haige kahjus-<br \/>\ntamisest ning eriti sugulisest vahekorrast nii naiste kui meestega, va-<br \/>\nbadega ja orjadega.\u00bb Viimastel aastatel on paljud arstide liidud seda<br \/>\narstide-patsientide vaheliste seksuaalvahekordade keeldu taas r\u00f5hu-<br \/>\ntanud. Niisugune hoiak on t\u00e4nap\u00e4eval niisama p\u00f5hjendatud, kui see oli<br \/>\nHippokratese aegadel. Patsiendid on tundlikud ja loodavad, et arstid<br \/>\nkohtlevad neid h\u00e4sti. Nad ei pruugi olla suutelised arstide seksuaal-<br \/>\nsetele l\u00e4henemiskatsetele vastu seisma hirmust, et nende ravi satub<br \/>\nohtu. Peale selle v\u00f5ib emotsionaalne suhe patsiendiga halvasti m\u00f5ju-<br \/>\nda arsti kliinilisele otsustusv\u00f5imele.<br \/>\nViimati mainitud p\u00f5hjendus kehtib ka sel juhul, kui arsti ravialuseks<br \/>\non oma pereliikmed. Paljud arstieetika koodeksid suhtuvad sellises-<br \/>\nse olukorda v\u00e4ga taunivalt. Kuid nii nagu on m\u00f5nede teistegi eetika-<br \/>\nkoodeksi seisukohtadega, s\u00f5ltub ka siin palju konkreetsest olukorrast.<br \/>\nN\u00e4iteks arstil, kes praktiseerib \u00fcksinda m\u00f5nes kauges, eraldatud piir-<br \/>\nkonnas, tuleb vajaduse korral anda arstiabi ka oma perekonna liikme-<br \/>\ntele, eriti h\u00e4daolukorras.<br \/>\nSUHTLUS JA N\u00d5USOLEK<br \/>\nInformeeritud n\u00f5usolek on \u00fcks t\u00e4nap\u00e4eva arstieetika keskseid m\u00f5is-<br \/>\nteid. Patsiendi \u00f5igus teha otsuseid temasse puutuva arstiabi osas on<br \/>\nIsik, kes p\u00f5eb AIDSi,<br \/>\nvajab p\u00e4devat ja<br \/>\nkaastundlikku ravi.<br \/>\nArstieetikak\u00e4siraamat\u2013Arstjapatsient<br \/>\n44<br \/>\nk\u00f5ikjal maailmas talletatud mitmesugustes \u00f5iguslikes ja eetilistes do-<br \/>\nkumentides. WMA Deklaratsioon patsiendi \u00f5igustest \u00fctleb:<br \/>\nPatsiendil on iseotsustamise \u00f5igus \u2013 \u00f5igus teha vabalt enda kohta<br \/>\nk\u00e4ivaid otsuseid. Arst teavitab patsienti tema otsuse t\u00f5ttu sugene-<br \/>\nda v\u00f5ivatest tagaj\u00e4rgedest. T\u00e4iskasvanud otsustusv\u00f5imelisel pat-<br \/>\nsiendil on \u00f5igus anda v\u00f5i mitte anda n\u00f5usolekut diagnoosimis- v\u00f5i<br \/>\nravimenetluseks. Patsiendil on \u00f5igus otsuse tegemiseks vajaliku-<br \/>\nle teabele. Patsient peab selgelt aru saama, mis on mingi testi v\u00f5i<br \/>\nravimenetluse otstarve, millised on selle tagaj\u00e4rjed ning missugu-<br \/>\nsed v\u00f5iks olla n\u00f5ustumisest keeldumise tagaj\u00e4rjed.<br \/>\nInformeeritud n\u00f5usoleku tarvilikuks tingimuseks on hea suhe arsti ja<br \/>\npatsiendi vahel. Ajal, mil meditsiinis oli tavaline paternalistlik suhtu-<br \/>\nmine, k\u00e4is see suhtlus v\u00f5rdlemisi lihtsalt: arst andis patsiendile kor-<br \/>\nralduse alluda nii- ja naasugusele ravile. T\u00e4nap\u00e4evane suhtlus n\u00f5uab<br \/>\narstilt palju rohkem. Ta peab patsiendile andma kogu otsuse lange-<br \/>\ntamiseks vajaliku teabe. See t\u00e4hendab, et tuleb selgitada keerukaid<br \/>\ndiagnoose, paranemisv\u00e4ljavaateid ja ravire\u017eiime lihtsas keeles, taga-<br \/>\ndes selle, et patsient m\u00f5istab eri v\u00f5imalusi, sealhulgas ka iga varian-<br \/>\ndi eeliseid ja puudusi, ning vastata k\u00f5igile tekkida v\u00f5ivatele k\u00fcsimus-<br \/>\ntele ning m\u00f5ista otsust, millele patsient j\u00f5uab, ning v\u00f5imaluse korral<br \/>\nka selle aluseid. Hea suhtlemisoskus ei ole enamikule inimestele loo-<br \/>\nmup\u00e4rane v\u00f5ime; seda oskust tuleb teadliku pingutusega ja regulaar-<br \/>\nse hindamisega arendada ning s\u00e4ilitada.<br \/>\nArsti-patsiendi ladusa suhtluse kaheks suurimaks takistajaks on keele-<br \/>\nning kultuurierinevused. Kui arst ja patsient ei r\u00e4\u00e4gi \u00fchte keelt, on tar-<br \/>\nvis t\u00f5lki. Kahjuks pole paljudel juhtudel kvali\ufb01tseeritud t\u00f5lki v\u00f5imalik lei-<br \/>\nda ning arst peab rahulduma sellisega, nagu tal on k\u00e4ep\u00e4rast. Kultuur,<br \/>\nmis muu hulgas h\u00f5lmab ka keelt, kuid on sellest palju avaram m\u00f5is-<br \/>\nte, t\u00f5statab t\u00e4iendavaid suhtlemisprobleeme. Kuna kultuurilised arusaa-<br \/>\nmad haiguse iseloomust ja p\u00f5hjustest on erinevad, ei pruugi patsiendid<br \/>\nm\u00f5ista ei diagnoosi ega arsti pakutavaid raviviise. S\u00e4\u00e4rases olukorras<br \/>\ntuleks arstil m\u00f5istlikkuse piires teha k\u00f5ik v\u00f5imalik, et j\u00f5uda selgusele,<br \/>\n45<br \/>\nmismoodi patsient tervist ja ravi m\u00f5is-<br \/>\ntab, ning anda oma soovitused edasi nii<br \/>\nh\u00e4sti, kui ta suudab.<br \/>\nKui arst on patsiendile edukalt edasta-<br \/>\nnudkoguteabe,midapatsientvajabning<br \/>\nmida ta soovib saada oma diagnoosi, pa-<br \/>\nranemisv\u00e4ljavaadeteningraviv\u00f5imaluste<br \/>\nkohta, saab patsient langetada teadliku<br \/>\notsuse selle kohta, kuidas toimida. Ehkki<br \/>\ntermin \u00abn\u00f5usolek\u00bb viitab raviga n\u00f5ustumisele, kehtib informeeritud n\u00f5us-<br \/>\noleku m\u00f5iste samav\u00f5rd ka ravist keeldumise v\u00f5i muude raviviiside kasuks<br \/>\notsustamise puhul. Otsustusv\u00f5imelistel patsientidel on \u00f5igus ravist keel-<br \/>\nduda, isegi sel juhul, kui keeldumise tulemuseks on puue v\u00f5i surm.<br \/>\nN\u00f5usoleku t\u00f5endid v\u00f5ivad olla eksplitsiitsed v\u00f5i implitsiitsed. Eksplit-<br \/>\nsiitne n\u00f5usolek antakse suuliselt v\u00f5i kirjalikult. N\u00f5usolek on implitsiit-<br \/>\nne, kui patsient ilmutab oma k\u00e4itumisega valmisolekut teha l\u00e4bi teatud<br \/>\nprotseduur v\u00f5i ravi. N\u00e4iteks n\u00f5usolek veenis\u00fcstiks antakse implitsiit-<br \/>\nselt, kui ulatatakse oma k\u00e4sivars. Selliste raviviiside puhul, millega<br \/>\nseostub risk v\u00f5i enam kui m\u00f5\u00f5dukas ebamugavustunne, on eelistatav<br \/>\nsaada pigem eksplitsiitne kui implitsiitne n\u00f5usolek.<br \/>\nInformeeritud n\u00f5usoleku n\u00f5udel otsustusv\u00f5imeliste patsientide puhul<br \/>\non kaks erandit:<br \/>\nOlukorrad, kus patsient annab otsustus\u00f5iguse omal soovil \u00fcle<br \/>\narstile v\u00f5i kolmandale osapoolele. Kas siis situatsiooni keeruku-<br \/>\nse t\u00f5ttu v\u00f5i seep\u00e4rast, et ta usaldab j\u00e4\u00e4gitult arsti hinnangut, v\u00f5ib<br \/>\npatsient arstile \u00f6elda: \u00abTehke seda, mida peate parimaks.\u00bb Arst ei<br \/>\npeaks sellisele palvele liiga innukalt reageerima, vaid peaks and-<br \/>\nma patsiendile kogu olulise informatsiooni raviv\u00f5imaluste kohta<br \/>\nning julgustama teda ise otsustama. Aga kui p\u00e4rast s\u00e4\u00e4rast jul-<br \/>\ngustust patsient ikkagi soovib, et arst otsustaks, tuleks arstil seda<br \/>\nka teha, pidades silmas patsiendi elulisi huvisid.<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u00abOtsustusv\u00f5imelistel<br \/>\npatsientidel on \u00f5igus<br \/>\nravist keelduda,<br \/>\nisegi sel juhul,<br \/>\nkui keeldumise<br \/>\ntulemuseks on puue<br \/>\nv\u00f5i surm.\u00bb<br \/>\nArstieetikak\u00e4siraamat\u2013Arstjapatsient<br \/>\n46<br \/>\nJuhtumid, kus teabe avaldamine patsienti kahjustaks. S\u00e4\u00e4ras-<br \/>\ntel juhtudel toetutakse traditsioonilisele \u00abterapeutilise privileegi\u00bb<br \/>\nm\u00f5istele; see lubab arstidel meditsiinilise teabe avaldamata j\u00e4tta,<br \/>\nkui vastupidine teguviis v\u00f5iks patsiendile p\u00f5hjustada t\u00f5sist f\u00fc\u00fcsi-<br \/>\nlist, ps\u00fchholoogilist v\u00f5i emotsionaalset kahju, n\u00e4iteks kui on t\u00f5e-<br \/>\nn\u00e4oline, et patsient sooritaks enesetapu, juhul kui diagnoos n\u00e4itab<br \/>\nravimatut haigust. See privileeg v\u00f5imaldab suuri kuritarvitusi ning<br \/>\narstid peaksid seda kasutama ainult \u00e4\u00e4rmuslikel juhtudel. L\u00e4htu-<br \/>\nda tuleks ootusest, et k\u00f5ik patsiendid on v\u00f5imelised faktidega toi-<br \/>\nme tulema, ning j\u00e4tta teave avaldamata vaid sellistel juhtudel, kui<br \/>\narst on veendunud, et t\u00f5e \u00fctlemisest s\u00fcnnib rohkem kahju kui sel-<br \/>\nle \u00fctlemata j\u00e4tmisest.<br \/>\nM\u00f5nes kultuuris on laialt levinud arvamus, et arsti kohustus anda pat-<br \/>\nsiendile teavet ei kehti siis, kui diagnoosiks on parandamatu haigus.<br \/>\nSelle aluseks on tunne, et niisugune informatsioon ajaks patsiendi<br \/>\nmeeleheitele ja teeks tema j\u00e4relej\u00e4\u00e4nud elup\u00e4evad palju \u00f5nnetumaks<br \/>\nkui paranemislootuse s\u00e4ilitamine. K\u00f5ikjal maailmas on \u00fcsna tavaline,<br \/>\net patsiendi pereliikmed paluvad arstil patsiendile mitte \u00f6elda, et ta su-<br \/>\nreb. Andes edasi halbu uudiseid, eriti teadet eelseisvast surmast, pea-<br \/>\nvad arstid olema tundlikud nii kultuuriliste kui ka individuaalsete te-<br \/>\ngurite suhtes. Ometi on patsientide \u00f5igust informeeritud n\u00f5usolekule<br \/>\nhakatud \u00fcha kindlamini tunnistama ja arsti \u00fcheks esmaseks kohustu-<br \/>\nseks on aidata oma patsientidel seda \u00f5igust teostada.<br \/>\nKoosk\u00f5las s\u00fcveneva tendentsiga k\u00e4sitada arstiabi kui tarbimisteenust<br \/>\nning patsienti kui tarbijat n\u00f5uavad patsiendid ja nende perekonnad<br \/>\nk\u00fcllaltki sageli ligip\u00e4\u00e4su sellistele meditsiiniteenustele, mis arstide ar-<br \/>\nvates pole asjakohased. Selliste teenuste n\u00e4ited ulatuvad antibiooti-<br \/>\nkumidest viirusnakkuste puhul ja intensiivravi n\u00f5udmisest ajusurmas<br \/>\npatsientidele soovini, et rakendataks lootustandvaid ravimeid v\u00f5i ki-<br \/>\nrurgilisi protseduure, mille ravitoime pole veel t\u00f5estatud. M\u00f5ni pat-<br \/>\nsient v\u00e4idab, et tal on \u00ab\u00f5igus\u00bb mis tahes meditsiiniteenusele, millest<br \/>\nta usub endale kasu t\u00f5usvat, ja sageli on arstid liiga varmad j\u00e4rele<br \/>\nandma isegi siis, kui nad on veendunud, et k\u00f5nealusest teenusest<br \/>\n\u2022<br \/>\n47<br \/>\npole patsiendi haiguse puhul mingit<br \/>\nkasu. Eriti t\u00f5sine on see probleem neil<br \/>\njuhtudel, kui vahendid on piiratud ning<br \/>\n\u00abasjatu\u00bb v\u00f5i \u00abm\u00f5ttetu\u00bb ravi pakkumi-<br \/>\nne m\u00f5nele patsiendile v\u00f5ib t\u00e4hendada<br \/>\nteiste ravimata j\u00e4tmist.<br \/>\nAsjatut ja kasutut v\u00f5ib m\u00f5ista j\u00e4rgmiselt. M\u00f5nes olukorras v\u00f5ib arst<br \/>\notsustada, et teatud ravi on \u00abmeditsiiniliselt\u00bb asjatu v\u00f5i kasutu, kuna<br \/>\npole mingit m\u00f5istlikku lootust paranemisele v\u00f5i on patsient p\u00fcsivalt<br \/>\nv\u00f5imetu mingit kasu kogema. M\u00f5nel juhul aga saabki ravi kasulikkust<br \/>\nhinnata \u00fcksnes patsiendi subjektiivse hinnangu p\u00f5hjal sellele, milles<br \/>\ntema \u00fcldine heaolu seisneb. \u00dcldreegel on see, et patsient peab asjatu-<br \/>\nse ja kasutuse hindamisel osalema. Erandolukordades ei pruugi s\u00e4\u00e4-<br \/>\nrane arutelu olla patsiendi huvides. Arstil pole kohustust pakkuda pat-<br \/>\nsiendile asjatut v\u00f5i kasutut ravi.<br \/>\nInformeeritud n\u00f5usoleku printsiip h\u00f5lmab patsiendi \u00f5igust valida arsti<br \/>\npakutud raviv\u00f5imaluste seast. Millisel m\u00e4\u00e4ral on patsientidel ja nen-<br \/>\nde perekondadel \u00f5igus ka sellistele teenustele, mida arst ei soovita,<br \/>\nsee on eetikas, seadusandluses ja avalikus poliitikas muutumas \u00fcha<br \/>\nolulisemaks vaidlusteemaks. Kuni selle k\u00fcsimuse otsustavad valitsu-<br \/>\nsed, haiguskindlustuse pakkujad ja\/v\u00f5i arstide kutseorganisatsioonid,<br \/>\npeavad arstid konkreetsetel juhtudel ise langetama otsuse, kas anda<br \/>\nebasobivat ravi taotlevatele palvetele j\u00e4rele v\u00f5i mitte. Sellistele palve-<br \/>\ntele tuleks vastata \u00e4ra\u00fctlevalt, kui arst on veendunud, et palutavast ra-<br \/>\nvist oleks rohkem kahju kui kasu. Samuti v\u00f5ib rahulikult keelduda, kui<br \/>\npole t\u00f5en\u00e4oline, et ravi kasu toob, ehkki ei too ka kahju. Viimasel juhul<br \/>\nei tuleks platseeboefekti v\u00f5imalust siiski arvestamata j\u00e4tta. Kui k\u00fcsi-<br \/>\nmus on nappides ressurssides, tuleks<br \/>\np\u00f6\u00f6rata sellele ressursside jagamise<br \/>\neest vastutava isiku t\u00e4helepanu.<br \/>\n\u00abArstil pole<br \/>\nkohustust pakkuda<br \/>\npatsiendile asjatut<br \/>\nv\u00f5i kasutut ravi.\u00bb<br \/>\n\u00abKas patsientidel on<br \/>\n\u00f5igus ka sellistele<br \/>\nteenustele, mida arst<br \/>\nei soovita?\u00bb<br \/>\nArstieetikak\u00e4siraamat\u2013Arstjapatsient<br \/>\n48<br \/>\nOTSUSTAMINE<br \/>\nOTSUSTUSV\u00d5IMETUTE PATSIENTIDE PUHUL<br \/>\nPaljud patsiendid pole v\u00f5imelised ise otsuseid langetama: n\u00e4iteks v\u00e4i-<br \/>\nkesed lapsed, teatud ps\u00fchhiaatriliste v\u00f5i neuroloogiliste haiguste all<br \/>\nkannatavad isikud ja need, kes on ajutiselt teadvuseta v\u00f5i koomas.<br \/>\nNende patsientide puhul on tarvis asendusotsustajat, olgu selleks siis<br \/>\narst v\u00f5i m\u00f5ni teine isik. Sobiva asendusotsustaja leidmisel ning nende<br \/>\nkriteeriumide valikul, mille alusel otsustatakse otsustusv\u00f5imetute pat-<br \/>\nsientide \u00fcle, kerkivad mitmesugused eetikak\u00fcsimused.<br \/>\nArstliku paternalismi domineerimise ajaj\u00e4rgul peeti otsustusv\u00f5imetu<br \/>\npatsiendi puhul sobivaks asendusotsustajaks arsti. Arst v\u00f5is raviv\u00f5i-<br \/>\nmaluste \u00fcle perekonnaliikmetega n\u00f5u pidada, kuid l\u00f5plik otsus j\u00e4i siiski<br \/>\ntema teha. Paljudes maades on arstid hakanud s\u00e4\u00e4rast autoriteeti kao-<br \/>\ntama, sedam\u00f6\u00f6da kuidas patsientidele on hakatud andma v\u00f5imalust ise<br \/>\nnimetada oma asendusotsustaja selleks puhuks, kui nad peaksid mi-<br \/>\nnetama otsustusv\u00f5ime. Lisaks m\u00e4\u00e4ravad m\u00f5ned riigid t\u00e4pselt kindlaks<br \/>\nasendusotsustajad ja nende eelisj\u00e4rjestuse (nt abikaasa, t\u00e4iskasvanud<br \/>\nlapsed, vennad ja \u00f5ed jne). S\u00e4\u00e4rastel juhtudel teevad arstid patsienti-<br \/>\nde eest otsuseid ainult siis, kui etten\u00e4htud asendajat pole v\u00f5imalik leida,<br \/>\nnagu h\u00e4daolukorras sageli juhtub. WMA Deklaratsioon patsiendi<br \/>\n\u00f5igustest s\u00f5nastab arsti kohustused selles k\u00fcsimuses j\u00e4rgmiselt:<br \/>\nJuhul kui patsient on teadvusetu v\u00f5i muul viisil v\u00f5imetu oma tahet<br \/>\nv\u00e4ljendama, tuleb seaduse j\u00e4rgi volitatud eestkostjalt hankida esi-<br \/>\nmesel v\u00f5imalusel informeeritud n\u00f5usolek. Kui seaduse j\u00e4rgi vo-<br \/>\nlitatud eestkostja pole k\u00e4ttesaadav, kuid meditsiiniline vahelese-<br \/>\ngamine on h\u00e4davajalik, siis v\u00f5ib eeldada, et patsient on n\u00f5us, kui<br \/>\npatsient pole eelnevalt esitanud kindlat avaldust v\u00f5i v\u00e4ljendanud<br \/>\nveendumust, et ta keeldub selles situatsioonis andmast n\u00f5usole-<br \/>\nkut vahelesegamiseks.<br \/>\nProbleeme tekib sel juhul, kui need, kes peavad end sobivateks asen-<br \/>\ndusotsustajateks, n\u00e4iteks erinevad pereliikmed, pole \u00fchel meelel, v\u00f5i<br \/>\n49<br \/>\nisegi kui on, aga arsti arvates pole nende otsus patsiendi huvides. Esi-<br \/>\nmesel juhul v\u00f5iks arst t\u00e4ita vahendaja rolli, kuid kui lahkarvamused<br \/>\np\u00fcsivad, saab olukorda lahendada ka muul moel, n\u00e4iteks lastes otsus-<br \/>\ntada perekonna vanimal liikmel v\u00f5i h\u00e4\u00e4letamise teel. Juhuks kui asen-<br \/>\ndusotsustaja ning arsti vahel esineb t\u00f5sine lahkarvamus, pakub Dek-<br \/>\nlaratsioon patsiendi \u00f5igustest j\u00e4rgmist n\u00f5u: \u00abJuhul kui patsiendi<br \/>\nseaduslik esindja v\u00f5i m\u00f5ni teine patsiendi volitatud isik keelab ravimi-<br \/>\nse, mis on arsti arvates patsiendi parimates huvides, peab arst vaid-<br \/>\nlustama sellise otsuse asjakohases \u00f5igus- v\u00f5i muus asutuses.\u00bb<br \/>\nEelmises osas arutatud informeeritud n\u00f5usoleku p\u00f5him\u00f5tted ja prot-<br \/>\nseduurid on asendusotsustaja puhul t\u00e4pselt samamoodi rakendatavad<br \/>\nnagu sel juhul, kui otsuseid langetaks patsient ise. Arstil on samasu-<br \/>\ngune kohustus anda asendusotsustajale kogu otsustamiseks tarvilik<br \/>\nteave. See t\u00e4hendab muu hulgas, et tuleb selgitada keerukaid medit-<br \/>\nsiinilisi diagnoose, v\u00e4ljavaateid ja ravire\u017eiime lihtsas keeles, tagada,<br \/>\net otsustajad m\u00f5istaksid teisi v\u00f5imalikke raviviise, sealhulgas ka iga-<br \/>\n\u00fche eeliseid ja puudusi, vastata k\u00f5igile tekkida v\u00f5ivatele k\u00fcsimustele,<br \/>\nning m\u00f5ista otsust, milleni nad j\u00f5uavad, ja v\u00f5imaluse korral ka selle<br \/>\notsuse alust.<br \/>\nOtsustusv\u00f5imetut patsienti puudutavate raviotsuste puhul on p\u00f5hikri-<br \/>\nteeriumiks patsiendi eelistused, juhul kui need on teada. Eelistusi ai-<br \/>\ntab kindlaks teha elutestament v\u00f5i need v\u00f5ivad olla teatavaks tehtud<br \/>\nkindlaksm\u00e4\u00e4ratud asendusotsustajale, arstile v\u00f5i teistele ravimees-<br \/>\nkonna liikmetele. Kui otsustusv\u00f5imetu patsiendi eelistused pole teada,<br \/>\npeaksid raviotsused l\u00e4htuma patsiendi huvidest, v\u00f5ttes arvesse j\u00e4rg-<br \/>\nmist: (a) patsiendi diagnoos ja prognoos; (b) patsiendi teadaolevad<br \/>\nv\u00e4\u00e4rtused; (c) teave, mis on saadud sellistelt isikutelt, kes on patsien-<br \/>\ndi elus olulised ja v\u00f5ivad aidata kindlaks m\u00e4\u00e4rata patsiendi huvisid;<br \/>\n(d) patsiendi kultuuri ja usutunnistusega seotud aspekte, mis v\u00f5iksid<br \/>\nraviotsust m\u00f5jutada. Niisugune l\u00e4henemine on v\u00e4hem kindel kui pat-<br \/>\nsiendi j\u00e4etud konkreetsed juhtn\u00f6\u00f6rid, kuid see aitab asendusotsustajal<br \/>\nj\u00e4reldada \u2013 arvestades patsiendi varasemaid valikuid ning tema aru-<br \/>\nsaamist elust \u00fcldiselt \u2013, mida ta antud olukorras otsustaks.<br \/>\nArstieetikak\u00e4siraamat\u2013Arstjapatsient<br \/>\n50<br \/>\nMeditsiinialaste otsuste langetamise v\u00f5imet on raske hinnata, eriti<br \/>\nalaealiste ja nende puhul, kelle otsustusv\u00f5imet on kahjustanud \u00e4ge<br \/>\nv\u00f5i krooniline haigus. Isik v\u00f5ib olla v\u00f5imeline langetama otsuseid tea-<br \/>\ntud eluaspektides, kuid m\u00f5ningate teiste aspektide osas olla ebap\u00e4-<br \/>\ndev. Samuti v\u00f5ib otsustusv\u00f5ime olla k\u00f5ikuv: isik v\u00f5ib teatud p\u00e4evaajal<br \/>\nolla selge m\u00f5istuse juures ja \u00fcmbruses orienteeruda, muidu aga mitte.<br \/>\nEhkki s\u00e4\u00e4rased patsiendid v\u00f5ivad olla juriidilises m\u00f5ttes otsustusv\u00f5i-<br \/>\nmetud, tuleks nende eelistusi arvesse v\u00f5tta, kui otsuseid langetatak-<br \/>\nse nende eest. Deklaratsioon patsiendi \u00f5igustest s\u00f5nastab selle<br \/>\nnii: \u00abAlaealise v\u00f5i muul viisil seaduse j\u00e4rgi teov\u00f5imetu patsiendi korral<br \/>\non seadusega volitatud esindaja n\u00f5usolek vajalik, kui see seaduse j\u00e4r-<br \/>\ngi on asjakohane. Sellele vaatamata tuleb patsient kaasa haarata otsu-<br \/>\nse tegemisse nii suurel m\u00e4\u00e4ral, kui see tema puhul on v\u00f5imalik.\u00bb<br \/>\nK\u00fcllaltki tihti tuleb ette juhtumeid, kus patsient pole haigusest tingitud<br \/>\nhalva enesetunde ja t\u00e4helepanuh\u00e4irete t\u00f5ttu suuteline langetama aru-<br \/>\nkaid, h\u00e4sti l\u00e4bim\u00f5eldud otsuseid erinevate raviv\u00f5imaluste kohta. Sel-<br \/>\nlegipoolest v\u00f5ib ta selgesti ilmutada oma vastumeelsust teatud laadi<br \/>\nsekkumiste, nt veenisisese toitmise suhtes. S\u00e4\u00e4rastel juhtudel tuleks<br \/>\nniisuguseid n\u00f5ustumatuse v\u00e4ljendusi v\u00f5tta v\u00e4ga t\u00f5siselt, ehkki neid<br \/>\ntuleb vaadelda raviplaani \u00fcldiste eesm\u00e4rkide valguses.<br \/>\nEriti raskeid eetilisi probleeme tekitavad ps\u00fchhhiaatriliste v\u00f5i neuro-<br \/>\nloogiliste h\u00e4irete all kannatavad patsiendid, keda peetakse ohtlikuks<br \/>\niseendale v\u00f5i teistele. Oluline on suurimal v\u00f5imalikul m\u00e4\u00e4ral austa-<br \/>\nda selliste haigete inim\u00f5igusi, eriti \u00f5igust vabadusele. Kuid siiski v\u00f5ib<br \/>\nosutuda vajalikuks nende tahtest olenematu isoleerimine ja\/v\u00f5i ravi-<br \/>\nmine, selleks et hoida \u00e4ra kahju neile endile v\u00f5i teistele. Siin tuleb<br \/>\nteha vahet tahtest olenematul \u00fchis-<br \/>\nkonnast isoleerimisel ja tahtest olene-<br \/>\nmatul ravil. M\u00f5ned patsiendiesindajad<br \/>\nkaitsevad nende isikute \u00f5igust keeldu-<br \/>\nda ravist, isegi kui nad selle tulemuse-<br \/>\nna isoleerida tuleb. Ravist keeldumise<br \/>\np\u00f5hjendatud aluseks v\u00f5ib olla piinav<br \/>\n\u00abPatsient tuleb<br \/>\nkaasa haarata otsuse<br \/>\ntegemisse nii suurel<br \/>\nm\u00e4\u00e4ral, kui see tema<br \/>\npuhul on v\u00f5imalik.\u00bb<br \/>\n51<br \/>\nkogemus varasematest ravikuuridest, n\u00e4iteks ps\u00fchhotroopsete ravi-<br \/>\nmite r\u00e4ngad k\u00f5rvalm\u00f5jud. S\u00e4\u00e4raste patsientide asendusotsustajana<br \/>\ntoimides peaks arst olema kindel, et patsient on t\u00f5epoolest endale v\u00f5i<br \/>\nteistele ohtlik ja mitte lihtsalt t\u00fc\u00fctu. Arst peaks p\u00fc\u00fcdma kindlaks teha<br \/>\npatsiendi ravieelistused ja nende alused, isegi kui kokkuv\u00f5ttes pole<br \/>\nv\u00f5imalik neid arvestada.<br \/>\nKUTSESALADUS<br \/>\nKohustus tagada patsienti puudutava teabe salajas hoidmine on olnud<br \/>\narstieetika \u00fcheks nurgakiviks Hippokratese aegadest peale. Hippokratese<br \/>\nvanne \u00fctleb: \u00abMida ma ka ei kuuleks ravimise k\u00e4igus v\u00f5i ka v\u00e4ljaspool ra-<br \/>\nvitoiminguid inimese elu kohta, mida mingil juhul ei tohiks levitada, hoian<br \/>\nma oma teada, veendumuses, et niisuguseist asjust k\u00f5nelemine on halb.\u00bb<br \/>\nK\u00f5nealune vanne ja ka m\u00f5ned selle hilisemad versioonid ei luba mingeid<br \/>\nerandeid kutsesaladuse kohustusest. N\u00e4iteks WMA Rahvusvaheline<br \/>\narstieetika koodeks s\u00e4testab: \u00abArst hoiab k\u00f5ik selle, mida ta oma<br \/>\npatsiendi kohta teab, t\u00e4iesti salajas isegi p\u00e4rast patsiendi surma.\u00bb Kuid<br \/>\nm\u00f5ned koodeksid ei n\u00f5ustu niisuguse absolutistliku l\u00e4henemisega kutse-<br \/>\nsaladusele. V\u00f5imalus, et kutsesaladuse n\u00f5ude rikkumine on m\u00f5nikord \u00f5i-<br \/>\ngustatud, n\u00f5uab kutsesaladuse idee enese selgitamist.<br \/>\nKutsesaladuse k\u00f5rge v\u00e4\u00e4rtustamine l\u00e4htub kolmest allikast: autonoo-<br \/>\nmia, lugupidamine ja usaldus. Autonoomia on arsti kutsesaladusega<br \/>\nseotud selles m\u00f5ttes, et isiklik teave inimese kohta kuulub talle endale<br \/>\nja seda ei tohiks teistele teatavaks teha ilma tema n\u00f5usolekuta. Kui ini-<br \/>\nmene avaldab kellelegi teisele, n\u00e4iteks<br \/>\narstile v\u00f5i \u00f5ele, isiklikku teavet v\u00f5i kui<br \/>\ns\u00e4\u00e4rane teave saab teatavaks m\u00f5ne<br \/>\nmeditsiinilise uuringu k\u00e4igus, peavad<br \/>\nasjassep\u00fchendatud hoidma selle sa-<br \/>\nlajas, v\u00e4lja arvatud siis, kui k\u00f5nealune<br \/>\nisik on neid volitanud seda avaldama.<br \/>\n\u00abArst hoiab k\u00f5ik<br \/>\nselle, mida ta oma<br \/>\npatsiendi kohta teab,<br \/>\nt\u00e4iesti salajas isegi<br \/>\np\u00e4rast patsiendi<br \/>\nsurma.\u00bb<br \/>\nArstieetikak\u00e4siraamat\u2013Arstjapatsient<br \/>\n52<br \/>\nKutsesaladus on t\u00e4htis ka sellep\u00e4rast, et inimesed v\u00e4\u00e4rivad lugupida-<br \/>\nmist. \u00dcks oluline lugupidamise avaldamise viis on nende privaatsuse<br \/>\ns\u00e4ilitamine. Meditsiini kontekstis saab privaatsus sageli suuresti riku-<br \/>\ntud, kuid seda enam on p\u00f5hjust hoiduda edasistest tarbetutest sekku-<br \/>\nmistest inimese eraellu. Kuna inimeste soov privaatsuse j\u00e4rele on erinev,<br \/>\nei saa me eeldada, et k\u00f5ik tahaksid niisugust kohtlemist, nagu meeldiks<br \/>\nmeile endale. Tuleb hoolikalt kindlaks teha, millist isiklikku teavet tahab<br \/>\npatsient hoida salajas ja mida ta on valmis teistele avaldama.<br \/>\nUsaldus on arsti-patsiendi suhte v\u00e4ga oluline osa. Arstiabi saamiseks<br \/>\ntuleb patsiendil arstile ja teistele isikutele, kes v\u00f5ivad talle olla t\u00e4ies-<br \/>\nti v\u00f5\u00f5rad, avaldada isiklikku teavet \u2013 ka niisugust, mida ta kellegagi ja-<br \/>\ngada ei sooviks. Tal peab olema hea alus uskuda, et teda ravivad isikud<br \/>\nseda teavet ei levita. Sellise usalduse aluseks on teabe salajas hoidmise<br \/>\neetilised ja \u00f5iguslikud normid, mille t\u00e4itmist meedikutelt oodatakse. Kui<br \/>\npatsient ei usu, et tema r\u00e4\u00e4gitu j\u00e4\u00e4b saladuseks, v\u00f5ib ta isiklikku infor-<br \/>\nmatsiooni enda teada hoida. See v\u00f5ib arste takistada nende p\u00fc\u00fcdlustes<br \/>\nanda t\u00f5husat ravi v\u00f5i saavutada teatud rahvatervise eesm\u00e4rke.<br \/>\nWMA Deklaratsioon patsiendi \u00f5igustest v\u00f5tab patsiendi \u00f5iguse<br \/>\nkon\ufb01dentsiaalsusele kokku j\u00e4rgmiselt:<br \/>\nKogu identi\ufb01tseeritav teave patsiendi terviseseisundi, meditsiini-<br \/>\nlise olukorra, diagnoosi, prognoosi ja ravi kohta ning ka muu isi-<br \/>\nkut puudutav teave tuleb hoida saladuses, seda isegi p\u00e4rast surma.<br \/>\nErandkorras on tema j\u00e4rglastel \u00f5igus saada asjakohast teavet, mis<br \/>\nv\u00f5ib neid informeerida ohtudest nende tervisele.<br \/>\nSalajast teavet v\u00f5ib avaldada \u00fcksnes juhul, kui patsient annab sel-<br \/>\nleks selges\u00f5nalise n\u00f5usoleku v\u00f5i kui see on s\u00f5naselgelt ette n\u00e4h-<br \/>\ntud seadusega. Teavet v\u00f5ib avaldada teistele arstiabi osutajaile ai-<br \/>\nnult selgel vajadus-teada-p\u00f5him\u00f5ttel, kui patsient ei ole andnud<br \/>\nselges\u00f5nalist n\u00f5usolekut.<br \/>\nK\u00f5ik identi\ufb01tseeritavad patsiendi andmed peavad olema kaits-<br \/>\ntud. Andmekaitse peab vastama info s\u00e4ilitamisviisile. Inimmaterja-<br \/>\nli, millest v\u00f5ib tuletada identi\ufb01tseeritavaid andmeid, tuleb samal vii-<br \/>\nsil kaitsta.<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n53<br \/>\nNagu v\u00e4ljendatud k\u00f5nealuses WMA deklaratsioonis, on saladuse<br \/>\nhoidmise n\u00f5udel erandeid. M\u00f5ned neist on suhteliselt probleemiva-<br \/>\nbad; teised aga tekitavad arstidele v\u00e4ga raskeid eetilisi k\u00fcsimusi.<br \/>\nTavalisi saladusen\u00f5ude rikkumisi tuleb sageli ette enamikus tervis-<br \/>\nhoiuasutustes. Paljud isikud \u2013 arstid, \u00f5ed, laborandid, \u00fcli\u00f5pilased jne<br \/>\n\u2013 vajavad ligip\u00e4\u00e4su patsiendi terviseandmetele, selleks et teda adek-<br \/>\nvaatselt ravida, aga ka selleks, et \u00f5ppida meditsiini praktiseerimist. Kui<br \/>\npatsiendid r\u00e4\u00e4givad teist keelt kui nende eest hoolitsejad, l\u00e4heb suht-<br \/>\nluse h\u00f5lbustamiseks vaja t\u00f5lki. Selliste patsientide puhul, kes pole ise<br \/>\nv\u00f5imelised meditsiinilisi otsuseid langetama, tuleb teistele isikutele<br \/>\nanda nende kohta teavet, et nad saaksid patsiendi eest otsuse langeta-<br \/>\nda ja tema eest hoolitseda. Tavaliselt teatavad arstid lahkunu pereliik-<br \/>\nmetele surma p\u00f5hjuse. Need saladusen\u00f5ude rikkumised on enamasti<br \/>\n\u00f5igustatud, kuid neid peaks olema v\u00f5imalikult v\u00e4he, ning isikutele, kes<br \/>\nsaavad ligip\u00e4\u00e4su salajasele teabele, tuleks selgitada vajadust mitte le-<br \/>\nvitada seda laiemalt, kui patsiendi huvides on vajalik. Alati kui v\u00f5ima-<br \/>\nlik, tuleks patsienti selliste rikkumiste esinemisest teavitada.<br \/>\nTeine \u00fcldtunnustatud p\u00f5hjus kutsesaladuse rikkumiseks on \u00f5igus-<br \/>\nn\u00f5uete j\u00e4rgimine. N\u00e4iteks on paljudes maades olemas seadused selle<br \/>\nkohta, et on kohustuslik teatada patsientidest, kes kannatavad teatud<br \/>\nkindlate haiguste all, neist, kes ei tohi autot juhtida, ning neist, keda<br \/>\nkahtlustatakse laste v\u00e4\u00e4rkohtlemises. Arstid peaksid olema teadlikud<br \/>\npatsiendiinformatsiooni avaldamist re-<br \/>\nguleerivatest \u00f5igusn\u00f5uetest oma asu-<br \/>\nkohamaal. Kuid seaduse esitatavad<br \/>\nn\u00f5uded v\u00f5ivad sattuda kon\ufb02ikti inim-<br \/>\n\u00f5iguste austamisega, mis on arstiee-<br \/>\ntika aluseks. Seep\u00e4rast peaksid arstid<br \/>\nsuhtuma kriitiliselt igasse \u00f5iguslikku<br \/>\nkutsesaladuse rikkumise n\u00f5udesse<br \/>\nning enne selle t\u00e4itmist veenduma, et<br \/>\nn\u00f5udmine on p\u00f5hjendatud.<br \/>\n\u00abArstid peaksid<br \/>\nsuhtuma kriitiliselt<br \/>\nigasse \u00f5iguslikku<br \/>\nkutsesaladuse<br \/>\nrikkumise n\u00f5udesse<br \/>\nning enne selle<br \/>\nt\u00e4itmist veenduma,<br \/>\net n\u00f5udmine on<br \/>\np\u00f5hjendatud.\u00bb<br \/>\nArstieetikak\u00e4siraamat\u2013Arstjapatsient<br \/>\n54<br \/>\nKui arsti veendakse kuuletuma seaduse n\u00f5uetele ning avaldama oma<br \/>\npatsientide kohta meditsiinilist teavet, on soovitatav, et ta arutaks pat-<br \/>\nsiendiga andmete avaldamise vajalikkust, enne kui see aset leiab, ja<br \/>\ntagaks koost\u00f6\u00f6. N\u00e4iteks on eelistatav, et laste v\u00e4\u00e4rkohtlemises kaht-<br \/>\nlustatav helistaks lastekaitseametnikele arsti juuresolekul, et endast<br \/>\nise teada anda, v\u00f5i et arst saaks enne v\u00f5imudele teatamist patsien-<br \/>\ndilt sellekohase n\u00f5usoleku. Niisugune l\u00e4henemine sillutab teed edasi-<br \/>\nseks koost\u00f6\u00f6ks. Kui patsiendil koost\u00f6\u00f6valmidus puudub ning arstil on<br \/>\nalust uskuda, et edasine teatamisega viivitamine v\u00f5ib lapse t\u00f5sisesse<br \/>\nohtu seada, peaks arst lastekaitsega tegelevatele v\u00f5imudele otsekohe<br \/>\nteatama ning hiljem patsienti informeerima, et ta seda on teinud.<br \/>\nLisaks neile kutsesaladuse rikkumistele, mida n\u00f5uab seadus, v\u00f5ib<br \/>\narstil olla eetiline kohustus anda salajast teavet isikutele, keda pat-<br \/>\nsiendi poolt \u00e4hvardab mingi oht v\u00f5i kahju. Kaks sellist situatsiooni on<br \/>\nolukord, kus patsient r\u00e4\u00e4gib ps\u00fchhiaatrile, et kavatseb kellelegi viga<br \/>\nteha, ning olukord, kus arst on veendunud, et HIV-positiivne patsient<br \/>\nplaanib j\u00e4tkata ebaturvalisi seksuaalvahekordi oma abikaasa v\u00f5i teis-<br \/>\nte partneritega.<br \/>\nKutsesaladuse rikkumise tingimuseks neil juhtudel, kus seda ei n\u00f5ua<br \/>\nseadus, on veendumus, et oodatav kahju juhtub kohe, et see on t\u00f5si-<br \/>\nne (ja p\u00f6\u00f6rdumatu), \u00e4rahoitav ainult informatsiooni avaldamisega ilma<br \/>\npatsiendi loata ning on suurem kui andmete avaldamisest t\u00f5en\u00e4oliselt<br \/>\ntulenev kahju. V\u00f5imalike kahjude k\u00f5rvutamisel peab arst hindama ja<br \/>\nv\u00f5rdlema kahjude t\u00f5sidust ning nende asetleidmise t\u00f5en\u00e4osust. Kaht-<br \/>\nluse korral on arstil m\u00f5istlik otsida eksperdin\u00f5uannet.<br \/>\nKui arst on j\u00f5udnud veendumusele, et hoiatamiskohustus \u00f5igustab<br \/>\nteabe avaldamist patsiendi n\u00f5usolekuta, tuleb teha veel kaks otsust.<br \/>\nKellele peaks arst r\u00e4\u00e4kima? Kui palju tuleks r\u00e4\u00e4kida? \u00dcldiselt peaks<br \/>\navaldama vaid selle teabe, mis on tarvilik arvatava kahju v\u00e4ltimiseks,<br \/>\nning see peaks olema suunatud vaid neile, kes k\u00f5nealust teavet kahju<br \/>\nv\u00e4ltimiseks vajavad. Tuleks astuda m\u00f5istlikke samme, et minimeerida<br \/>\nteabe avaldamise tagaj\u00e4rjel tekkida v\u00f5iv kahju patsiendile. On soovita-<br \/>\n55<br \/>\ntav, et arst teavitaks patsienti sellest, et tema enda v\u00f5i v\u00f5imaliku ohv-<br \/>\nri kaitseks on tarvilik saladusen\u00f5uet rikkuda. V\u00f5imaluse korral tuleks<br \/>\ntaotleda patsiendi koost\u00f6\u00f6valmidust.<br \/>\nHIV-positiivse patsiendi puhul ei pruugi teabe avaldamine tema abi-<br \/>\nkaasale v\u00f5i seksuaalpartnerile olla ebaeetiline ning v\u00f5ib olla isegi \u00f5i-<br \/>\ngustatud, juhul kui patsient ise ei taha k\u00f5nealust isikut v\u00f5i isikuid<br \/>\nriskist informeerida. Sellisel juhul on teabe avaldamiseks n\u00f5utav, et<br \/>\nkehtiksid k\u00f5ik j\u00e4rgmised tingimused: partnerit \u00e4hvardab oht nakatuda<br \/>\nHIV-sse ning pole \u00fchtki teist m\u00f5istlikku viisi, kuidas ta sellest ohust<br \/>\nv\u00f5iks teada saada; patsient on keeldunud oma seksuaalpartnerit infor-<br \/>\nmeerimast; patsient on keeldunud arsti ettepanekust teha seda tema<br \/>\neest v\u00f5i teda selle juures abistada; ning arst on patsiendile teatanud<br \/>\noma kavatsusest partnerile asjaomane teave avaldada.<br \/>\nM\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid probleeme kutsesaladusega tekib ka kuriteos kaht-<br \/>\nlustatavatele ja s\u00fc\u00fcdim\u00f5istetutele arstiabi andmise k\u00e4igus. Ehkki va-<br \/>\nhialustele abi andva arsti iseseisvus on piiratud, peaks ta tegema k\u00f5ik<br \/>\nendast oleneva, et kohelda neid patsiente samamoodi nagu \u00fcksk\u00f5ik<br \/>\nmilliseid teisi. Eriti tuleks hoolitseda kutsesaladuse n\u00f5ude eest sel-<br \/>\nles punktis, et ei avalikusta patsiendi meditsiinilise seisundiga seo-<br \/>\ntud \u00fcksikasju vanglav\u00f5imudele, kui pole saanud patsiendilt vastavat<br \/>\nn\u00f5usolekut.<br \/>\nELU ALGUSEGA SEOTUD K\u00dcSIMUSED<br \/>\nPaljud arstieetika k\u00f5ige teravamad k\u00fcsimused on seotud inimelu al-<br \/>\ngusega. K\u00e4esoleva k\u00e4siraamatu piiratud mahu t\u00f5ttu pole v\u00f5imalik<br \/>\nneid k\u00fcsimusi siin \u00fcksikasjalikult k\u00e4sitleda, kuid neid tasub loetle-<br \/>\nda, m\u00f5istmaks, et tegu on oma loomult just eetikak\u00fcsimustega, mida<br \/>\ntuleb sellele vastavalt k\u00e4sitleda. K\u00f5iki neid k\u00fcsimusi on ulatuslikult<br \/>\nanal\u00fc\u00fcsinud arstide liidud, eetikud ja valitsustele n\u00f5u andvad orga-<br \/>\nnisatsioonid ning paljudes maades on nende lahendamiseks olemas<br \/>\nseadused, m\u00e4\u00e4rused ja muud meetmed.<br \/>\nArstieetikak\u00e4siraamat\u2013Arstjapatsient<br \/>\n56<br \/>\nEOSTUMISE V\u00c4LTIMINE \u2013 ehkki \u00fcha enam v\u00f5idab rahvusva-<br \/>\nhelist tunnustust naise \u00f5igus oma viljakust reguleerida, sealhul-<br \/>\ngas hoiduda soovimatutest rasedustest, puutuvad arstid siiski<br \/>\nkokku selliste raskete k\u00fcsimustega nagu alaealiste palved kirju-<br \/>\ntada v\u00e4lja eostumisvastaseid vahendeid ning erinevate eostumise<br \/>\nv\u00e4ltimise meetoditega seotud riskide selgitamine<br \/>\nVILJAKUSABI \u2013 paaride (ja \u00fcksikisikute) jaoks, kes pole v\u00f5ime-<br \/>\nlised loomulikul teel rasestuma, on olemas mitmesugused repro-<br \/>\nduktsiooni soodustamise meetodid, nagu n\u00e4iteks kunstlik insemi-<br \/>\nnatsioon, in vitro viljastamine ja embr\u00fco siirdamine, mis on suurtes<br \/>\nmeditsiinikeskustes laialt k\u00e4ttesaadavad. Veel \u00fcheks alternatiiviks<br \/>\non surrogaatemadus ehk asendusemadus. \u00dckski neist tehnikatest<br \/>\npole probleemivaba, ei \u00fcksikjuhtudel ega ka \u00fcldise poliitika seisu-<br \/>\nkohalt.<br \/>\nS\u00dcNNIEELSED GEENITESTID \u2013 t\u00e4nap\u00e4eval on v\u00f5imalik gee-<br \/>\nnitestide abil kindlaks teha loote v\u00f5i embr\u00fco sugu ning teatud ge-<br \/>\nneetiliste anomaaliate esinemist. Olenevalt leiust v\u00f5idakse teha ot-<br \/>\nsus raseduse j\u00e4tkamiseks v\u00f5i katkestamiseks. Arst peab kindlaks<br \/>\nm\u00e4\u00e4rama, millistel juhtudel teha ettepanek selliseks testiks ning<br \/>\nkuidas patsiendile tulemusi selgitada.<br \/>\nABORT on juba kaua aega olnud \u00fcheks k\u00f5ige enam vaidlusi teki-<br \/>\ntavaks k\u00fcsimuseks arstieetikas, ja seda nii arstide kui ka avaliku<br \/>\nv\u00f5imu jaoks. WMA Seisukoht terapeutilise abordi suhtes<br \/>\ntunnustab seda arvamuste ja vaadete paljusust ning teeb j\u00e4reldu-<br \/>\nse, et \u00abk\u00fcsimus on individuaalses veendumuses ja s\u00fcdametun-<br \/>\nnistuses, mida tuleb austada\u00bb.<br \/>\nRASKETE KAHJUSTUSTEGA VASTS\u00dcNDINUD \u2013 \u00e4\u00e4rmise<br \/>\nenneaegsuse v\u00f5i kaasas\u00fcndinud anomaaliate t\u00f5ttu on m\u00f5ne vast-<br \/>\ns\u00fcndinu elluj\u00e4\u00e4misv\u00e4ljavaated v\u00e4ga viletsad. Sageli tuleb langeta-<br \/>\nda raskeid otsuseid selle kohta, kas tuleks teha katset nende elu<br \/>\npikendada v\u00f5i lasta neil surra.<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n57<br \/>\nTEADUSLIKU UURIMIST\u00d6\u00d6GA SEOTUD K\u00dcSIMUSED \u2013<br \/>\nsiia alla kuuluvad sellised k\u00fcsimused nagu uute embr\u00fcote loomi-<br \/>\nne v\u00f5i \u00abtagavaraembr\u00fcote\u00bb (nende, mida ei taheta reproduktiiv-<br \/>\nseks eesm\u00e4rgiks) kasutamine uute t\u00fcvirakkude saamiseks, millel<br \/>\nv\u00f5ib olla potentsiaalseid terapeutilisi rakendusi, uute reproduktiiv-<br \/>\nabi tehnikate uurimine ning eksperimendid loodetega.<br \/>\nELU L\u00d5PUGA SEOTUD K\u00dcSIMUSED<br \/>\nElu l\u00f5puga seotud k\u00fcsimused ulatuvad p\u00fc\u00fcetest pikendada surevate<br \/>\npatsientide elu alles uurimisj\u00e4rgus tehnoloogiatega, nagu n\u00e4iteks loo-<br \/>\nmade elundite siirdamine, kuni p\u00fc\u00fcdeni l\u00f5petada elu enneaegselt euta-<br \/>\nnaasia teel v\u00f5i arstliku kaasaaitamisega enesetapule. Nende \u00e4\u00e4rmuste<br \/>\nvahele j\u00e4\u00e4b mitmesuguseid k\u00fcsimusi seoses sellega, millal alustada<br \/>\nv\u00f5i l\u00f5petada potentsiaalselt elu pikendavaid ravimenetlusi, paranda-<br \/>\nmatult haigete ravi, elutestamentide soovitavus ja kasutamine.<br \/>\nErilist t\u00e4helepanu v\u00e4\u00e4rib kaks k\u00fcsimust: eutanaasia ja enesetapule<br \/>\nkaasaaitamine.<br \/>\nEUTANAASIA t\u00e4hendab teadlikult ja tahtlikult sellise teo soo-<br \/>\nritamist, mis on selgesti m\u00f5eldud l\u00f5petama teise isiku elu. Eu-<br \/>\ntanaasia puhul esinevad j\u00e4rgmised komponendid: asjassepuutu-<br \/>\nvaks isikuks on ravimatut haigust p\u00f5dev, otsustusv\u00f5imeline ning<br \/>\nteadlik patsient, kes on tahtlikult palunud oma elu l\u00f5petamist; toi-<br \/>\nmija teab isiku seisundist ning tema soovist surra; esmaseks ka-<br \/>\nvatsuseks, millest toimija tegu l\u00e4htub, on soov l\u00f5petada selle isiku<br \/>\nelu; ning tegu sooritatakse kaastundest ning ilma isikliku kasu-<br \/>\nsaamise motiivita.<br \/>\nENESETAPULE KAASAAITAMINE t\u00e4hendab teadlikult ja taht-<br \/>\nlikult isikule selliste teadmiste avaldamist v\u00f5i selliste vahendite<br \/>\nk\u00e4ttesaadavaks tegemist, mis on tarvilikud enesetapu sooritami-<br \/>\nseks, sealhulgas n\u00f5uanded surmavate ravimidooside kohta, s\u00e4\u00e4-<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\nArstieetikak\u00e4siraamat\u2013Arstjapatsient<br \/>\n58<br \/>\nraste surmavate dooside v\u00e4ljakirjutamine v\u00f5i seda liiki ravimitega<br \/>\nvarustamine.<br \/>\nEutanaasiat ja enesetapule kaasaaitamist peetakse sageli moraalselt<br \/>\nsamav\u00e4\u00e4rseks, ehkki nende vahel on olemas selge praktiline erinevus<br \/>\nning m\u00f5nedes jurisdiktsioonides ka \u00f5iguslik erinevus.<br \/>\nEutanaasiat ja enesetapule kaasaaitamist tuleb nende m\u00e4\u00e4ratluste<br \/>\nkohaselt eristada ebakohasest, kasutust v\u00f5i soovimatust ravist v\u00f5i<br \/>\nsellise ravi l\u00f5petamisest ning kaastundliku palliatiivse ravi v\u00f5imal-<br \/>\ndamisest, ning seda isegi sel juhul, kui viimati mainitud praktikad l\u00fc-<br \/>\nhendavad elu kestust.<br \/>\nPalved eutanaasiaks v\u00f5i enesetapule kaasaaitamiseks l\u00e4htuvad tava-<br \/>\nliselt sellisest valust v\u00f5i kannatusest, mida patsient peab talumatuks.<br \/>\nTa pigem sureks kui j\u00e4tkaks elu sellistel tingimustel. Peale selle on pal-<br \/>\njud patsiendid arvamusel, et neil on \u00f5igus surra, kui nad seda soovi-<br \/>\nvad, ning et neil on isegi \u00f5igus saada suremiseks abi. Arste peetakse<br \/>\nk\u00f5ige kohasemateks surma vahendajateks, kuna neil on olemas me-<br \/>\nditsiinilised teadmised ning ligip\u00e4\u00e4s sobivatele ravimitele tagamaks<br \/>\nkiiret ja valutut surma.<br \/>\nArstid suhtuvad eutanaasia v\u00f5i enesetapule kaasaaitamise palvetes-<br \/>\nse m\u00f5istetava vastumeelsusega, kuna need teod on enamikus riiki-<br \/>\ndes seadusevastased ning keelatud ka enamiku arstieetika koodeksite<br \/>\npoolt. See keeld on osa Hippokratese vandest ning seda on tungivalt<br \/>\nr\u00f5hutanud ka WMA oma Deklaratsioonis eutanaasia kohta:<br \/>\nEutanaasia, see t\u00e4hendab patsiendi elu tahtlik l\u00f5petamine, isegi<br \/>\npatsiendi enda v\u00f5i tema l\u00e4hedaste sugulaste palvel, on ebaeetiline.<br \/>\nSee ei takista arsti austamast patsiendi soovi lasta haiguse l\u00f5pp-<br \/>\nj\u00e4rgus loomulikul suremisprotsessil j\u00e4rgida oma kulgu.<br \/>\nEutanaasia ning enesetapule kaasaaitamise eitamine ei t\u00e4henda, et<br \/>\narst ei saaks \u00fcldse midagi teha patsiendi heaks, kelle eluohtlik hai-<br \/>\n59<br \/>\ngus on kaugele arenenud staadiumis ja mille vastu sobivaid raviva-<br \/>\nhendeid pole. Viimastel aastatel on saavutatud suurt edu palliatiivse-<br \/>\nte raviviiside v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel valu ja kannatuse leevendamiseks ning<br \/>\nelukvaliteedi parandamiseks. Palliatiivne ravi v\u00f5ib olla kohane mis ta-<br \/>\nhes vanuses patsiendile, v\u00e4hihaigest lapsest kuni elu l\u00f5pule l\u00e4heneva<br \/>\nvanurini. \u00dcks palliatiivse ravi aspekt, mis vajab k\u00f5igi patsientide pu-<br \/>\nhul suuremat t\u00e4helepanu, on valu ohjamine. K\u00f5ik arstid, kes surevaist<br \/>\npatsientidest hoolivad, peaksid kindlustama selle, et neil oleksid tar-<br \/>\nvilikul tasemel oskused selles valdkonnas, aga v\u00f5imaluse korral ka<br \/>\nligip\u00e4\u00e4s kogenud palliatiivravi spetsialistide n\u00f5uannetele. Eelk\u00f5ige ei<br \/>\ntohiks arstid surevaid patsiente h\u00fcljata, vaid peaksid neile osutama<br \/>\nkaastundlikku hoolitsust isegi siis, kui ravi pole enam v\u00f5imalik.<br \/>\nSurma l\u00e4henemine toob patsientidele, asendusotsustajatele ja arsti-<br \/>\ndele kaasa ka palju muid eetilisi probleeme. V\u00f5imalus elu pikendada<br \/>\nravimite, elustamisv\u00f5tete, kiiritusprotseduuride ja intensiivravi abiga<br \/>\nn\u00f5uab otsuseid selle kohta, millal neid raviviise rakendada ja millal<br \/>\nnende kasutamine l\u00f5petada, juhul kui need ei toimi.<br \/>\nNagu eespool seoses suhtluse ja<br \/>\nn\u00f5usolekuga juba arutatud, on otsus-<br \/>\ntusv\u00f5imelistel patsientidel \u00f5igus keel-<br \/>\nduda mis tahes ravist, isegi kui keel-<br \/>\ndumise tagaj\u00e4rjeks on surm. Inimeste<br \/>\nsuhtumine suremisse on v\u00e4ga erinev:<br \/>\nm\u00f5ned teevad oma elu pikendami-<br \/>\nseks \u00fcksk\u00f5ik mida, \u00fcksk\u00f5ik kui palju<br \/>\nvalu ja kannatusi see p\u00f5hjustab, sellal<br \/>\nkui teised ootavad surma nii v\u00e4ga, et<br \/>\nkeelduvad isegi lihtsatest abin\u00f5udest,<br \/>\nmis neid t\u00f5en\u00e4oliselt elus hoiaksid, nagu n\u00e4iteks antibiootikumid bak-<br \/>\nteriaalse kopsup\u00f5letiku puhul. Kui arst on teinud k\u00f5ik mis v\u00f5imalik<br \/>\nselleks, et anda patsiendile teavet olemasolevate raviviiside ja nende<br \/>\nedukuse t\u00f5en\u00e4osuse kohta, peavad nad respekteerima patsientide ot-<br \/>\nsuseid mis tahes ravi alustamise v\u00f5i j\u00e4tkamise kohta.<br \/>\n\u00abArstid ei tohiks<br \/>\nsurevaid patsiente<br \/>\nh\u00fcljata, vaid peaksid<br \/>\nneile osutama<br \/>\nkaastundlikku<br \/>\nhoolitsust isegi siis,<br \/>\nkui ravi pole enam<br \/>\nv\u00f5imalik.\u00bb<br \/>\nArstieetikak\u00e4siraamat\u2013Arstjapatsient<br \/>\n60<br \/>\nElu l\u00f5petamist puudutavate otsuste langetamine otsustusv\u00f5imetute<br \/>\npatsientide puhul on seotud suuremate raskustega. Kui patsient on<br \/>\noma soove eelnevalt selgesti v\u00e4ljendanud, n\u00e4iteks elutestamendis, on<br \/>\notsustamine lihtsam, kuigi s\u00e4\u00e4rased direktiivid on sageli v\u00e4ga eba-<br \/>\nm\u00e4\u00e4rased ning neid tuleb t\u00f5lgendada patsiendi tegeliku seisundi val-<br \/>\nguses. Kui patsient pole oma soove adekvaatselt v\u00e4ljendanud, peab<br \/>\nasendusotsustaja raviotsuste langetamisel l\u00e4htuma teisest kriteeriu-<br \/>\nmist \u2013 nimelt patsiendi huvidest.<br \/>\n61<br \/>\nTAGASI JUHTUMIANAL\u00dc\u00dcSI JUURDE<br \/>\nVastavalt k\u00e4esolevas peat\u00fckis esitatud arsti-patsiendi suhte ana-<br \/>\nl\u00fc\u00fcsile oli dr P k\u00e4itumises mitu vajakaj\u00e4\u00e4mist: (1) SUHTLEMI-<br \/>\nNE \u2013 ta ei teinud katset patsiendiga suhelda, et selgitada v\u00e4lja<br \/>\ntema seisundi v\u00f5imalikke p\u00f5hjusi, raviv\u00f5imalusi ega seda, kas<br \/>\nta saab endale lubada haiglasse j\u00e4\u00e4mist kuni tervenemiseni; (2)<br \/>\nN\u00d5USOLEK \u2013 ta ei hankinud patsiendi n\u00f5usolekut ravi l\u00e4biviimi-<br \/>\nseks; (3) KAASTUNNE \u2013 patsiendiga tegeldes ei ilmutanud dr P<br \/>\nkuigiv\u00f5rd kaastunnet tema mure suhtes. Ehkki ta v\u00f5is kirurgili-<br \/>\nse protseduuri l\u00e4bi viia v\u00e4ga kompetentselt ning on m\u00f5eldav, et<br \/>\nta oli pika vahetuse l\u00f5puks v\u00e4sinud, ei vabanda see neid eetika-<br \/>\nrikkumisi.<br \/>\nArstieetikak\u00e4siraamat\u2013Arstjapatsient<br \/>\nKOLMAS PEAT\u00dcKK<br \/>\nARSTID JA \u00dcHISKOND<br \/>\n62<br \/>\n\u00a9 Gideon Mendel\/CORBIS<br \/>\n63<br \/>\nEESM\u00c4RGID<br \/>\nP\u00e4rast selle peat\u00fcki l\u00e4bit\u00f6\u00f6tamist peaksite olema v\u00f5imeline:<br \/>\ntundma \u00e4ra olukordi, kus arsti kohustused patsiendi ja \u00fchis-<br \/>\nkonna ees satuvad omavahel vastuollu; tegema kindlaks sel-<br \/>\nliste kon\ufb02iktide p\u00f5hjusi<br \/>\nm\u00f5istma ja toime tulema eetikak\u00fcsimustega, mis tekivad<br \/>\nnappide meditsiiniressursside jaotamisest<br \/>\nm\u00f5istma arsti vastutust oma rahvastiku ja \u00fcleilmse tervise<br \/>\neest<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\nArstieetikak\u00e4siraamat\u2013Arstidja\u00fchiskond<br \/>\n64<br \/>\nMIS ON ARSTI-\u00dcHISKONNA SUHTES ERILIST?<br \/>\nTerminil \u00abarstielukutse\u00bb on kaks erinevat, ehkki omavahel tihedalt<br \/>\nseotud t\u00e4hendust: (1) tegevusala, mida iseloomustab p\u00fchendumine<br \/>\nteiste inimeste heaolule, k\u00f5rged moraalin\u00f5uded, kindel kogum tead-<br \/>\nmisi ja oskusi ning k\u00f5rge autonoomia tase; ning (2) k\u00f5ik sellel alal te-<br \/>\ngutsevad isikud. \u00abArstielukutse\u00bb v\u00f5ib t\u00e4hendada kas arstina prakti-<br \/>\nseerimist v\u00f5i arste \u00fcldiselt.<br \/>\nArsti kutseoskused ei h\u00f5lma mitte \u00fcksnes arsti ja patsiendi vahelist<br \/>\nsuhet, mida arutasime 2. peat\u00fckis, ning suhteid kolleegide ja teiste<br \/>\nmeedikutega, mida k\u00e4sitleme 4. peat\u00fckis. Need h\u00f5lmavad ka suhet<br \/>\n\u00fchiskonnaga. Seda suhet v\u00f5ib iseloomustada kui \u00ab\u00fchiskondlikku le-<br \/>\npingut\u00bb, mille kaudu \u00fchiskond tagab kutseala ees\u00f5igused, sealhulgas<br \/>\neksklusiivse v\u00f5i peamise vastutuse teatud teenuste pakkumise eest<br \/>\nning k\u00f5rge eneseregulatsiooni m\u00e4\u00e4ra; vastutasuks n\u00f5ustuvad kutse-<br \/>\nala esindajad kasutama neid ees\u00f5igusi esmaj\u00e4rjekorras teistele ja alles<br \/>\nseej\u00e4rel iseendale kasutoomiseks.<br \/>\nJUHTUM NR 2<br \/>\nDr S-i panevad \u00fcha enam n\u00f6rdima patsiendid, kes tulevad tema<br \/>\njuurde enne v\u00f5i p\u00e4rast seda, kui on k\u00e4inud sama haigusega<br \/>\nm\u00f5ne teise arsti vastuv\u00f5tul. Ta peab seda nii tervishoiuressurs-<br \/>\nside raiskamiseks kui ka patsientide tervisele kahjulikuks. Ta ot-<br \/>\nsustab sellistele patsientidele \u00f6elda, et ei ravi neid enam, juhul<br \/>\nkui nad k\u00e4ivad sama haigusega veel m\u00f5ne teise arsti juures. \u00dcht-<br \/>\nlasi on tal kavas p\u00f6\u00f6rduda oma maa arstide liidu poole, v\u00f5tmaks<br \/>\nette lobit\u00f6\u00f6d valitsuses, mis v\u00e4listaks tervishoiuressursside seda<br \/>\nlaadi v\u00e4\u00e4rkasutuse.<br \/>\n65<br \/>\nRohkem kui kunagi varem on meditsiin<br \/>\nt\u00e4nap\u00e4eval \u00fchiskondlik, mitte kitsalt<br \/>\nindividuaalne valdkond. Ta paikneb<br \/>\nvalitsuse- ja \ufb01rmadepoolse organi-<br \/>\nseerimise ning rahastamise kontekstis.<br \/>\nTema teadmiste baas ning ravimeeto-<br \/>\ndid toetuvad riigi ning era\ufb01rmade kor-<br \/>\nraldatavale arstiteaduslikule uurimis-<br \/>\nt\u00f6\u00f6le ning tootearendusele. Paljude<br \/>\ntema ravitoimingute teostamine n\u00f5uab<br \/>\nkeerukaid tervishoiuinstitutsioone. Meditsiin ravib haigusi ja seisun-<br \/>\ndeid, mis on oma tekkelt nii bioloogilised kui ka sotsiaalsed.<br \/>\nHippokraatilisel arstieetika traditsioonil on arsti-\u00fchiskonna suhete<br \/>\nosas v\u00e4he juhtn\u00f6\u00f6re pakkuda. T\u00e4iendamaks seda traditsiooni, k\u00e4sit-<br \/>\nleb t\u00e4nap\u00e4eva arstieetika ka v\u00e4ljaspool arsti-patsiendi individuaalset<br \/>\nsuhet kerkivaid k\u00fcsimusi ning pakub kriteeriume ja menetlusviise nen-<br \/>\nde k\u00fcsimuste lahendamiseks.<br \/>\nR\u00e4\u00e4kides meditsiini \u00ab\u00fchiskondlikust\u00bb iseloomust, tekib otsekohe k\u00fc-<br \/>\nsimus: mis on \u00fchiskond? Selles k\u00e4siraamatus osutab nimetatud ter-<br \/>\nmin kogukonnale v\u00f5i riigile. See pole valitsuse s\u00fcnon\u00fc\u00fcm; valitsus<br \/>\npeaks esindama \u00fchiskonna huve, kuid sageli ei tee seda. Aga isegi<br \/>\nseda tehes tegutsevad nad \u00fchiskonna heaks, mitte kui \u00fchiskond.<br \/>\nArstide suhted \u00fchiskonnaga on mitmetahulised. Kuna \u00fchiskond ja<br \/>\nselle f\u00fc\u00fcsiline keskkond on patsiendi tervise juures olulised tegurid,<br \/>\nm\u00e4ngivad nii arstkond tervikuna kui ka \u00fcksikud arstid olulist rolli rah-<br \/>\nvatervises, tervisehariduses, keskkonnakaitses, kogukonna tervist v\u00f5i<br \/>\nheaolu puudutavas seadusandluses ning kohtuprotsesside k\u00e4igus an-<br \/>\ntavates tunnistustes. Nagu \u00fctleb WMA Deklaratsioon patsiendi<br \/>\n\u00f5igustest: \u00abKui seadusandja, valitsusasutus v\u00f5i muu administrat-<br \/>\nsioon v\u00f5i asutus keeldub patsiendile tagamast m\u00f5nda temale kuuluvat<br \/>\n\u00f5igust, peaksid arstid otsima sobivaid meetmeid kindlustamaks v\u00f5i<br \/>\ntaastamaks mainitud \u00f5igusi.\u00bb Arstidel on suur roll ka \u00fchiskonna nap-<br \/>\n\u00abRohkem kui<br \/>\nkunagi varem on<br \/>\nmeditsiin t\u00e4nap\u00e4eval<br \/>\n\u00fchiskondlik, mitte<br \/>\nkitsalt individuaalne<br \/>\nvaldkond.\u00bb<br \/>\nArstieetikak\u00e4siraamat\u2013Arstidja\u00fchiskond<br \/>\n66<br \/>\npide tervishoiuressursside jaotamisel ning m\u00f5nikord on neil kohustus<br \/>\ntakistada patsientide ligip\u00e4\u00e4su sellistele teenustele, millele neil pole<br \/>\n\u00f5igust. K\u00f5igi nende kohustuste t\u00e4itmine v\u00f5ib anda alust eetikakon\ufb02ik-<br \/>\ntideks, eriti kui \u00fchiskonna huvid n\u00e4ivad olevat vastuolus \u00fcksikute pat-<br \/>\nsientide huvidega.<br \/>\nTOPELTLOJAALSUS<br \/>\nKui arstidel lasub vastutus ja nad on aruandekohustuslikud nii oma<br \/>\npatsientide kui ka kolmanda osapoole ees ning kui need erinevad vas-<br \/>\ntutused on omavahel \u00fchitamatud, leiavad arstid end \u00abtopeltlojaalsuse\u00bb<br \/>\nolukorrast. Kolmandateks osapoolteks, kes n\u00f5uavad arstidelt lojaal-<br \/>\nsust, on valitsus, t\u00f6\u00f6andja (nt haiglad ja haldusmeditsiini organisat-<br \/>\nsioonid), kindlustajad, s\u00f5jav\u00e4eametnikud, politsei, vanglaametnikud<br \/>\nning perekonnaliikmed. Ehkki WMA Rahvusvahelise arstieetika<br \/>\nkoodeksi j\u00e4rgi \u00abarsti t\u00e4ielik lojaalsus kuulub tema patsientidele\u00bb, on<br \/>\n\u00fcldtunnustatud t\u00f5siasi, et erandolukorras v\u00f5ib arst olla sunnitud kelle-<br \/>\ngi teise huvisid patsiendi omadest k\u00f5rgemale seadma. Eetiliseks v\u00e4l-<br \/>\njakutseks on siin selle \u00fcle otsustamine, millal ja kuidas patsienti kaits-<br \/>\nta kolmandate osapoolte surve tingimustes.<br \/>\nTopeltlojaalsuse olukorrad h\u00f5lmavad<br \/>\nlaia spektri, alates neist, kus tuleks ee-<br \/>\nlistada \u00fchiskonna huve, kuni sellisteni,<br \/>\nkus patsiendi huvid on selgelt t\u00e4htsa-<br \/>\nmad. Vahepeale j\u00e4\u00e4b suur ebam\u00e4\u00e4rane<br \/>\nala, kus \u00f5ige teguviisi leidmine n\u00f5uab<br \/>\nsuurt t\u00e4helepanelikkust.<br \/>\nSpektri \u00fches servas on n\u00f5ue kohustuslikus korras teatada patsienti-<br \/>\ndest, kes kannatavad teatud kindlate haiguste all, neist, kes oma sei-<br \/>\nsundi t\u00f5ttu ei tohi autot juhtida, ning neist, keda kahtlustatakse laste<br \/>\nv\u00e4\u00e4rkohtlemises. Selliseid n\u00f5udmisi peaksid arstid k\u00f5hklusteta t\u00e4itma,<br \/>\nehkki patsiente tuleb informeerida sellest, et neist on teatatud.<br \/>\n\u00abErandolukorras v\u00f5ib<br \/>\narst olla sunnitud<br \/>\nkellegi teise huvisid<br \/>\npatsiendi omadest<br \/>\nk\u00f5rgemale seadma.\u00bb<br \/>\n67<br \/>\nSpektri teises otsas on s\u00f5jav\u00e4elaste v\u00f5i politseinike palved v\u00f5i korral-<br \/>\ndused v\u00f5tta osa sellistest toimingutest, mis rikuvad p\u00f5hilisi inim\u00f5igu-<br \/>\nsi nagu n\u00e4iteks piinamine. WMA 2003. aasta Resolutsioon arsti-<br \/>\nde vastutusest neile teadaolevate piinamise v\u00f5i julma v\u00f5i<br \/>\nebainimliku v\u00f5i alandava kohtlemise juhtudest teatamisel<br \/>\nannab konkreetseid juhtn\u00f6\u00f6re arstidele, kes niisugusesse olukorda<br \/>\nsatuvad. Muu hulgas peaksid arstid s\u00e4ilitama oma professionaalse<br \/>\ns\u00f5ltumatuse, et m\u00e4\u00e4rata kindlaks patsiendi huvid, ning nad peaksid<br \/>\nniiv\u00f5rd kui v\u00f5imalik j\u00e4rgima tavalisi<br \/>\ninformeeritud n\u00f5usoleku ja kutsesa-<br \/>\nladuse n\u00f5udeid. Nende n\u00f5uete mis ta-<br \/>\nhes rikkumine peab olema p\u00f5hjenda-<br \/>\ntud ning neist tuleb patsiendile teatada.<br \/>\nArstid peaksid asjaomastele v\u00f5imude-<br \/>\nle teatama igasugusest \u00f5igustamatust<br \/>\nsekkumisest nende patsientide ravis-<br \/>\nse, eriti kui rikutakse p\u00f5hilisi inim\u00f5i-<br \/>\ngusi. Kui v\u00f5imud ei reageeri, v\u00f5idakse<br \/>\nabi saada rahvuslikust arstide liidust,<br \/>\nWMAst ning inim\u00f5igustega tegelevailt<br \/>\norganisatsioonidelt.<br \/>\nSpektri keskosale l\u00e4hemal on m\u00f5ned sellised haldusmeditsiini prog-<br \/>\nrammid, mis piiravad arstide kliinilist autonoomiat selle \u00fcle otsustami-<br \/>\nsel, kuidas patsiente tuleks ravida. Ehkki s\u00e4\u00e4rased programmid pole<br \/>\ntingimata vastuolus patsientide huvidega, v\u00f5ivad need seda m\u00f5nikord<br \/>\nolla ning arstil tuleks hoolikalt vaagida, kas osaleda sellistes program-<br \/>\nmides v\u00f5i mitte. Kui neil pole valikut \u2013 n\u00e4iteks kui alternatiivsed prog-<br \/>\nrammid puuduvad \u2013, peaksid nad oma patsiente j\u00f5uliselt esindama<br \/>\nning arstide liitude kaudu peaksid nad esindama ka k\u00f5igi patsientide<br \/>\nhuve, keda s\u00e4\u00e4rased kitsendavad juhised puudutavad.<br \/>\nVeel \u00fcheks konkreetseks topeltlojaalsuse vormiks, millega arstid kok-<br \/>\nku puutuvad, on v\u00f5imalik v\u00f5i tegelik kon\ufb02ikt \u00e4riorganisatsioonide hu-<br \/>\nvide ning patsientide ja\/v\u00f5i \u00fchiskonna huvide vahel. Farmaatsia\ufb01rmad,<br \/>\n\u00abArstid peaksid<br \/>\nasjaomastele<br \/>\nv\u00f5imudele teatama<br \/>\nigasugusest<br \/>\n\u00f5igustamatust<br \/>\nsekkumisest nende<br \/>\npatsientide ravisse,<br \/>\neriti kui rikutakse<br \/>\np\u00f5hilisi inim\u00f5igusi.\u00bb<br \/>\nArstieetikak\u00e4siraamat\u2013Arstidja\u00fchiskond<br \/>\n68<br \/>\nmeditsiiniaparaatide tootjad ning teised \u00e4riorganisatsioonid pakuvad<br \/>\narstidele sageli kingitusi ja muid h\u00fcvesid, mis ulatuvad tasuta n\u00e4idis-<br \/>\ntest kuni erialaste koolituste reisi- ja majutuskuludeni ning suurte lisa-<br \/>\ntasudeni uurimistegevuse eest (vt 5. peat\u00fckk). Firmade s\u00e4\u00e4rase helde-<br \/>\nk\u00e4elisuse alusmotiiviks on veenda arsti v\u00e4lja kirjutama v\u00f5i kasutama<br \/>\n\ufb01rma tooteid, mis ei pruugi aga olla arsti patsientide jaoks parimad ja\/<br \/>\nv\u00f5i suurendavad tarbetult \u00fchiskonna kulutusi tervishoiule. WMA 2004.<br \/>\naasta Seisukoht arstide ja \u00e4riet-<br \/>\ntev\u00f5tetete vaheliste suhete koh-<br \/>\nta annab arstidele juhtn\u00f6\u00f6re sellisteks<br \/>\npuhkudeks ning paljude riikide arstide<br \/>\nliitudel on lisaks ka omaenda t\u00e4ienda-<br \/>\nvad juhtn\u00f6\u00f6rid. Nende juhtn\u00f6\u00f6ride es-<br \/>\nmaseks eetiliseks alusprintsiibiks on<br \/>\np\u00f5him\u00f5te, et mis tahes kon\ufb02ikti oma-<br \/>\nenda huvide ning patsiendi huvide va-<br \/>\nhel peaks arst lahendama patsiendi<br \/>\nkasuks.<br \/>\nRESSURSSIDE JAGAMINE<br \/>\nK\u00f5igis maailma maades, sealhulgas ka k\u00f5ige rikkamais, valitseb juba<br \/>\npraegu lai ning \u00fcha kasvav l\u00f5he tervishoiuteenuseid puudutavate va-<br \/>\njaduste ja soovide ning nende osutamiseks tarvilike ressursside k\u00e4t-<br \/>\ntesaadavuse vahel. Nimetatud l\u00f5he n\u00f5uab olemasolevate ressursside<br \/>\nnormeerimist teatud viisil. Tervishoiu normeerimine ehk \u00abressurssi-<br \/>\nde jagamine\u00bb, nagu seda tavaliselt nimetatakse, leiab aset kolmel ta-<br \/>\nsandil:<br \/>\nK\u00f5rgeimal (\u00abmakro\u00bb) tasandil otsustavad valitsused, kui suur osa<br \/>\nriigieelarvest tuleks tervishoiule m\u00e4\u00e4rata; milliseid teenuseid osu-<br \/>\ntatakse tasuta ja milliste eest tuleb maksta kas otseselt patsien-<br \/>\ndil endal v\u00f5i tema tervisekindlustusplaani alusel; tervishoiule et-<br \/>\nten\u00e4htud eelarve piires tuleb otsustada, kui suur osa l\u00e4heb arstide,<br \/>\n\u00f5dede ja teiste tervishoiut\u00f6\u00f6tajate palkadeks, haiglate ja teiste<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u00abMistahes kon\ufb02ikti<br \/>\nomaenda huvide ning<br \/>\npatsiendi huvide<br \/>\nvahel peaks arst<br \/>\nlahendama patsiendi<br \/>\nkasuks.\u00bb<br \/>\n69<br \/>\nasutuste kapitali- ning toimimiskuludeks, uurimist\u00f6\u00f6le, meditsii-<br \/>\nnit\u00f6\u00f6tajate koolitamiseks, konkreetsete haiguste, nagu n\u00e4iteks tu-<br \/>\nberkuloosi v\u00f5i AIDSi ravimiseks jne.<br \/>\nInstitutsionaalsel (\u00abmeso\u00bb) tasandil, mille alla kuuluvad haiglad,<br \/>\nkliinikud, teised tervishoiuasutused jm, otsustavad asutuste ju-<br \/>\nhid, kuidas oma ressursse jagada: milliseid teenuseid osutada; kui<br \/>\npalju kulutada t\u00f6\u00f6tajatele, seadmetele, turvavahenditele, muudele<br \/>\ntoimimiskuludele, renoveerimisele, laiendamisele jne.<br \/>\nIndividuaalsel patsiendi (\u00abmikro\u00bb) tasandil otsustavad arstiabi<br \/>\nosutajad, eriti arstid, milliseid anal\u00fc\u00fcse tuleks tellida, kas on tar-<br \/>\nvis saata teise arsti juurde, kas patsient tuleks paigutada haiglas-<br \/>\nse, kas on tarvis originaalravimit v\u00f5i geneerilist ravimit jne. Hin-<br \/>\nnangute j\u00e4rgi on 80% tervishoiukulutustest algatatud arstide poolt<br \/>\nning hoolimata haldusmeditsiini pealetungist on arstidel siiski<br \/>\nm\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt suur s\u00f5na\u00f5igus selles osas, millistele ressurssi-<br \/>\ndele nende patsientidel on ligip\u00e4\u00e4s.<br \/>\nK\u00f5igi kolme tasandi valikud sisaldavad olulist eetilist komponenti,<br \/>\nkuna valikud p\u00f5hinevad alati v\u00e4\u00e4rtustel ning neil on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4r-<br \/>\nsed tagaj\u00e4rjed \u00fcksikisikute ja kogukonna tervisele ning heaolule. Ehk-<br \/>\nki konkreetset arsti m\u00f5jutavad k\u00f5igi tasandite valikud, on nad k\u00f5ige<br \/>\nenam kaasatud siiski mikrotasandi otsustesse. Seet\u00f5ttu ongi just vii-<br \/>\nmane edasise arutluse keskmes.<br \/>\nNagu eespool m\u00e4rgitud, on arstidelt traditsiooniliselt oodatud, et nad<br \/>\ntalitaksid ainu\u00fcksi omaenda patsientide huvides, pidamata silmas teis-<br \/>\nte vajadusi. Nende esmased eetilised v\u00e4\u00e4rtused \u2013 kaastunne, p\u00e4devus<br \/>\nja autonoomia \u2013 olid suunatud oma patsientide vajaduste rahuldami-<br \/>\nsele. Selline individualistlik l\u00e4henemine arstieetikale tegi l\u00e4bi \u00fclemine-<br \/>\nku arstlikult paternalismilt patsiendi autonoomiale, kus patsiendi tah-<br \/>\ntest sai peamine kriteerium selle \u00fcle otsustamisel, milliseid ressursse<br \/>\nta peaks saama. Hilisemal ajal on aga veel \u00fcks v\u00e4\u00e4rtus, nimelt \u00f5iglus,<br \/>\nmeditsiinilises otsustamises oluliseks muutunud. Sellega kaasneb<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\nArstieetikak\u00e4siraamat\u2013Arstidja\u00fchiskond<br \/>\n70<br \/>\nsotsiaalsem l\u00e4henemine ressursside<br \/>\njagamisele \u2013 selline, mis peab silmas<br \/>\nka teiste patsientide vajadusi. Selle l\u00e4-<br \/>\nhenemisviisi j\u00e4rgi ei vastuta arst mitte<br \/>\n\u00fcksnes omaenda patsientide eest, vaid<br \/>\nteatud m\u00e4\u00e4ral ka teiste eest.<br \/>\nSeda uut arusaamist arsti rollist res-<br \/>\nsursside jagamisel v\u00e4ljendavad paljude riikide arstide liitude eetika-<br \/>\nkoodeksid ning ka WMA Deklaratsioon patsiendi \u00f5igustest, mis<br \/>\n\u00fctleb: \u00abKui erilise ravi korral, mida saadakse teha piiratud hulgal, peab<br \/>\nvalima v\u00f5imalike patsientide vahel, siis tuleb selleks patsiente valida<br \/>\nausa valiku teel. Valik peab ilma igasuguse diskrimineerimiseta p\u00f5hi-<br \/>\nnema meditsiinilistel kriteeriumidel.\u00bb<br \/>\n\u00dcks viis, kuidas arstid saavad reali-<br \/>\nseerida oma vastutust ressursside ja-<br \/>\ngamise eest, on pillavatest ja ebat\u00f5-<br \/>\nhusatest praktikatest hoidumine, isegi<br \/>\nkui patsient neid n\u00f5uab. Antibiootiku-<br \/>\nmide liigkasutamine on vaid \u00fcks n\u00e4i-<br \/>\nde sellisest praktikast, mis on niih\u00e4sti<br \/>\npillav kui ka kahjulik. Randomiseeri-<br \/>\ntud kliinilised uuringud on n\u00e4idanud<br \/>\nka paljude teiste tavaliste raviviiside<br \/>\nebat\u00f5husust haiguste puhul, mille ra-<br \/>\nvimiseks neid kasutatakse. Paljude<br \/>\nhaigusseisundite jaoks on olemas ra-<br \/>\nvijuhised, mis aitavad teha vahet t\u00f5husatel ja ebat\u00f5husatel raviviisidel.<br \/>\nArstid peaksid neid juhiseid tundma \u00f5pppima, nii selleks, et vahen-<br \/>\ndeid kokku hoida, kui ka selleks, et pakkuda oma patsientidele opti-<br \/>\nmaalset ravi.<br \/>\n\u00dcheks ressursside jaotamist puudutavaks otsuse t\u00fc\u00fcbiks, mida ars-<br \/>\ntidel sageli langetada tuleb, on valik kahe v\u00f5i enama patsiendi vahel,<br \/>\n\u00abArst ei vastuta mitte<br \/>\n\u00fcksnes omaenda<br \/>\npatsientide eest, vaid<br \/>\nteatud m\u00e4\u00e4ral<br \/>\nka teiste eest.<br \/>\n\u00ab\u00dcks viis, kuidas<br \/>\narstid saavad<br \/>\nrealiseerida oma<br \/>\nvastutust ressursside<br \/>\njagamise eest,<br \/>\non pillavatest ja<br \/>\nebat\u00f5husatest<br \/>\npraktikatest<br \/>\nhoidumine, isegi kui<br \/>\npatsient neid n\u00f5uab.\u00bb<br \/>\n71<br \/>\nkes vajavad teatud ressurssi, mida napib: valvearsti t\u00e4helepanu, \u00fcks-<br \/>\nainus vaba intensiivravi voodi, organid siirdamiseks, k\u00f5rgtehnoloogi-<br \/>\nlised radioloogilised uuringud ning m\u00f5ned v\u00e4ga kallid ravimid. Ars-<br \/>\ntid, kellel on v\u00f5im nende ressursside kasutuse \u00fcle, peavad otsustama,<br \/>\nmillistele patsientidele neid v\u00f5imaldada ning millistele mitte. Nad on<br \/>\nt\u00e4iesti teadlikud, et need, kes j\u00e4eti tahaplaanile v\u00f5ivad selle tulemuse-<br \/>\nna kannatada v\u00f5i isegi surra. Sellist kon\ufb02ikti esineb haiglates ja teis-<br \/>\ntes asutustes, kus arstidel on administratiivamet v\u00f5i kus nad osalevad<br \/>\nkomiteedes, mis soovitavad v\u00f5i m\u00e4\u00e4ravad kindlaks teatud tegutsemis-<br \/>\nstrateegiaid. Ehkki paljud arstid p\u00fc\u00fcavad seejuures olla erapooletud<br \/>\nomaenda patsientide suhtes, v\u00f5ivad m\u00f5ned \u00fcritada kasutada oma po-<br \/>\nsitsiooni selleks, et edendada omaenda patsientide huve, eelistades<br \/>\nneid teistele, kellel on suuremad vajadused.<br \/>\nRessursijagamise k\u00fcsimustega tegeldes ei tule arstil mitte \u00fcksnes s\u00e4i-<br \/>\nlitada tasakaalu kaastunde ja \u00f5igluse p\u00f5him\u00f5tete vahel, vaid ka otsus-<br \/>\ntada, milline l\u00e4henemine \u00f5iglusele on eelistatav. On mitmeid s\u00e4\u00e4raseid<br \/>\nl\u00e4henemisi, sealhulgas j\u00e4rgmised:<br \/>\nLIBERTAARNE \u2013 ressursside jaotamise aluseks peaksid ole-<br \/>\nma turup\u00f5him\u00f5tted (individuaalne valik, mille m\u00e4\u00e4ravad v\u00f5ime ja<br \/>\nsoov maksta; teistele h\u00e4dasolijatele v\u00f5imaldatakse piiratud m\u00e4\u00e4-<br \/>\nral halastuslikku ravi);<br \/>\nUTILITARISTLIK \u2013 ressursside jaotamise aluseks peaks olema<br \/>\nk\u00f5ikidele maksimaalse kasu p\u00f5him\u00f5te;<br \/>\nEGALITAARNE \u2013 ressursside jaotamise aluseks peaks olema<br \/>\nrangelt ainult vajadus;<br \/>\nRESTORATIIVNE \u2013 ressursside jaotamise aluseks peaks olema<br \/>\np\u00f5him\u00f5te, et tuleb soosida ajaloolise eba\u00f5igluse all kannatanuid;<br \/>\nNagu eespool m\u00e4rgitud, on arstid v\u00e4hehaaval eemaldunud traditsioo-<br \/>\nnilisest individualismist, mis soosiks libertaarset l\u00e4henemist, ning lii-<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\nArstieetikak\u00e4siraamat\u2013Arstidja\u00fchiskond<br \/>\n72<br \/>\nkunud oma rolli sotsiaalsema m\u00f5ist-<br \/>\nmise poole. Kuid isegi kui libertaarne<br \/>\nl\u00e4henemine \u00fcldiselt k\u00f5rvale heidetak-<br \/>\nse, pole arstieetika j\u00f5udnud konsen-<br \/>\nsusele selles osas, milline \u00fclej\u00e4\u00e4nud<br \/>\nkolmest l\u00e4henemisviisist on parim.<br \/>\nIga\u00fchel neist on ilmselt v\u00e4ga erinevad<br \/>\ntagaj\u00e4rjed, kui neid eelmainitud k\u00fcsi-<br \/>\nmustele rakendada: see t\u00e4hendab, kui<br \/>\non tarvis otsustada, milliseid anal\u00fc\u00fcse<br \/>\nm\u00e4\u00e4rata, kas on tarvis saata teise ars-<br \/>\nti juurde, kas patsient tuleks paigutada haiglasse, kas on tarvis origi-<br \/>\nnaalravimit v\u00f5i geneerilist ravimit, kes saab doonorilt siirdamiseks or-<br \/>\ngani jne. Arstil kui indiviidil on t\u00f5en\u00e4oliselt k\u00f5ige raskem rakendada<br \/>\nutilitaristlikku l\u00e4henemist, kuna selleks oleks tarvis suurt hulka and-<br \/>\nmeid erinevate sekkumisviiside v\u00f5imalike tagaj\u00e4rgede kohta \u2013 ning<br \/>\nmitte ainult arsti enda patsientide, vaid ka k\u00f5igi teiste puhul. Valik \u00fcle-<br \/>\nj\u00e4\u00e4nud kahe (v\u00f5i kolme, kui arvestame ka libertaarset) v\u00f5imaluse vahel<br \/>\ns\u00f5ltub nii arsti enda isiklikest moraaliarusaamadest kui ka \u00fchiskond-<br \/>\nlik-poliitilisest \u00fcmbrusest, milles ta praktiseerib. M\u00f5ned riigid, n\u00e4iteks<br \/>\nUSA, soosivad libertaarset l\u00e4henemist; m\u00f5ned, nagu n\u00e4iteks Root-<br \/>\nsi, on tuntud oma egalitarismi poolest; ja m\u00f5ned, nagu n\u00e4iteks L\u00f5u-<br \/>\nna-Aafrika, katsetavad restoratiivse l\u00e4henemisega. Paljud tervishoiu<br \/>\nplaneerijad pooldavad utilitarismi. Erinevustest hoolimata eksisteerib<br \/>\nkaks v\u00f5i enam neist \u00f5iglusek\u00e4situstest<br \/>\nriigi tervishoius\u00fcsteemis sageli k\u00f5rvu-<br \/>\nti ning neis riikides v\u00f5ivad arstid valida<br \/>\nsellise praktiseerimiskonteksti (nt ava-<br \/>\nliku v\u00f5i erasektori), mis on koosk\u00f5las<br \/>\nnende enda l\u00e4henemisega.<br \/>\nLisaks erinevatele rollidele, mida ars-<br \/>\ntid v\u00f5ivad t\u00e4ita olemasolevate tervis-<br \/>\nhoiuressursside jaotamisel, kuulub<br \/>\nnende vastutusalasse ka ressursside<br \/>\n\u00abValik&#8230; s\u00f5ltub nii<br \/>\narsti enda isiklikest<br \/>\nmoraaliarusaama-<br \/>\ndest kui ka \u00fchis-<br \/>\nkondlik-poliitilisest<br \/>\n\u00fcmbrusest, milles ta<br \/>\npraktiseerib.\u00bb<br \/>\n\u00abLisaks&#8230; kuulub<br \/>\nnende vastutusalasse<br \/>\nka ressursside<br \/>\nsuurendamise<br \/>\neest v\u00f5itlemine,<br \/>\njuhul kui need on<br \/>\npatsientide vajaduste<br \/>\nrahuldamiseks<br \/>\nebapiisavad.\u00bb<br \/>\n73<br \/>\nsuurendamise eest v\u00f5itlemine, juhul kui need on patsientide vajaduste<br \/>\nrahuldamiseks ebapiisavad. See n\u00f5uab tavaliselt arstide koost\u00f6\u00f6d eri-<br \/>\nalaliitudes, et veenda otsustajaid valitsusasutustes ja mujal nende va-<br \/>\njaduste olemasolus ning selgitada, kuidas oleks k\u00f5ige parem neid ra-<br \/>\nhuldada, nii oma riigi piires kui ka \u00fcleilmselt.<br \/>\nRAHVATERVIS<br \/>\n20. sajandi meditsiin on olnud tunnistajaks sellele, kuidas kujuneb<br \/>\nv\u00e4lja eba\u00f5nnestunud eristus \u00abrahvatervise\u00bb ning muu tervishoiu va-<br \/>\nhel (viimase all m\u00f5eldakse n\u00e4htavasti \u00abprivaatset\u00bb v\u00f5i \u00abindividuaal-<br \/>\nset\u00bb tervist). Niisugune eristus on eba\u00f5nnestunud, sest nagu varem<br \/>\nm\u00e4rgitud, koosneb avalikkus \u00fcksikutest indiviididest ning abin\u00f5ud,<br \/>\nmis on m\u00f5eldud kaitsma ja parandama rahvastiku tervist, toovad kasu<br \/>\nka \u00fcksikisikute tervisele.<br \/>\nTermin \u00abrahvatervis\u00bb osutab siinkohal nii elanikkonna tervisele kui ka<br \/>\nmeditsiinilisele erialale, mis tegeleb tervisega pigem kogu rahvastiku<br \/>\nvaatevinklist kui \u00fcksikisiku seisukohalt. K\u00f5igis maades on suur vaja-<br \/>\ndus selle valdkonna asjatundjate j\u00e4rele, kes annaksid n\u00f5u tervishoiu-<br \/>\npoliitika alal ning edendaksid seda, aga teisalt tegeleksid k\u00fcsimusega,<br \/>\nkuidas kaitsta avalikkust nakkushaiguste ja muude terviseriskide eest.<br \/>\nTervishoiupraktika teaduslik baas toetub tugevasti epidemioloogia-<br \/>\nle, mille uurimisobjektiks on tervise ja haiguse levik ning m\u00f5jufakto-<br \/>\nrid elanikkonnas. M\u00f5ned arstid teevad isegi l\u00e4bi t\u00e4iendava akadeemi-<br \/>\nlise v\u00e4lja\u00f5ppe, et saada meditsiiniepidemioloogideks. Kuid tegelikult<br \/>\npeavad k\u00f5ik arstid olema teadlikud neist \u00fchiskondlikest ja keskkonna-<br \/>\nga seotud teguritest, mis m\u00f5jutavad konkreetsete patsientide tervislik-<br \/>\nku seisundit. Nagu m\u00e4rgib WMA Seisukoht tervise edendamise<br \/>\nsuhtes: \u00abArstidel ja nende kutsealaliitudel lasub eetiline kohustus ja<br \/>\nvastutus selle eest, et toimida alati oma patsientide huvides ning sidu-<br \/>\nda see vastutus laiema huviga rahvatervise vastu ning selle edenda-<br \/>\nmise ja tagamise eest.\u00bb<br \/>\nArstieetikak\u00e4siraamat\u2013Arstidja\u00fchiskond<br \/>\n74<br \/>\nSellised tervishoiumeetmed nagu kait-<br \/>\nses\u00fcstimiskampaaniad ja erakorra-<br \/>\nlised vastuabin\u00f5ud epideemiate pu-<br \/>\nhul on \u00fcksikisikute tervise seisukohalt<br \/>\nv\u00e4ga olulised tegurid, kuid v\u00e4hemalt<br \/>\nniisama t\u00e4htsad on ka sotsiaalsed te-<br \/>\ngurid, nagu peavari, toitumine ja t\u00f6\u00f6-<br \/>\nkoha olemasolu. Kuigi arstid on harva<br \/>\nsuutelised m\u00f5jutama oma konkreet-<br \/>\nsete patsientide haiguste sotsiaalseid<br \/>\ntekketegureid, peaksid nad oma pat-<br \/>\nsientide t\u00e4helepanu juhtima nendele<br \/>\nsotsiaalteenustele, mis neile on k\u00e4tte-<br \/>\nsaadavad. Ent v\u00e4hemalt kaudselt ja pikas perspektiivis saavad arstid<br \/>\n\u00fchiskondlike probleemide lahendamisele kaasa aidata, osaledes ter-<br \/>\nvishoiu ning tervisekasvatusega seotud ettev\u00f5tmistes, j\u00e4lgides kesk-<br \/>\nkonnariske ning neist teatades, m\u00e4rgates ja avalikustades selliseid<br \/>\nsotsiaalseid probleeme nagu kuritarvitused ja v\u00e4givallaga seotud ter-<br \/>\nvisekahjustused ning v\u00f5ideldes tervishoiuteenuste t\u00e4iustamise eest.<br \/>\nKuid m\u00f5nikord v\u00f5ivad rahvatervise huvid sattuda vastuollu \u00fcksikute<br \/>\npatsientide huvidega, n\u00e4iteks kui ebasoodsa reaktsiooni riskiga kait-<br \/>\nses\u00fcstimine takistab haiguse edasikandumist konkreetse isiku kau-<br \/>\ndu, kuid mitte sellesse nakatumast, v\u00f5i kui n\u00f5utakse teatud nakkus-<br \/>\nhaigustest teatamist, laste v\u00f5i vanuritega seotud kuritarvituste puhul<br \/>\nv\u00f5i selliste haiguste puhul, mis v\u00f5ivad teatud tegevused, n\u00e4iteks auto<br \/>\nv\u00f5i lennuki juhtimise, teha nii isiku enda kui ka teiste jaoks ohtlikuks.<br \/>\nNeed on n\u00e4ited topeltlojaalsuse juhtudest, nagu eespool kirjeldatud.<br \/>\nSelliste ja analoogiliste olukordadega toimetulekuks sobivaid toimis-<br \/>\nviise arutatakse k\u00e4esoleva k\u00e4siraamatu 2. peat\u00fckis kutsesaladuse tee-<br \/>\nma all. \u00dcldiselt peaksid arstid katsuma leida viise patsiendile tekita-<br \/>\ntava kahju minimeerimiseks. N\u00e4iteks kui n\u00f5utakse teatamist, tuleks<br \/>\n\u00f5igusn\u00f5uete t\u00e4itmisel v\u00f5imalikult suurel m\u00e4\u00e4ral kaitsta patsiendiga<br \/>\nseotud saladust.<br \/>\n\u00abK\u00f5ik arstid peavad<br \/>\nolema teadlikud<br \/>\nneist \u00fchiskondlikest<br \/>\nja keskkonnaga<br \/>\nseotud teguritest,<br \/>\nmis m\u00f5jutavad<br \/>\nkonkreetsete<br \/>\npatsientide<br \/>\ntervislikku<br \/>\nseisundit.\u00bb<br \/>\n75<br \/>\nTeistsugust t\u00fc\u00fcpi kon\ufb02ikt \u00fcksikpatsientide ning \u00fchiskonna huvide va-<br \/>\nhel tekib siis, kui arstidelt palutakse, et nad aitaksid patsientidel saa-<br \/>\nda selliseid h\u00fcvesid, millele neil pole \u00f5igust, n\u00e4iteks haiguskindlus-<br \/>\ntusmakseid v\u00f5i t\u00f6\u00f6v\u00f5imetuslehte. Arstidele on antud \u00f5igus t\u00f5endada,<br \/>\net patsiendil on selline terviseprobleem, mis annab talle \u00f5iguse s\u00e4\u00e4-<br \/>\nraseid h\u00fcvesid saada. Ehkki m\u00f5nel arstil on vastumeelt vastata \u00e4ra\u00fct-<br \/>\nlevalt patsientide palvetele anda t\u00f5endeid, mis nende puhul pole \u00f5i-<br \/>\ngustatud, peaksid nad pigem siiski aitama oma patsientidel leida teisi<br \/>\ntoetusi v\u00f5i abin\u00f5usid, mis ei n\u00f5ua ebaeetilist k\u00e4itumist.<br \/>\n\u00dcLEILMNE TERVIS<br \/>\nArusaam, et arstidel on kohustusi \u00fchiskonna ees, kus nad elavad, on<br \/>\nviimaseil aastail avardunud, nii et see h\u00f5lmab ka vastutust tervise eest<br \/>\n\u00fcleilmselt. \u00dcleilmse tervise all m\u00f5eldakse neid terviseprobleeme, k\u00fc-<br \/>\nsimusi ja muresid, mis on riigipiiride\u00fclesed, mida v\u00f5ivad m\u00f5jutada<br \/>\nteiste maade tingimused ja kogemused ning millele on k\u00f5ige parem<br \/>\nl\u00e4heneda koost\u00f6\u00f6le orienteeritud tegude ja lahenduste abiga. \u00dcleilm-<br \/>\nse tervis on osa m\u00e4rksa suuremast \u00fcleilmastumise protsessist, mis<br \/>\nh\u00f5lmab informatsioonivahetust, \u00e4ri, poliitikat, turismi ja paljusid muid<br \/>\ninimtegevusi.<br \/>\n\u00dcleilmastumise aluseks on m\u00f5istmine, et \u00fcksikisikud ja \u00fchiskonnad<br \/>\ns\u00f5ltuvad \u00fcksteisest \u00fcha enam. Inimeste tervise puhul on see t\u00e4iesti<br \/>\nilmne, nagu on n\u00e4idanud selliste haiguste nagu gripp ja SARS kiire le-<br \/>\nvik. S\u00e4\u00e4raste epideemiate kontrolli alla saamiseks on vaja rahvusvahe-<br \/>\nlist koost\u00f6\u00f6d. Arsti suutmatus \u00e4\u00e4rmiselt nakkavat haigust \u00fchel kindlal<br \/>\nmaal \u00e4ra tunda ja ravida v\u00f5ib kaasa tuua laastavaid tagaj\u00e4rgi patsien-<br \/>\ntidele teistes maades. Seep\u00e4rast ulatuvad arsti eetilised kohustused<br \/>\npalju kaugemale oma konkreetsetest patsientidest ja isegi kaugemale<br \/>\noma konkreetsest \u00fchiskonnast ja riigist.<br \/>\nSedam\u00f6\u00f6da kuidas on v\u00e4lja kujunenud \u00fcleilmne arusaam tervisest,<br \/>\non saadud \u00fcha enam teadlikuks tervisealastest erinevustest maail-<br \/>\nArstieetikak\u00e4siraamat\u2013Arstidja\u00fchiskond<br \/>\n76<br \/>\nma eri osades. Hoolimata ulatuslikest<br \/>\nkampaaniatest enneaegse suremu-<br \/>\nse ja invaliidistava haigestumusega<br \/>\nv\u00f5itlemisel k\u00f5ige vaesemates maades,<br \/>\nmille tulemusena on m\u00f5nes valdkon-<br \/>\nnas saavutatud silmapaistvat edu (nt<br \/>\nr\u00f5ugete ja loodetavasti ka lastehalva-<br \/>\ntuse likvideerimine), kasvab l\u00f5he k\u00f5r-<br \/>\nge ja madala elatustasemega maade<br \/>\nelanike tervise vahel endiselt. Osalt<br \/>\non selle p\u00f5hjuseks HIV\/AIDS, mis on<br \/>\nhalvimaid tagaj\u00e4rgi kaasa toonud just<br \/>\nvaestele riikidele, kuid selle taga on ka asjaolu, et madala sissetuleku-<br \/>\nga maad pole saanud kasu \u00fcldisest j\u00f5ukuse kasvust, mida maailm on<br \/>\nviimastel aastak\u00fcmnetel kogenud. Ehkki vaesuse p\u00f5hjused on suurelt<br \/>\njaolt poliitilised ja majanduslikud ning seega kaugel v\u00e4ljaspool arstide<br \/>\nja nende liitude m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ri, peavad arstid sellegipoolest tegelema hai-<br \/>\ngustega, mis on vaesuse tagaj\u00e4rjeks. Madala sissetulekuga maades<br \/>\non arstidel oma patsientidele v\u00e4he ressursse pakkuda ning pidevalt<br \/>\ntuleb neil silmitsi seista probleemiga, kuidas neid k\u00f5ige \u00f5iglasemalt<br \/>\njagada. Kuid isegi keskmise ja k\u00f5rge sissetulekuga maades puutu-<br \/>\nvad arstid kokku patsientidega, keda \u00fcleilmastumine otseselt m\u00f5jutab<br \/>\n(n\u00e4iteks p\u00f5genikud) ja kellel m\u00f5nikord puudub ligip\u00e4\u00e4s meditsiinitee-<br \/>\nnustele, mida saavad kasutada vastavate riikide kodanikud.<br \/>\n\u00dcleilmastumise veel \u00fcheks ilminguks on meditsiinit\u00f6\u00f6tajate, sealhul-<br \/>\ngas ka arstide liikuvus rahvusvahelises ulatuses. Arstide v\u00e4ljavool<br \/>\narenguriikidest k\u00f5rgelt arenenud t\u00f6\u00f6stusriikidesse on olnud kasulik<br \/>\nnii neile arstidele endile kui ka neid vastu v\u00f5tnud maadele, kuid mit-<br \/>\nte maadele, kust nad lahkuvad. WMA dokument Eetikajuhised ars-<br \/>\ntide rahvusvaheliseks v\u00e4rbamiseks \u00fctleb, et arste ei tohiks ta-<br \/>\nkistada oma kodumaalt v\u00f5i asukohamaalt lahkumast, kui neil on soov<br \/>\nedendada oma karj\u00e4\u00e4ri m\u00f5nes teises riigis. Kuid see dokument kutsub<br \/>\nka k\u00f5iki maid \u00fcles tegema k\u00f5ike mis v\u00f5imalik, et anda haridus n\u00f5uta-<br \/>\nvale hulgale arstidele, v\u00f5ttes arvesse oma vajadusi ja ressursse, mit-<br \/>\n\u00abArsti suutmatus<br \/>\n\u00e4\u00e4rmiselt nakkavat<br \/>\nhaigust \u00fchel<br \/>\nkindlal maal \u00e4ra<br \/>\ntunda ja ravida<br \/>\nv\u00f5ib kaasa tuua<br \/>\nlaastavaid tagaj\u00e4rgi<br \/>\npatsientidele teistes<br \/>\nmaades.\u00bb<br \/>\n77<br \/>\nte aga toetuda sisser\u00e4ndele teistest maadest, rahuldamaks n\u00f5udlust<br \/>\narstide j\u00e4rele.<br \/>\nArenenud t\u00f6\u00f6stusriikide arstidel on pikaajaline traditsioon selles osas,<br \/>\nmis puutub oma kogemuste ja oskuste jagamisse arengumaade ars-<br \/>\ntidega. Sellisel koost\u00f6\u00f6l on palju vorme: erakorraline arstiabi, mida<br \/>\nkoordineerivad s\u00e4\u00e4rased organisatsioonid nagu Punane Rist ja Puna-<br \/>\nse Poolkuu Selts ning Piirideta Arstid, l\u00fchiajalised kirurgiakampaa-<br \/>\nniad ravimaks selliseid haigusi nagu katarakt ja suulae l\u00f5he, t\u00f6\u00f6tamine<br \/>\nk\u00fclalis\u00f5ppej\u00f5ududena meditsiini\u00f5ppeasutustes, l\u00fchi- v\u00f5i pikaajalised<br \/>\nmeditsiiniuuringute projektid, arstimite ja meditsiiniaparatuuriga va-<br \/>\nrustamine jne. S\u00e4\u00e4rased programmid on n\u00e4ide \u00fcleilmastumise posi-<br \/>\ntiivsest k\u00fcljest ning aitavad v\u00e4hemalt osalt h\u00fcvitada arstide liikumist<br \/>\nvaesematest riikidest rikkamatesse.<br \/>\nArstieetikak\u00e4siraamat\u2013Arstidja\u00fchiskond<br \/>\n78<br \/>\nTAGASI JUHTUMIANAL\u00dc\u00dcSI JUURDE<br \/>\nVastavalt k\u00e4esolevas peat\u00fckis esitatud arsti-\u00fchiskonna suhte<br \/>\nanal\u00fc\u00fcsile teeb dr S \u00f5igesti, kui vaeb oma patsiendi k\u00e4itumise<br \/>\nm\u00f5ju \u00fchiskonnale. Isegi kui konsultatsioonid teiste meedikute-<br \/>\nga leiavad aset v\u00e4ljaspool seda tervishoius\u00fcsteemi, milles t\u00f6\u00f6tab<br \/>\ndr S, ega too seet\u00f5ttu \u00fchiskonnale kaasa rahalisi kulutusi, kulu-<br \/>\ntab patsient siiski dr S aega, mille ta v\u00f5iks p\u00fchendada teistele<br \/>\nabivajajatele. Kuid arstid, kes satuvad seda laadi olukorda nagu<br \/>\ndr S, peavad nende olukordade lahendamisel olema ettevaatli-<br \/>\nkud. Patsiendid on mitmesugustel p\u00f5hjustel sageli v\u00f5imetud te-<br \/>\ngema m\u00f5istusp\u00e4raseid otsuseid ning v\u00f5ib kuluda m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4r-<br \/>\nselt palju aega ja selgitust\u00f6\u00f6d, et nad j\u00f5uaksid arusaamisele, mis<br \/>\non nende endi ja teiste huvides. Dr S-il on \u00f5igus ka selles, mis<br \/>\npuudutab p\u00f6\u00f6rdumist arstide liidu poole, et otsida \u00fchiskondlik-<br \/>\nku lahendust nimetatud probleemile, kuna see ei m\u00f5juta mitte<br \/>\nainult teda ennast ja \u00fcht konkreetset patsienti, vaid ka teisi ars-<br \/>\nte ja patsiente.<br \/>\n79<br \/>\nArstieetikak\u00e4siraamat\u2013Arstidja\u00fchiskond<br \/>\nNELJAS PEAT\u00dcKK<br \/>\nARST JA KOLLEEGID<br \/>\n80<br \/>\n\u00a9 Pete Saloutos\/CORBIS<br \/>\n81<br \/>\nEESM\u00c4RGID<br \/>\nP\u00e4rast selle peat\u00fcki l\u00e4bit\u00f6\u00f6tamist peaksite olema v\u00f5imeline:<br \/>\nkirjeldama, kuidas peaksid arstid \u00fcksteise suhtes k\u00e4ituma<br \/>\np\u00f5hjendama kolleegide ebaeetilisest k\u00e4itumisest teatamist<br \/>\nm\u00f5istma peamisi eetikaprintsiipe, mis on seotud koost\u00f6\u00f6ga<br \/>\npatsientide ravimisel<br \/>\nselgitama, kuidas lahendada kon\ufb02ikte teiste arstiabi osuta-<br \/>\njatega<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\nArstieetikak\u00e4siraamat\u2013Arstjakolleegid<br \/>\n82<br \/>\nARSTI AUTORITEEDI VAIDLUSTAMINE<br \/>\nArstid esindavad elukutset, mis on tra-<br \/>\nditsiooniliselt toiminud \u00e4\u00e4rmiselt hie-<br \/>\nrarhiliselt, seda nii seesmises kui ka<br \/>\nv\u00e4lises m\u00f5ttes. Seesmiselt on kolm<br \/>\nosaliselt kattuvat hierarhiat: esimene<br \/>\np\u00f5hineb jaotumisel erialadeks ning<br \/>\nl\u00e4htub sellest, et m\u00f5ningaid eriala-<br \/>\nsid peetakse prestii\u017eikamaks kui tei-<br \/>\nsi ning neid ka tasustatakse paremi-<br \/>\nni; teine on erialasisene hierarhia, kus<br \/>\nakadeemilise maailmaga seotud arstid on m\u00f5jukamad kui erasf\u00e4\u00e4ris<br \/>\nv\u00f5i riiklikus tervishoius\u00fcsteemis tegutsevad arstid; kolmas on seotud<br \/>\nkonkreetse patsiendi raviga, kus peamine raviarst on hierarhia tipus<br \/>\nning teised arstid, isegi vanemad ja\/v\u00f5i suuremate oskustega kollee-<br \/>\ngid, t\u00e4idavad lihtsalt n\u00f5uandja rolli, seni kui patsienti ei anta \u00fcle nen-<br \/>\nde hoole alla. V\u00e4lises t\u00e4henduses on arstid traditsiooniliselt olnud pat-<br \/>\nsientide eest hoolitsejate hierarhia tipus, k\u00f5rgemal \u00f5dedest ja teistest<br \/>\ntervishoiut\u00f6\u00f6tajatest.<br \/>\nJUHTUM NR 3<br \/>\nDr C-d, linnahaiglas \u00e4sja ametisse m\u00e4\u00e4ratud anestesioloogi, teeb<br \/>\nrahutuks \u00fche vanema kirurgist kolleegi k\u00e4itumine operatsiooni-<br \/>\nsaalis. Too kirurg kasutab vananenud tehnikaid, mis pikendavad<br \/>\noperatsiooni kestust ning toovad kaasa suurema operatsiooni-<br \/>\nj\u00e4rgse valu ja pikema paranemisaja. Peale selle viskab ta sageli<br \/>\npatsientide \u00fcle j\u00f5hkrat nalja, mis ilmselgelt h\u00e4irib assisteerivaid<br \/>\n\u00f5desid. Dr C-le kui nooremale kolleegile on vastumeelt vanemat<br \/>\nkirurgi isiklikult kritiseerida v\u00f5i temast \u00fclemustele ette kanda.<br \/>\nKuid ta tunneb, et peab olukorra parandamiseks midagi tegema.<br \/>\n\u00abArstid esindavad<br \/>\nelukutset, mis on<br \/>\ntraditsiooniliselt<br \/>\ntoiminud \u00e4\u00e4rmiselt<br \/>\nhierarhiliselt.\u00bb<br \/>\n83<br \/>\nK\u00e4esolev peat\u00fckk k\u00e4sitleb eetikak\u00fcsimusi, mis tekivad nii seesmises<br \/>\nkui ka v\u00e4lises hierarhias. M\u00f5ned k\u00fcsimused on m\u00f5lemal juhul \u00fchised;<br \/>\nosa esineb aga ainult kas esimeses v\u00f5i teises. Paljud neist k\u00fcsimus-<br \/>\ntest on suhteliselt uued, kuna nad tulenevad viimase aja muutustest<br \/>\nmeditsiinis ja tervishoius. Siin on omal kohal p\u00f5gus \u00fclevaade neist<br \/>\nmuutustest, kuna need panevad t\u00f5siselt proovile traditsioonilise aru-<br \/>\nsaama arsti autoriteedist.<br \/>\nTeadusliku teadmise ja selle kliiniliste rakenduste kiire kasvu tulemu-<br \/>\nsena on meditsiin muutunud \u00fcha keerukamaks. \u00dcks arst ei saa enam<br \/>\nolla asjatundja k\u00f5igi oma patsientide haiguste ja v\u00f5imalike raviviisi-<br \/>\nde osas ning vajab teiste, spetsialiseerunud arstide ning erioskustega<br \/>\ntervishoiut\u00f6\u00f6tajate \u2013 \u00f5dede, proviisorite, f\u00fcsioterapeutide, laboriteh-<br \/>\nnikute, sotsiaalt\u00f6\u00f6tajate ja paljude teiste abi. Arst peab teadma, kuidas<br \/>\np\u00e4\u00e4seda juurde tarvilikele oskustele, mida nende patsiendid vajavad ja<br \/>\nmis tal endal puuduvad.<br \/>\nNagu 2. peat\u00fckis k\u00f5neldud, on arstlikku paternalismi j\u00e4rk-j\u00e4rgult \u00f5\u00f5-<br \/>\nnestanud \u00fcha s\u00fcvenev arusaam, et patsientidel on \u00f5igus ise teha neid<br \/>\npuudutavaid meditsiinilisi otsuseid. Selle tulemusena on koost\u00f6\u00f6p\u00f5-<br \/>\nhine otsustusmudel asendanud autoritaarse mudeli, mis oli iseloomu-<br \/>\nlik traditsioonilisele arstlikule paterna-<br \/>\nlismile. Samasugune suundumus on<br \/>\ns\u00fcvenemas arstide ja teiste tervishoiu-<br \/>\nt\u00f6\u00f6tajate vahelistes suhetes. Viimati<br \/>\nnimetatud on \u00fcha v\u00e4hem n\u00f5us j\u00e4rgi-<br \/>\nma arsti korraldusi, kui nad ei tea nen-<br \/>\nde aluseks olevaid p\u00f5hjendusi. Nad<br \/>\nn\u00e4evad end professionaalidena, kel-<br \/>\nlel on patsientide ees konkreetne ee-<br \/>\ntiline vastutus; kui nende arusaam sel-<br \/>\nlest vastutusest satub kon\ufb02ikti arsti<br \/>\nkorraldustega, on neil tunne, et need<br \/>\nkorraldused tuleb kahtluse alla seada v\u00f5i neid isegi t\u00f5sisemalt r\u00fcnna-<br \/>\nta. Kui hierarhilise autoriteedimudeli puhul polnud kunagi mingit kaht-<br \/>\n\u00abKoost\u00f6\u00f6p\u00f5hine<br \/>\notsustusmudel<br \/>\non asendanud<br \/>\nautoritaarse mudeli,<br \/>\nmis oli iseloomulik<br \/>\ntraditsioonilisele<br \/>\narstlikule<br \/>\npaternalismile.\u00bb<br \/>\nArstieetikak\u00e4siraamat\u2013Arstjakolleegid<br \/>\n84<br \/>\nlust, kes on \u00fclemus ning kelle tahe peab kon\ufb02ikti tekkides peale j\u00e4\u00e4-<br \/>\nma, siis koost\u00f6\u00f6mudel v\u00f5ib kutsuda esile vaidlusi selle \u00fcle, milline on<br \/>\npatsiendile sobiv ravi.<br \/>\nS\u00e4\u00e4rased suundumused on muutmas \u00abm\u00e4ngureegleid\u00bb, mis juhivad<br \/>\narsti suhteid teiste tervishoiut\u00f6\u00f6tajatega. Selle peat\u00fcki \u00fclej\u00e4\u00e4nud osas<br \/>\ntuuakse v\u00e4lja nende suhete m\u00f5ned problemaatilised aspektid ning<br \/>\nosutatakse viisidele, kuidas nendega toime tulla.<br \/>\nSUHTED KOLLEEGIDE,<br \/>\n\u00d5PETAJATE JA \u00dcLI\u00d5PILASTEGA<br \/>\nKutseala raames on arstidelt tavap\u00e4raselt oodatud, et nad kohtleksid<br \/>\n\u00fcksteist mitte kui v\u00f5\u00f5raid, vaid pigem kui pereliikmeid v\u00f5i isegi s\u00f5p-<br \/>\nru. WMA Gen\ufb01 deklaratsioon sisaldab t\u00f5otust \u00abminu kolleegid on<br \/>\nminu \u00f5ed ja vennad\u00bb. Selle n\u00f5ude t\u00f5lgendamine on aegade v\u00e4ltel ning<br \/>\neri maades varieerunud. N\u00e4iteks ajal, mil teenustasu oli arstide pea-<br \/>\nmine v\u00f5i ainuke tasustamisvorm, kehtis tugev \u00abametialase vastutule-<br \/>\nlikkuse\u00bb traditsioon, mille j\u00e4rgi arstid ei v\u00f5tnud oma kolleegidelt nen-<br \/>\nde ravimise eest tasu. Maades, kus on v\u00f5imalik kulude katmine kellegi<br \/>\nkolmanda poolt, on see tava v\u00e4lja suremas.<br \/>\nLisaks positiivsetele n\u00f5uetele selle kohta, et oma kolleege tuleb kohel-<br \/>\nda lugupidavalt ning teha nendega koost\u00f6\u00f6d, et patsienti k\u00f5ige pare-<br \/>\nmini ravida, sisaldab WMA Rahvusvaheline arstieetika koodeks<br \/>\nkahte piirangut arstide omavahelistele suhetele: (1) esimene puudu-<br \/>\ntab tasu maksmist v\u00f5i saamist v\u00f5i mis tahes muud kaalutlust, mille<br \/>\nainsaks eesm\u00e4rgiks on saavutada patsiendi edasisuunamine; (2) teine<br \/>\npuudutab patsientide \u00fclel\u00f6\u00f6mist oma kolleegidelt. Kolmandat kohus-<br \/>\ntust, mis n\u00f5uab kolleegide ebaeetilisest v\u00f5i ebap\u00e4devast k\u00e4itumisest<br \/>\nteatamist, arutame allpool.<br \/>\nHippokraatilises arstieetika traditsioonis v\u00f5lgnevad arstid erilise lugu-<br \/>\npidamise oma \u00f5petajatele. Gen\ufb01 deklaratsioon s\u00f5nastab selle j\u00e4rg-<br \/>\n85<br \/>\nmiselt: \u00abMa avaldan austust ja t\u00e4nu oma \u00f5petajatele, kes on selle iga-<br \/>\nti \u00e4ra teeninud.\u00bb Ehkki t\u00e4nap\u00e4eva arstiharidus seostub pigem paljude<br \/>\n\u00f5pilase-\u00f5petaja suhetega kui varasema aja \u00fcks-\u00fchele-suhtega, s\u00f5l-<br \/>\ntub see siiski praktiseerivate arstide heast tahtest ja p\u00fchendumusest,<br \/>\nkes sageli ei saa \u00f5petamistegevuse eest mingit tasu. Arsti\u00fcli\u00f5pilased<br \/>\nja teised tervishoiut\u00f6\u00f6tajaiks \u00f5ppijad v\u00f5lgnevad t\u00e4nu oma \u00f5petajatele,<br \/>\nkelle abita meditsiiniharidus taanduks ise\u00f5ppimisele.<br \/>\n\u00d5petajatel on omakorda kohustus suh-<br \/>\ntuda oma \u00f5pilastesse lugupidavalt ning<br \/>\nolla neile patsientidega tegelemisel<br \/>\neeskujuks. Meditsiinihariduse niinime-<br \/>\ntatud \u00abvarjatud \u00f5ppekava\u00bb, st k\u00e4itumis-<br \/>\nnormid, mida ilmutavad praktiseerivad<br \/>\narstid, on m\u00e4rksa m\u00f5jukam kui otsene<br \/>\narstieetika \u00f5ppekava. Ja kui arsti\u00fcli\u00f5pi-<br \/>\nlased leiavad eetikan\u00f5uded olevat konf-<br \/>\nliktis nende \u00f5petajate hoiakute ning k\u00e4i-<br \/>\ntumisega, j\u00e4rgivad nad t\u00f5en\u00e4oliselt pigem oma \u00f5petajate eeskuju.<br \/>\n\u00d5petajatel on konkreetne kohustus hoiduda oma \u00f5pilastelt ebaeetilise<br \/>\ntegutsemisviisi n\u00f5udmisest. N\u00e4itena sellisest praktikast on meditsiini-<br \/>\najakirjades kirjeldatud j\u00e4rgmisi juhtumeid: \u00fcli\u00f5pilane hangib patsien-<br \/>\ndi n\u00f5usoleku raviks olukorras, kus seda peaks tegema t\u00e4ieliku v\u00e4lja-<br \/>\n\u00f5ppega tervishoiut\u00f6\u00f6taja; sooritab ilma n\u00f5usolekuta g\u00fcnekoloogilisi<br \/>\nl\u00e4bivaatusi narkoosis v\u00f5i \u00e4sjasurnud patsientidel; viib ilma j\u00e4releval-<br \/>\nveta l\u00e4bi protseduure, mis on k\u00fcll v\u00f5rdlemisi lihtsad (nt veeni punktee-<br \/>\nrimine), kuid mis m\u00f5ne \u00fcli\u00f5pilase jaoks on v\u00e4ljaspool tema p\u00e4devuse<br \/>\npiire. Arvestades ebav\u00f5rdset v\u00f5imujaotust \u00fcli\u00f5pilaste ja \u00f5petajate va-<br \/>\nhel ning sellest tulenevat \u00fcli\u00f5pilaste soovimatust s\u00e4\u00e4raseid korraldusi<br \/>\nkahtluse alla seada v\u00f5i keelduda neid t\u00e4itmast, peavad \u00f5petajad kind-<br \/>\nlustama selle, et nad ei n\u00f5uaks \u00fcli\u00f5pilastelt ebaeetilist toimimist. Pal-<br \/>\njudes arstiteaduskondades on olemas kursusevanemad v\u00f5i \u00fcli\u00f5pilas-<br \/>\nte liidud, kelle \u00fcheks rolliks v\u00f5ib muu hulgas olla meditsiinihariduses<br \/>\nettetulevate eetikak\u00fcsimustega seonduvate probleemide t\u00f5statamine.<br \/>\n\u00ab\u00d5petajatel on<br \/>\nkohustus suhtuda<br \/>\noma \u00f5pilastesse<br \/>\nlugupidavalt ning olla<br \/>\nneile patsientidega<br \/>\ntegelemisel<br \/>\neeskujuks.\u00bb<br \/>\nArstieetikak\u00e4siraamat\u2013Arstjakolleegid<br \/>\n86<br \/>\n\u00dcli\u00f5pilastel, kellele valmistavad muret<br \/>\noma hariduse eetilised aspektid, peaks<br \/>\nolema ligip\u00e4\u00e4s viisidele, mille abil nad<br \/>\nsaaksid probleeme \u00fcles v\u00f5tta, ilma et<br \/>\nneid seejuures hakataks pidama \u00abl\u00e4r-<br \/>\nmit\u00f5stjateks\u00bb; samuti peaks neil ole-<br \/>\nma v\u00f5imalus saada tuge, juhul kui on<br \/>\ntarvilik k\u00fcsimusega seoses anda asja-<br \/>\nle mingi ametlikum k\u00e4ik.<br \/>\nArsti\u00fcli\u00f5pilastelt omakorda n\u00f5utakse,<br \/>\net nad ilmutaksid k\u00f5rgeid eetilisi k\u00e4i-<br \/>\ntumisnorme, nagu tulevastele arstidele kohane. Nad peaksid teisi \u00fcli-<br \/>\n\u00f5pilasi kohtlema kolleegidena ning olema valmis vajaduse korral pak-<br \/>\nkuma abi, sealhulgas ka korrektiivseid n\u00f5uandeid ebaprofessionaalse<br \/>\nk\u00e4itumise osas. Nad peaksid ka andma puhts\u00fcdamliku panuse \u00fchis-<br \/>\ntesse projektidesse ja kohustustesse, nagu n\u00e4iteks \u00f5ppe\u00fclesanded<br \/>\nning valvekorrad.<br \/>\nRISKANTSETEST V\u00d5I EBAEETILISTEST<br \/>\nTEGUVIISIDEST TEATAMINE<br \/>\nMeditsiin on traditsiooniliselt tundnud uhkust oma staatuse \u00fcle ene-<br \/>\nseregulatsiooni j\u00e4rgiva elukutsena. Vastutasuks ees\u00f5igustele, mida<br \/>\narstidele omistab \u00fchiskond, ning usaldusele, mida neile osutavad pat-<br \/>\nsiendid, on arstielukutse kehtestanud oma esindajatele k\u00f5rged k\u00e4i-<br \/>\ntumisnormid ja distsiplinaarprotseduurid v\u00e4\u00e4rk\u00e4itumise s\u00fc\u00fcdistus-<br \/>\nte uurimiseks ning vajaduse korral ka s\u00fc\u00fcdlaste karistamiseks. See<br \/>\neneseregulatsioonis\u00fcsteem on sageli halvasti toiminud ning viimastel<br \/>\naastatel on astutud samme selleks, et suurendada arstiametiga seotud<br \/>\nvastutust, n\u00e4iteks m\u00e4\u00e4rates regulatiivorganitesse mittearstidest liik-<br \/>\nmeid. Kuid eneseregulatsiooni peamiseks n\u00f5udeks on arstide puht-<br \/>\ns\u00fcdamlik toetus selle p\u00f5him\u00f5tetele ning nende valmidus m\u00e4rgata ris-<br \/>\nkantseid ja ebaeetilisi toiminguid ning neile reageerida.<br \/>\n\u00ab\u00dcli\u00f5pilastel,<br \/>\nkellele valmistavad<br \/>\nmuret oma hariduse<br \/>\neetilised aspektid,<br \/>\npeaks olema ligip\u00e4\u00e4s<br \/>\nviisidele, mille<br \/>\nabil nad saaksid<br \/>\nprobleeme \u00fcles<br \/>\nv\u00f5tta.\u00bb<br \/>\n87<br \/>\nKohustust teatada oma kolleegide ebap\u00e4devusest, v\u00f5imete halvene-<br \/>\nmisest v\u00f5i v\u00e4\u00e4rk\u00e4itumisest r\u00f5hutavad ka arstieetika koodeksid. N\u00e4i-<br \/>\nteks WMA Rahvusvaheline arstieetika koodeks \u00fctleb, et \u00abarst<br \/>\np\u00fc\u00fcab&#8230; paljastada neid arste, kelle iseloom v\u00f5i p\u00e4devus j\u00e4tab soovi-<br \/>\nda v\u00f5i kes tegelevad pettusega\u00bb. Kuid selle p\u00f5him\u00f5tte rakendamine on<br \/>\nharva lihtne. \u00dchest k\u00fcljest v\u00f5ib arst \u00fcritada r\u00fcnnata oma kolleegi v\u00e4\u00e4r-<br \/>\nk\u00e4itumist ebav\u00e4\u00e4rikail isiklikel motiividel, n\u00e4iteks armukadedusest v\u00f5i<br \/>\nk\u00e4ttemaksuks kolleegi oletatava solvangu eest. Arstile v\u00f5ib kolleegi<br \/>\nv\u00e4\u00e4rk\u00e4itumisest teatamine olla vastumeelt ka s\u00f5pruse v\u00f5i s\u00fcmpaatia<br \/>\nt\u00f5ttu. Teatamise tagaj\u00e4rjed v\u00f5ivad teatajale endale kahju teha, sealhul-<br \/>\ngas saab ta peaaegu kindlasti s\u00fc\u00fcdistatava ja v\u00f5ib-olla ka teiste kol-<br \/>\nleegide vaenulikkuse osaliseks.<br \/>\nHoolimata k\u00f5igist neist varjuk\u00fclgedest on v\u00e4\u00e4rtegudest teatamine siis-<br \/>\nki arsti professionaalne kohus. Arstid pole mitte \u00fcksnes vastutavad<br \/>\nkutseala hea maine eest, vaid on sage-<br \/>\nli ka ainsad, kes ebap\u00e4devuse, v\u00f5imete<br \/>\nhalvenemise v\u00f5i v\u00e4\u00e4rk\u00e4itumise suuda-<br \/>\nvad \u00e4ra tunda. Kuid kolleegidest dists-<br \/>\nplinaarv\u00f5imule teatamine peaks \u00fcldi-<br \/>\nselt olema vaid viimane abin\u00f5u, p\u00e4rast<br \/>\nseda kui on proovitud teisi v\u00f5imalusi<br \/>\nja leitud, et neist pole abi. Esimeseks<br \/>\nsammuks v\u00f5iks olla kolleegiga ise r\u00e4\u00e4-<br \/>\nkida ning \u00f6elda, et peate tema k\u00e4itu-<br \/>\nmist ebaturvaliseks v\u00f5i ebaeetiliseks.<br \/>\nKui asja saab lahendada sel tasandil,<br \/>\npole tarvidust kaugemale minna. Kui<br \/>\nei, siis v\u00f5iks j\u00e4rgmiseks sammuks olla probleemi arutamine omaen-<br \/>\nda ja\/v\u00f5i v\u00e4\u00e4rteo toimepanija vahetu juhendaja v\u00f5i \u00fclemusega. Otsu-<br \/>\nse edasise talitusviisi kohta v\u00f5iks j\u00e4tta selle isiku hooleks. Kui selline<br \/>\ntaktika on ebapraktiline v\u00f5i ei too kaasa edu, v\u00f5ib osutuda tarvilikuks<br \/>\nviimase sammu astumine ja distsiplinaarv\u00f5imudele teatamine.<br \/>\n\u00abKolleegidest<br \/>\ndistsplinaarv\u00f5imule<br \/>\nteatamine peaks<br \/>\n\u00fcldiselt olema vaid<br \/>\nviimane abin\u00f5u,<br \/>\np\u00e4rast seda kui<br \/>\non proovitud teisi<br \/>\nv\u00f5imalusi ja leitud,<br \/>\net neist pole abi.\u00bb<br \/>\nArstieetikak\u00e4siraamat\u2013Arstjakolleegid<br \/>\n88<br \/>\nSUHTED TEISTE MEDITSIINIT\u00d6\u00d6TAJATEGA<br \/>\nTeine peat\u00fckk, mis k\u00f5neles arstide suhetest patsientidega, algas aru-<br \/>\nteluga selle \u00fcle, kui oluline on lugupidamine ja v\u00f5rdne kohtlemine ars-<br \/>\nti-patsiendi suhtes. Nimetatud arutelus esitatud p\u00f5him\u00f5tted on sama<br \/>\nolulised ka suhetes kaast\u00f6\u00f6tajatega. Muu hulgas on keeld diskrimi-<br \/>\nneerida \u00abvanuselistel, soolistel, rahvuslikel, rassilistel, samuti hai-<br \/>\ngusest v\u00f5i teov\u00f5imetusest, usulistest t\u00f5ekspidamistest, etnilisest p\u00e4-<br \/>\nritolust, poliitilisest kuuluvusest, seksuaalsest orientatsioonist v\u00f5i<br \/>\nsotsiaalsest seisundist tulenevatel kaalutlustel\u00bb (WMA Gen\ufb01 dek-<br \/>\nlaratsioon) rakendatav kokkupuudetes k\u00f5igi nendega, kellega arstid<br \/>\npuutuvad kokku patsiente ravides ning muus ametialases tegevuses.<br \/>\nMittediskrimineerimine on suhte passiivne tunnus. Lugupidamine on<br \/>\naktiivsem ja positiivsem aspekt. Teiste tervishoiut\u00f6\u00f6tajate puhul, olgu<br \/>\nnendeks arstid, \u00f5ed, abipersonal v\u00f5i keegi muu, t\u00e4hendab see nende<br \/>\noskuste ja kogemuste hindamist, niiv\u00f5rd kui need v\u00f5ivad kaasa aida-<br \/>\nta patsientide ravimisel. K\u00f5ik tervishoiut\u00f6\u00f6tajad pole oma hariduse ja<br \/>\nv\u00e4lja\u00f5ppe poolest v\u00f5rdsed, kuid neile k\u00f5igile on omane p\u00f5hiline inim-<br \/>\nlik v\u00f5rdsus ning \u00fchesugune mure patsientide heaolu p\u00e4rast.<br \/>\nNii nagu patsientide puhul, v\u00f5ib arstil ka teiste tervishoiut\u00f6\u00f6tajate pu-<br \/>\nhul olla alust keelduda nendega suhteid s\u00f5lmimast v\u00f5i taotleda m\u00f5ne<br \/>\nsuhte l\u00f5petamist. Selliseks aluseks v\u00f5ib olla t\u00f5siasi, et puudub usk<br \/>\nt\u00f6\u00f6taja v\u00f5imetesse v\u00f5i aususse, samuti t\u00f5sised isiklikud kokkup\u00f5rked.<br \/>\nNiisuguste motiivide eristamine v\u00e4hem v\u00e4\u00e4rikaist motiividest v\u00f5ib ars-<br \/>\ntilt n\u00f5uda m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset eetilist tundlikkust.<br \/>\nKOOST\u00d6\u00d6<br \/>\nMeditsiin on \u00fchtaegu v\u00e4ga individualistlik ja \u00e4\u00e4rmiselt koost\u00f6\u00f6p\u00f5hine<br \/>\nkutseala. \u00dchest k\u00fcljest on arstidel \u00aboma\u00bb patsientide suhtes \u00fcsna tu-<br \/>\ngev omanditunne. V\u00e4idetakse \u2013 ja p\u00f5hjusega \u2013, et individuaalne pat-<br \/>\nsiendi-arsti suhe on k\u00f5ige parem vahend, kuidas saavutada sellist<br \/>\n89<br \/>\npatsiendi tundmist ja ravi j\u00e4rjepidevust, mis on haiguse \u00e4rahoidmi-<br \/>\nseks v\u00f5i ravimiseks optimaalne. Oma patsientide s\u00e4ilitamine on kasu-<br \/>\nlik ka arstile endale, v\u00e4hemalt rahalises m\u00f5ttes. Kuid samal ajal, nagu<br \/>\neespool kirjeldatud, on meditsiin \u00e4\u00e4rmiselt keerukas ja spetsialiseeri-<br \/>\ntud valdkond, n\u00f5udes seega tihedat koost\u00f6\u00f6d erinevate, kuid \u00fcksteist<br \/>\nt\u00e4iendavate oskuste ja teadmistega spetsialistide vahel. See pinge in-<br \/>\ndividualismi ja koost\u00f6\u00f6 vahel on arstieetika aruteludes sageli esinev<br \/>\nteema.<br \/>\nArstliku paternalismi n\u00f5rgenedes on<br \/>\n\u00fchtlasi kadunud ka usk, nagu olek-<br \/>\nsid patsiendid arsti \u00abomad\u00bb. Pat-<br \/>\nsientide traditsioonilist \u00f5igust k\u00fcsi-<br \/>\nda teist arvamust on laiendatud, nii et<br \/>\nsee h\u00f5lmab ka ligip\u00e4\u00e4su teistele arsti-<br \/>\nabi andjatele, kes v\u00f5ib-olla suudavad<br \/>\npatsientide vajadusi paremini rahulda-<br \/>\nda. WMA Deklaratsioon patsiendi<br \/>\n\u00f5igustest \u00fctleb: \u00abArstil on koost\u00f6\u00f6<br \/>\nkohustus teiste patsienti ravivate arstiabi andjatega, et koordineerida<br \/>\nravi.\u00bb Kuid nagu eespool m\u00e4rgitud, ei pea arstid sellest koost\u00f6\u00f6st ta-<br \/>\nsude jagamise kaudu tulu saama.<br \/>\nNeid kitsendusi arsti \u00abomandi\u00f5igustele\u00bb patsientide suhtes peavad<br \/>\ntasakaalustama teised abin\u00f5ud, mis on m\u00f5eldud kaitsma patsien-<br \/>\ndi-arsti suhte esmat\u00e4htsust. N\u00e4iteks patsiendil, keda ravib mitu ars-<br \/>\nti, nagu see haiglates tavaliselt on, peaks olema \u00fcks ravi koordinee-<br \/>\nriv arst, kes hoiab patsienti kursis tema ravi kulgemisega ning aitab<br \/>\ntal otsuseid langetada.<br \/>\nKui arstidevahelisi suhteid juhivad \u00fcldiselt selgesti s\u00f5nastatud ja h\u00e4s-<br \/>\nti arusaadavad reeglid, siis suhted arstide ja teiste tervishoiut\u00f6\u00f6ta-<br \/>\njate vahel on pidevas muutumises ning valitsevad m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsed<br \/>\nlahkarvamused selles osas, milles peaks seisnema iga\u00fche roll. Nagu<br \/>\neespool m\u00e4rgitud, peavad paljud \u00f5ed, proviisorid, f\u00fcsioterapeudid ja<br \/>\n\u00abArstliku<br \/>\npaternalismi<br \/>\nn\u00f5rgenedes on<br \/>\n\u00fchtlasi kadunud ka<br \/>\nusk, nagu oleksid<br \/>\npatsiendid arsti<br \/>\n\u00abomad\u00bb.\u00bb<br \/>\nArstieetikak\u00e4siraamat\u2013Arstjakolleegid<br \/>\n90<br \/>\nteised tervishoiut\u00f6\u00f6tajad end oma konkreetses hoolitsusvaldkonnas<br \/>\narstist p\u00e4devamaks ega n\u00e4e p\u00f5hjust, miks neid ei peaks kohtlema kui<br \/>\narstidega v\u00f5rdseid. Nad pooldavad meeskonna-l\u00e4henemist patsienti-<br \/>\nde ravile, mille puhul k\u00f5igi meedikute vaateid v\u00f5etakse v\u00f5rdselt arves-<br \/>\nse; ning nad peavad end vastutavaks patsiendi, mitte arsti ees. Teisalt<br \/>\naga tunnevad arstid sageli, et isegi kui v\u00f5tta omaks meeskonna-l\u00e4he-<br \/>\nnemine, peab \u00fcks inimene olema juht ning arst oma hariduse ja koge-<br \/>\nmustega sobib selleks k\u00f5ige paremini.<br \/>\nEhkki m\u00f5nikord v\u00f5ivad arstid suhtuda t\u00f5rksalt nende traditsioonilise,<br \/>\npeaaegu absoluutse autoriteedi vaidlustamisse, tundub kindel, et nen-<br \/>\nde roll l\u00e4hitulevikus muutub, vastuseks nii patsientide kui ka teiste ter-<br \/>\nvishoiut\u00f6\u00f6tajate n\u00f5udmistele senisest enam osaleda meditsiinilises<br \/>\notsustamises. Arst peab suutma oma soovitusi teistele p\u00f5hjendada<br \/>\nning veenda neid oma soovitusi j\u00e4rgima. Lisaks neile suhtlusalastele<br \/>\noskustele peab arst ka olema suuteline lahendama kon\ufb02ikte, mis teki-<br \/>\nvad erinevate osapoolte vahel patsiendi ravimisel.<br \/>\n\u00dche konkreetse v\u00e4ljakutse arsti ja patsiendi koost\u00f6\u00f6le esitab patsienti-<br \/>\nde p\u00f6\u00f6rdumine traditsiooniliste v\u00f5i alternatiivsete raviteenuste osuta-<br \/>\njate, nn ravitsejate poole. Nende isikutega konsulteerib suur osa Aaf-<br \/>\nrika ja Aasia elanikkonnast ning \u00fcha suurem hulk inimesi ka Euroopas<br \/>\nja m\u00f5lemas Ameerikas. Ehkki m\u00f5ned peaksid neid kahte l\u00e4henemist<br \/>\n\u00fcksteist t\u00e4iendavaks, v\u00f5ivad nad sageli ka kon\ufb02ikti sattuda. Kuna v\u00e4-<br \/>\nhemalt m\u00f5nel traditsioonilisel alternatiivsel sekkumisviisil on olemas<br \/>\nterapeutiline m\u00f5ju ning kuna patsiendid neilt abi otsivad, peaksid ars-<br \/>\ntid katsuma leida v\u00f5imalusi koost\u00f6\u00f6ks selliste raviviiside praktiseeri-<br \/>\njatega. Kuidas seda teha, s\u00f5ltub konkreetsest maast ja konkreetsest<br \/>\nravitseja t\u00fc\u00fcbist. K\u00f5igis s\u00e4\u00e4rastes vastasm\u00f5judes peaks esmaseks<br \/>\nkaalutluseks j\u00e4\u00e4ma patsiendi heaolu.<br \/>\n91<br \/>\nKONFLIKTILAHENDUS<br \/>\nEhkki arst v\u00f5ib sattuda paljudesse eri t\u00fc\u00fcpi kon\ufb02iktidesse teiste arsti-<br \/>\nde ja arstiabi osutajatega, n\u00e4iteks t\u00f6\u00f6 tasustamise v\u00f5i paberit\u00f6\u00f6 prot-<br \/>\nseduuride osas, keskendutakse siinkohal kon\ufb02iktidele, mis seostuvad<br \/>\npatsientide raviga. Ideaaljuhul peegeldavad meditsiinilised otsused<br \/>\npatsiendi, arstide ja k\u00f5igi teiste patsientide eest hoolitsejate vahelist<br \/>\n\u00fcksmeelt. Kuid ebakindlus ning erinevad vaatenurgad v\u00f5ivad kutsu-<br \/>\nda esile ka lahkarvamusi ravi eesm\u00e4rkide v\u00f5i nende saavutamise tee-<br \/>\nde osas. Piiratud tervishoiuressursid ja organisatsioonipoliitika v\u00f5i-<br \/>\nvad samuti konsensuse saavutamise raskeks teha.<br \/>\nLahkarvamusi tervishoiuteenuste osu-<br \/>\ntajate vahel hoolitsuse ja ravi eesm\u00e4r-<br \/>\nkide v\u00f5i nende eesm\u00e4rkide saavutami-<br \/>\nsevahenditealaltuleksravimeeskonna<br \/>\nliikmetel selgitada ja lahendada nii, et<br \/>\nsee ei kahjustaks nende suhteid pat-<br \/>\nsiendiga. Lahkarvamused tervishoiu-<br \/>\nt\u00f6\u00f6tajate ning administraatorite va-<br \/>\nhel ressursside jagamise osas tuleks<br \/>\nlahendada vastava asutuse v\u00f5i orga-<br \/>\nnisatsiooni raames ning nende \u00fcle ei<br \/>\ntuleks vaielda patsiendi juuresolekul.<br \/>\nKuna m\u00f5lemat t\u00fc\u00fcpi kon\ufb02iktid on oma<br \/>\nloomult eetika-alased, v\u00f5ivad nende lahendamisel abiks olla kliinili-<br \/>\nse eetika komitee v\u00f5i eetikakonsultandi n\u00f5uanded, juhul kui need on<br \/>\nolemas.<br \/>\nJ\u00e4rgmised juhised v\u00f5ivad s\u00e4\u00e4raste kon\ufb02iktide lahendamisel abiks<br \/>\nolla:<br \/>\nKon\ufb02ikte tuleks lahendada nii mitteametlikult kui v\u00f5imalik, n\u00e4iteks<br \/>\notseste l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistega eri arvamusel olevate isikute vahel, ning<br \/>\nliikuda edasi ametlikumate protseduuride juurde alles siis, kui<br \/>\nmuud meetmed on j\u00e4\u00e4nud edutuks.<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u00abLahkarvamused<br \/>\ntervishoiut\u00f6\u00f6tajate<br \/>\nning<br \/>\nadministraatorite<br \/>\nvahel ressursside<br \/>\njagamise osas<br \/>\ntuleks lahendada<br \/>\nvastava asutuse<br \/>\nv\u00f5i organisatsiooni<br \/>\nraames.\u00bb<br \/>\nArstieetikak\u00e4siraamat\u2013Arstjakolleegid<br \/>\n92<br \/>\nK\u00f5igi otseste asjaosaliste arvamused tuleks kindlaks teha ning<br \/>\nneid tuleks lugupidavalt vaagida.<br \/>\nVaidluste lahendamisel peaks patsiendi v\u00f5i volitatud asendusot-<br \/>\nsustaja teadlik valik ravi suhtes olema esmaseks kaalutluseks.<br \/>\nKui vaidlus k\u00e4ib selle \u00fcle, milliseid v\u00f5imalusi tuleks patsiendile<br \/>\npakkuda, on tavaliselt eelistatav pigem laiem kui kitsam alterna-<br \/>\ntiivide hulk. Kui eelistatavat ravimoodust pole ressursipiirangute<br \/>\nt\u00f5ttu v\u00f5imalik pakkuda, tuleks patsienti \u00fcldjuhul sellest teavitada.<br \/>\nKui p\u00e4rast m\u00f5istlikke j\u00f5upingutusi ei suudeta dialoogi teel kok-<br \/>\nkuleppe v\u00f5i kompromissini j\u00f5uda, tuleks leppida otsustus\u00f5igusli-<br \/>\nku v\u00f5i otsustamise eest vastutava isiku otsusega. Kui pole selge<br \/>\nv\u00f5i on vaieldav, kellel on \u00f5igus otsustada v\u00f5i kellel lasub vastu-<br \/>\ntus otsustamise eest, tuleks otsida abi vahendajailt, vahekohtuni-<br \/>\nkult v\u00f5i lepitajalt.<br \/>\nKui arstiabi osutajad ei saa pealej\u00e4\u00e4nud otsust toetada oma kutseala-<br \/>\nse hinnangu v\u00f5i isiklike moraaliarusaamade t\u00f5ttu, peaks lubama neil<br \/>\notsuse t\u00e4itmisest k\u00f5rvale j\u00e4\u00e4da, p\u00e4rast seda kui on tagatud, et ravi-<br \/>\nalust ei \u00e4hvarda seel\u00e4bi kahju v\u00f5i h\u00fclgamine.<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n93<br \/>\nTAGASI JUHTUMIANAL\u00dc\u00dcSI JUURDE<br \/>\nDr C on \u00f5igusega mures oma vanema kirurgist kolleegi k\u00e4itumise<br \/>\np\u00e4rast operatsioonisaalis. K\u00f5nealune kolleeg mitte ainult ei sea<br \/>\nohtu patsiendi tervist, vaid k\u00e4itub ka lugupidamatult patsiendi ja<br \/>\noma kaast\u00f6\u00f6tajate suhtes. Dr C-l lasub eetiline kohustus sellist<br \/>\nk\u00e4itumist mitte eirata, vaid selle vastu midagi ette v\u00f5tta. Esimese<br \/>\nsammuna ei tohiks ta h\u00e4irivat k\u00e4itumist omalt poolt mingil moel<br \/>\ntoetada: n\u00e4iteks ei tohiks ta j\u00f5hkrate naljade peale naerda. Kui<br \/>\nta arvab, et asja arutamine kirurgi endaga v\u00f5iks aidata, peaks ta<br \/>\nseda tegema. Vastasel juhul v\u00f5ib osutuda vajalikuks p\u00f6\u00f6rdumi-<br \/>\nne haigla juhtkonna poole. Kui juhtkond ei taha sekkuda, v\u00f5ib ta<br \/>\np\u00f6\u00f6rduda asjaomase arste litsentsiva organisatsiooni poole ning<br \/>\npaluda sellel asja uurida.<br \/>\nArstieetikak\u00e4siraamat\u2013Arstjakolleegid<br \/>\nVIIES PEAT\u00dcKK<br \/>\nEETIKA JA ARSTITEADUSLIK<br \/>\nUURIMIST\u00d6\u00d6<br \/>\n94<br \/>\n\u00a9 Robert Patric\/CORBIS<br \/>\n95<br \/>\nEESM\u00c4RGID<br \/>\nP\u00e4rast selle peat\u00fcki l\u00e4bilugemist peaksite olema v\u00f5imeline:<br \/>\nm\u00f5istma uurimiseetika p\u00f5hiprintsiipe<br \/>\nteadma, kuidas tasakaalustada uurimist\u00f6\u00f6d ja praktilist ra-<br \/>\nvit\u00f6\u00f6d<br \/>\nt\u00e4itma eetikakomiteede n\u00f5udeid<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\nArstieetikak\u00e4siraamat\u2013Eetikajaartsiteaduslikuurimist\u00f6\u00f6<br \/>\n96<br \/>\nARSTITEADUSLIKU UURIMIST\u00d6\u00d6 T\u00c4HTSUS<br \/>\nArstiteadus ei ole selles m\u00f5ttes t\u00e4ppisteadus nagu matemaatika ja f\u00fc\u00fcsika.<br \/>\nTal on k\u00fcll olemas mitmed \u00fcldised printsiibid, mis enamasti kehtivad, kuid<br \/>\niga patsient on ainulaadne ning see, mis v\u00f5ib olla t\u00f5husaks ravimeetodiks<br \/>\n90% puhul elanikkonnast, ei pruugi \u00fclej\u00e4\u00e4nud 10% puhul t\u00f6\u00f6tada. Medit-<br \/>\nsiinile on seesmiselt omane eksperimentaalne iseloom. Isegi k\u00f5ige laial-<br \/>\ndasemalt tunnustatud raviviise tuleb j\u00e4lgida ja hinnata, et teha kindlaks,<br \/>\nkas need on konkreetsete patsientide ja ka patsientide puhul \u00fcldiselt toi-<br \/>\nmivad.Seeonarstiteaduslikuuurimist\u00f6\u00f6<br \/>\n\u00fcks funktsioon.<br \/>\nTeine ja v\u00f5ib-olla paremini tuntud uu-<br \/>\nrimist\u00f6\u00f6 funktsioon on t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja<br \/>\nuusi raviv\u00f5tteid, eriti ravimeid, medit-<br \/>\nsiinilist aparatuuri ja kirurgilisi tehni-<br \/>\nJUHTUM NR 4<br \/>\nDr R on \u00fcldarst v\u00e4ikelinnas. Temaga v\u00f5tab \u00fchendust ravimuu-<br \/>\nringuid teostav \ufb01rma, mis teeb ettepaneku osaleda uue mittes-<br \/>\nteroidse p\u00f5letikuvastase ravimi kliinilises uuringus. Dr R-ile pa-<br \/>\nkutakse teatud rahasumma iga patsiendi pealt, kelle ta kaasab<br \/>\nuuringusse. Ravimuuringuid teostav \ufb01rma esindaja kinnitab ars-<br \/>\ntile, et uuringute korraldajail on olemas k\u00f5ik vajalikud load, seal-<br \/>\nhulgas ka eetikakomitee n\u00f5usolek. Dr R pole kunagi varem kliini-<br \/>\nlistes uuringutes osalenud ja talle valmistab niisugune v\u00f5imalus<br \/>\nheameelt, eriti arvestades lisaraha. Ta annab oma n\u00f5usoleku,<br \/>\nilma et uuriks l\u00e4hemalt uuringute teaduslikke v\u00f5i eetilisi aspek-<br \/>\nte.<br \/>\n\u00abMeditsiinile on<br \/>\nseesmiselt omane<br \/>\neksperimentaalne<br \/>\niseloom.\u00bb<br \/>\n97<br \/>\nkaid. Viimase 50 aasta jooksul on selles valdkonnas saavutatud suurt<br \/>\nedu ning t\u00e4nap\u00e4eval on arstiteaduslik uurimist\u00f6\u00f6 ulatuslikum kui ku-<br \/>\nnagi varem. Sellegipoolest on veel palju vastamata k\u00fcsimusi, mis puu-<br \/>\ndutavad inimkeha funktsioneerimist, haiguste (nii tuntud kui ka uute)<br \/>\np\u00f5hjusi ning parimaid viise nende v\u00e4ltimiseks v\u00f5i ravimiseks. Arsti-<br \/>\nteaduslik uurimist\u00f6\u00f6 on ainus viis nendele k\u00fcsimustele vastamiseks.<br \/>\nLisaks p\u00fc\u00fcdele paremini m\u00f5ista inimese f\u00fcsioloogiat huvitavad medit-<br \/>\nsiinilist uurimist\u00f6\u00f6d ka paljud muud tervist m\u00f5jutavad faktorid, seal-<br \/>\nhulgas haiguste levik (epidemioloogia), tervishoiu organiseerimine,<br \/>\nrahastamine ja korraldamine (tervishoius\u00fcsteemide uuringud), tervise<br \/>\nsotsiaalsed ja kultuurilised k\u00fcljed (meditsiinisotsioloogia ja -antropo-<br \/>\nloogia), seadusandlikud k\u00fcsimused (meditsiini\u00f5igus) ja eetika (medit-<br \/>\nsiinieetika). Seda t\u00fc\u00fcpi uurimise t\u00e4htsust m\u00f5istavad \u00fcha enam medit-<br \/>\nsiini rahastavad organisatsioonid: paljudel neist on eraldi programmid<br \/>\nmittebioloogiliste meditsiinialaste uurimist\u00f6\u00f6de edendamiseks.<br \/>\nUURIMIST\u00d6\u00d6 ARSTIPRAKTIKAS<br \/>\nK\u00f5ik arstid kasutavad oma kliinilises<br \/>\npraktikas arstiteadusliku uurimist\u00f6\u00f6<br \/>\ntulemusi. Oma p\u00e4devuse s\u00e4ilitami-<br \/>\nseks peavad arstid hoidma end kur-<br \/>\nsis jooksva uurimist\u00f6\u00f6ga oma erialal<br \/>\nt\u00e4iend\u00f5ppeprogrammide ja meditsii-<br \/>\nniajakirjade kaudu ning suheldes as-<br \/>\njatundlike kolleegidega. Isegi kui arst<br \/>\nise ei tee uurimist\u00f6\u00f6d, peab ta teadma,<br \/>\nkuidas uurimist\u00f6\u00f6 tulemusi t\u00f5lgenda-<br \/>\nda ja neid oma ravitegevuses raken-<br \/>\ndada. Seega on uurimismeetodite p\u00f5hit\u00f5dede tundmine p\u00e4deva arsti-<br \/>\npraktika jaoks olulise t\u00e4htsusega. K\u00f5ige parem viis selliste teadmiste<br \/>\nomandamiseks on osaleda m\u00f5nes uurimisprojektis, kas arsti\u00fcli\u00f5pila-<br \/>\nsena v\u00f5i hilisema v\u00e4lja\u00f5ppe k\u00e4igus.<br \/>\n\u00abIsegi kui arst ise<br \/>\nei tee uurimist\u00f6\u00f6d,<br \/>\npeab ta teadma,<br \/>\nkuidas uurimist\u00f6\u00f6<br \/>\ntulemusi t\u00f5lgendada<br \/>\nja neid oma<br \/>\nravitegevuses<br \/>\nrakendada.\u00bb<br \/>\nArstieetikak\u00e4siraamat\u2013Eetikajaartsiteaduslikuurimist\u00f6\u00f6<br \/>\n98<br \/>\nPraktiseerivate arstide jaoks on k\u00f5ige levinumaks uurimismeetodiks<br \/>\nkliinilised uuringud. Enne kui valitsustasandil tunnustatud regulatiiv-<br \/>\norganid uue ravimi heaks kiidavad, tuleb selle ohutust ja t\u00f5husust<br \/>\nkontrollida p\u00f5hjalike testidega. Protsess algab laboriuuringutega, mil-<br \/>\nlele j\u00e4rgnevad uuringud katseloomadel. Kui ravim osutub lootustand-<br \/>\nvaks, j\u00e4rgneb veel neli etappi ehk kliinilise uurimise faasi:<br \/>\nEsimeses faasis, mis sageli viiakse l\u00e4bi suhteliselt v\u00e4ikese arvu<br \/>\ntervete vabatahtlike peal, kellele enamasti nende osalemise eest<br \/>\nmakstakse, p\u00fc\u00fctakse kindlaks teha, milline ravimidoos on tarvilik<br \/>\ninimkehas vastuse esilekutsumiseks; kuidas keha ravimit t\u00f6\u00f6tleb<br \/>\nja kas ravimil on mingeid m\u00fcrgiseid v\u00f5i kahjulikke m\u00f5jusid.<br \/>\nTeises faasis viiakse uurimine l\u00e4bi seda haigust p\u00f5devate patsien-<br \/>\ntide r\u00fchmal, mille ravimiseks uuritav ravim on m\u00f5eldud. Eesm\u00e4r-<br \/>\ngiks on teha kindlaks, kas ravim avaldab k\u00f5nealuse haiguse korral<br \/>\nsoodsat m\u00f5ju ning kas on mingeid kahjulikke k\u00f5rvalm\u00f5jusid.<br \/>\nKolmanda faasi uurimine kujutab endast kliinilisi uuringuid, kus<br \/>\nravimit m\u00e4\u00e4ratakse suurele hulgale patsientidele ning v\u00f5rreldakse<br \/>\nseda teise ravimiga, kui k\u00f5nealuse seisundi puhuks on see olemas,<br \/>\nja\/v\u00f5i platseeboga. V\u00f5imaluse korral on need uuringud \u00abtopeltpi-<br \/>\nmedad\u00bb, st ei uuritavad ega nende arstid ei tea, kes saab millist<br \/>\nravimit v\u00f5i platseebot.<br \/>\nNeljanda faasi uurimine leiab aset p\u00e4rast seda, kui ravim on lit-<br \/>\nsentsitud ja saadetud turule. M\u00f5ne esimese aasta jooksul j\u00e4lgitak-<br \/>\nse seda, kas ravimil ilmneb mingeid selliseid k\u00f5rvalm\u00f5jusid, mida<br \/>\nvarasemais faasides ei t\u00e4heldatud. Lisaks huvitab farmaatsia\ufb01r-<br \/>\nmat tavaliselt ka see, kui h\u00e4sti on ravimi vastu v\u00f5tnud seda v\u00e4lja-<br \/>\nkirjutavad arstid ning seda tarvitavad patsiendid.<br \/>\nUuringute arvu kiire kasvu t\u00f5ttu viimastel aastatel tuleb leida ning uu-<br \/>\nringutesse kaasata \u00fcha suuremal hulgal patsiente, et uuringute sta-<br \/>\ntistilised n\u00f5uded oleksid t\u00e4idetud. Uuringute korraldajad, olgu nen-<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n99<br \/>\ndeks s\u00f5ltumatud arstid v\u00f5i farmaatsia\ufb01rmad, toetuvad n\u00fc\u00fcd paljudele<br \/>\nteistele arstidele teistes maades, kes kaasavad uuritavatena oma pat-<br \/>\nsiente.<br \/>\nEhkki s\u00e4\u00e4rane uurimist\u00f6\u00f6s osalemine on arstile v\u00e4\u00e4rtuslik kogemus,<br \/>\nv\u00f5ib siin tekkida probleeme, millest peab teadlik olema ja mida tu-<br \/>\nleb v\u00e4ltida. K\u00f5igepealt on arsti roll ars-<br \/>\nti-patsiendi suhtes teistsugune kui uu-<br \/>\nrija roll uurija-uuritava suhtes, ja seda<br \/>\nisegi siis, kui arstiks ja uurijaks on<br \/>\nsama isik. Arsti esmaseks vastutuseks<br \/>\non patsiendi tervis ja heaolu, samas<br \/>\nkui uurija esmaseks vastutuseks on<br \/>\nuue teadmise saamine, mis v\u00f5ib, kuid<br \/>\nei pruugi kaasa aidata katseisiku tervi-<br \/>\nsele ja heaolule. Nende kahe rolli vahel v\u00f5ib niisiis tekkida kon\ufb02ikt. Kui<br \/>\nnii juhtub, peab arsti roll kaaluma \u00fcles uurija rolli. Mida see praktikas<br \/>\nt\u00e4hendab, ilmneb allpool.<br \/>\nTeiseks v\u00f5imalikuks probleemiks nende kahe rolli \u00fchendamisel on hu-<br \/>\nvide kon\ufb02ikt. Arstiteaduslik uurimist\u00f6\u00f6 on h\u00e4sti rahastatud \u00fcritus ning<br \/>\narstidele pakutakse m\u00f5nigi kord osalemise eest m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid h\u00fc-<br \/>\nvitisi. Sellisteks h\u00fcvitisteks v\u00f5ib olla otsene rahaline tasu uute uurita-<br \/>\nvate kaasamise eest, aparatuur v\u00f5i seadmed, nagu n\u00e4iteks arvuti uuri-<br \/>\nmisandmete edastamiseks, kutsed konverentsidele uurimistulemuste<br \/>\narutamiseks, ning kaasautorlus uurimist\u00f6\u00f6 tulemuseks olevates pub-<br \/>\nlikatsioonides. Arsti huvi nende h\u00fcvede vastu v\u00f5ib m\u00f5nikord sattuda<br \/>\nvastuollu kohustusega anda patsiendile parimat v\u00f5imalikku ravi. See<br \/>\nv\u00f5ib sattuda vastuollu ka patsiendi \u00f5igusega saada kogu vajalik infor-<br \/>\nmatsioon t\u00e4iesti teadliku otsuse langetamiseks selle kohta, kas osale-<br \/>\nda uurimises v\u00f5i mitte.<br \/>\nNeed v\u00f5imalikud probleemid on lahendatavad. Arsti eetilised v\u00e4\u00e4rtu-<br \/>\nsed \u2013 kaastunne, p\u00e4devus, autonoomia \u2013 kehtivad ka meditsiinilist<br \/>\nuurimist\u00f6\u00f6d tegeva uurija kohta. Niisiis pole nende kahe rolli vahel<br \/>\n\u00abArsti roll arsti-<br \/>\npatsiendi suhtes on<br \/>\nteistsugune kui uurija<br \/>\nroll uurija-uuritava<br \/>\nsuhtes.\u00bb<br \/>\nArstieetikak\u00e4siraamat\u2013Eetikajaartsiteaduslikuurimist\u00f6\u00f6<br \/>\n100<br \/>\nseesmist kon\ufb02ikti. Seni kui arst m\u00f5istab ja j\u00e4rgib uurimiseetika p\u00f5hi-<br \/>\nreegleid, ei tohiks tal olla raskusi uurimises osalemisega kui oma ravi-<br \/>\ntegevuse lahutamatu koostisosaga.<br \/>\nEETIKAN\u00d5UDED<br \/>\nUurimiseetika aluseks on kindlalt juurdunud p\u00f5hiprintsiibid. See pole<br \/>\naga mitte alati niimoodi olnud. Paljud 19. ja 20. sajandi silmapaistvad<br \/>\narstiteadlased tegid patsientidega uuringuid ilma nende n\u00f5usoleku-<br \/>\nta ja tundes v\u00e4he v\u00f5i \u00fcldse mitte huvi patsientide heaolu vastu. Ehk-<br \/>\nki juba 20. sajandi algul olid olemas m\u00f5ned seisukohav\u00f5tud uurimi-<br \/>\nseetika suhtes, ei takistanud need arste natslikul Saksamaal ja mujal<br \/>\nsooritamast inimestega selliseid uuringuid, mis selgelt rikkusid p\u00f5hi-<br \/>\nlisi inim\u00f5igusi. P\u00e4rast II maailmas\u00f5da m\u00f5isteti m\u00f5ne sellise arsti \u00fcle<br \/>\nkohut Saksamaal, N\u00fcrnbergi protsessil, ning nad m\u00f5isteti s\u00fc\u00fcdi. Too-<br \/>\nnase hinnangu l\u00e4htekoht on tuntud N\u00fcrnbergi koodeksi nime all, mis<br \/>\non olnud t\u00e4nap\u00e4eva uurimiseetika \u00fcheks alusdokumendiks. Selle koo-<br \/>\ndeksi k\u00fcmne p\u00f5him\u00f5tte seas on ka vabatahtliku n\u00f5usoleku n\u00f5ue, juhul<br \/>\nkui soovitakse, et patsient oleks katsealuseks.<br \/>\nMaailma Arstide Liit rajati aastal 1947, seega samal aastal, kui esi-<br \/>\ntati N\u00fcrnbergi koodeks. Olles teadlikud arstieetika rikkumistest enne<br \/>\nII maailmas\u00f5da ning selle ajal, astusid WMA rajajad otsekohe sam-<br \/>\nme tagamaks, et arstid oleksid oma eetilistest kohustustest v\u00e4hemalt<br \/>\nteadlikud. Aastal 1954, p\u00e4rast mitmeaastast t\u00f6\u00f6d, kiitis WMA heaks<br \/>\nprintsiipide kogumi, mis on tuntud kui P\u00f5him\u00f5tted uurijatele ja<br \/>\nkatsete l\u00e4biviijatele. Seda dokumenti redigeeriti j\u00e4rgmise k\u00fcmne<br \/>\naasta jooksul ning l\u00f5puks v\u00f5eti see 1964. aastal vastu kui Helsin-<br \/>\ngi deklaratsioon (HD). Dokumenti redigeeriti uuesti aastail 1975,<br \/>\n1983, 1989 ja 2000. HD on teadusliku uurimist\u00f6\u00f6 eetika l\u00fchikokkuv\u00f5te.<br \/>\nHiljem on avaldatud ka teisi, palju \u00fcksikasjalikumaid dokumente \u00fcldi-<br \/>\nse uurimiseetika kohta (nt Meditsiiniteaduste Rahvusvaheliste Organi-<br \/>\nsatsioonide N\u00f5ukogu Rahvusvahelised eetikajuhised inimuu-<br \/>\nringutega seotud biomeditsiiniliseks uurimist\u00f6\u00f6ks, 1993,<br \/>\n101<br \/>\nredigeeritud aastal 2002) ning uurimiseetika konkreetsete teemade<br \/>\nkohta (nt \u00dchendkuningriigis asuva Nuf\ufb01eldi Bioeetika N\u00f5ukogu Ter-<br \/>\nvishoiuga seotud uurimist\u00f6\u00f6 eetika arengumaades, 2002).<br \/>\nHoolimata erinevustest nende dokumentide ainevallas, pikkuses ja eri<br \/>\nkoostajatest on need uurimist\u00f6\u00f6 p\u00f5hiprintsiipides v\u00e4ga suurel m\u00e4\u00e4ral<br \/>\n\u00fcksmeelel. Need printsiibid on l\u00fclitatud paljude riikide ja rahvusva-<br \/>\nheliste organisatsioonide seaduste ja\/v\u00f5i m\u00e4\u00e4ruste koosseisu, seal-<br \/>\nhulgas ka printsiibid, mis k\u00e4sitlevad ravimite ja meditsiiniseadmete<br \/>\nheakskiitu. J\u00e4rgnevalt esitatakse nende printsiipide l\u00fchikirjeldus, mil-<br \/>\nle allikaks on peamiselt HD.<br \/>\nEETIKAKOMITEE HEAKSKIIT<br \/>\nHD paragrahvid 13 ja 14 s\u00e4testavad,<br \/>\net iga ettepanekut inimkatsetega seo-<br \/>\ntud arstiteaduslikuks uurimist\u00f6\u00f6ks<br \/>\npeab arutama s\u00f5ltumatu eetikakomi-<br \/>\ntee; enne uurimist\u00f6\u00f6 alustamist peab<br \/>\nkomitee olema selle heaks kiitnud.<br \/>\nHeakskiidu saamiseks peavad uuri-<br \/>\njad selgitama oma projekti eesm\u00e4rke<br \/>\nja metodoloogiat; n\u00e4itama, kuidas kat-<br \/>\nsealuseid v\u00e4rvatakse, kuidas saadak-<br \/>\nse nende n\u00f5usolek ja kuidas kaitstak-<br \/>\nse nende andmete privaatsust; konkretiseerima projekti rahastamise<br \/>\nviisid; avalikustama uurijate k\u00f5ikv\u00f5imalikud huvide kon\ufb02iktid. Eetika-<br \/>\nkomitee v\u00f5ib projekti heaks kiita sellisel kujul, nagu see on esitatud,<br \/>\nn\u00f5uda enne alustamist muutuste tegemist v\u00f5i \u00fcldse keelduda heaks<br \/>\nkiitmast. Paljudel komiteedel on ka t\u00e4iendav \u00fclesanne j\u00e4lgida k\u00e4imas-<br \/>\nolevaid projekte, tagamaks, et uurijad t\u00e4idaksid oma kohustusi ja v\u00f5i-<br \/>\nvad t\u00f5siste k\u00f5rvaltoimete ilmnemisel projekti peatada.<br \/>\n\u00abIga ettepanekut<br \/>\ninimkatsetega seotud<br \/>\narstiteaduslikuks<br \/>\nuurimist\u00f6\u00f6ks peab<br \/>\narutama s\u00f5ltumatu<br \/>\neetikakomitee;<br \/>\nenne uurimist\u00f6\u00f6<br \/>\nalustamist peab<br \/>\nkomitee olema selle<br \/>\nheaks kiitnud.\u00bb<br \/>\nArstieetikak\u00e4siraamat\u2013Eetikajaartsiteaduslikuurimist\u00f6\u00f6<br \/>\n102<br \/>\nP\u00f5hjuseks, miks on vajalik eetikakomitee heakskiit uurimisprojektile,<br \/>\non see, et ei uurijad ega uuritavad ole alati piisavalt p\u00e4devad ega ob-<br \/>\njektiivsed hindama projekti teaduslikku ja eetilist asjakohasust. Uu-<br \/>\nrijad peavad erapooletule ekspertkomiteele t\u00f5estama, et projekt on<br \/>\nv\u00e4\u00e4rtuslik, et nad on p\u00e4devad seda teostama ja et v\u00f5imalikke katsealu-<br \/>\nseid kaitstakse kahju eest suurimal v\u00f5imalikul m\u00e4\u00e4ral.<br \/>\n\u00dcheks eetikakomiteede hinnanguga seotud lahendamata k\u00fcsimuseks<br \/>\non see, kas mitme erineva keskuse poolt l\u00e4biviidav projekt peab saa-<br \/>\nma komitee heakskiidu igas keskuses v\u00f5i piisab \u00fcheainsa komitee<br \/>\nheakskiidust. Kui keskused asuvad eri riikides, n\u00f5utakse \u00fcldiselt pro-<br \/>\njekti arutamist ja heakskiitu k\u00f5igis maades.<br \/>\nTEADUSLIK V\u00c4\u00c4RTUS<br \/>\nHD paragrahv 11 n\u00f5uab, et inimuurin-<br \/>\ngutega seotud arstiteaduslik uurimis-<br \/>\nt\u00f6\u00f6 peab olema teaduslikult p\u00f5hjenda-<br \/>\ntud. See n\u00f5ue on m\u00f5eldud v\u00e4listama<br \/>\nprojekte, mille edu pole t\u00f5en\u00e4oline,<br \/>\nn\u00e4iteks sellep\u00e4rast, et need on meto-<br \/>\ndoloogiliselt ebaadekvaatsed, v\u00f5i ise-<br \/>\ngi kui on edukad, annaksid t\u00f5en\u00e4oliselt<br \/>\nvaid triviaalseid tulemusi. Kui patsiente palutakse osaleda uurimispro-<br \/>\njektis, siis peab isegi sel juhul, kui riskid on minimaalsed, olema alust<br \/>\noodata, et uurimise tulemuseks on oluline teaduslik teadmine.<br \/>\nTeadusliku v\u00e4\u00e4rtuse tagamiseks n\u00f5uab paragrahv 11, et projekt p\u00f5hi-<br \/>\nneks vastava ala teadusliku kirjanduse p\u00f5hjalikul tundmisel ning va-<br \/>\nrasemal laboratoorsel t\u00f6\u00f6l \u2013 ja kui v\u00f5imalik, siis ka loomadega tehtud<br \/>\nuuringutel \u2013, mis lubab oodata, et pakutav raviviis osutub inimeste<br \/>\npuhul t\u00f5husaks. Igasugune loomadega seotud uurimist\u00f6\u00f6 peab ole-<br \/>\nma koosk\u00f5las eetikajuhistega, mis minimeerivad kasutatavate looma-<br \/>\nde arvu ja hoiavad \u00e4ra nende tarbetud kannatused. Paragrahv 15 lisab<br \/>\n\u00abInimuuringutega<br \/>\nseotud arstiteaduslik<br \/>\nuurimist\u00f6\u00f6 peab<br \/>\nolema teaduslikult<br \/>\np\u00f5hjendatud.\u00bb<br \/>\n103<br \/>\nt\u00e4iendava n\u00f5ude, et inimestega seotud eksperimentaalset uurimist\u00f6\u00f6d<br \/>\npeaksid tegema ainult teadusliku kvali\ufb01katsiooniga isikud. Eetikako-<br \/>\nmitee peab enne uurimisprojekti heakskiitmist olema veendunud, et<br \/>\nneed n\u00f5uded on t\u00e4idetud.<br \/>\n\u00dcHISKONDLIK V\u00c4\u00c4RTUS<br \/>\n\u00dcks vaieldavam n\u00f5ue arstiteadusli-<br \/>\nkule uurimisprojektile on see, et ta<br \/>\npeaks kaasa aitama \u00fchiskonna hea-<br \/>\nolule \u00fcldiselt. Varem oli \u00fcldtunnusta-<br \/>\ntud arusaam, et teaduslik teadmine on<br \/>\nv\u00e4\u00e4rtuslik iseenesest ega vaja mingit<br \/>\nlisa\u00f5igustamist. Kuid kuna vahendid<br \/>\narstiteadusliku uurimist\u00f6\u00f6 jaoks on<br \/>\nj\u00e4rjest ebapiisavamad, on \u00fchiskondlikust v\u00e4\u00e4rtusest saanud oluline<br \/>\nkriteerium selle \u00fcle otsustamisel, kas projekti tuleks rahastada.<br \/>\nHD paragrahvid 18 ja 19 soosivad selgelt \u00fchiskondliku v\u00e4\u00e4rtuse ar-<br \/>\nvestamist uurimisprojektide hindamisel. Projekti eesm\u00e4rgi olulisus,<br \/>\nmille all tuleb m\u00f5ista nii teaduslikku kui \u00fchiskondlikku olulisust, peaks<br \/>\nuurimisaluste kahjud ja riskid \u00fcles kaaluma. Peale selle peaks need<br \/>\nrahvastikuosad, kellel uurimist l\u00e4bi viiakse, uurimise tulemustest kasu<br \/>\nsaama. See on eriti oluline maades, kus on olemas potentsiaal katse-<br \/>\naluste eba\u00f5iglaseks kohtlemiseks selles m\u00f5ttes, et ehkki just neile lan-<br \/>\ngevad osaks uurimisega seotud riskid ja ebamugavused, toovad uuri-<br \/>\nmise tulemusena v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud ravimid kasu vaid patsientidele kuskil<br \/>\nmujal.<br \/>\nUurimisprojekti \u00fchiskondlikku v\u00e4\u00e4rtust on raskem kindlaks m\u00e4\u00e4ra-<br \/>\nta kui selle teaduslikku v\u00e4\u00e4rtust, kuid see pole hea p\u00f5hjus niisuguse<br \/>\nv\u00e4\u00e4rtuse eiramiseks. Uurijad ning eetikakomiteed peaksid kindlusta-<br \/>\nma selle, et patsiente ei allutataks niisugustele uuringutele, mis t\u00f5e-<br \/>\nn\u00e4oliselt ei teeni mingeid kasulikke \u00fchiskondlikke eesm\u00e4rke. Teisiti<br \/>\n\u00ab\u00dchiskondlikust<br \/>\nv\u00e4\u00e4rtusest on<br \/>\nsaanud oluline<br \/>\nkriteerium selle<br \/>\n\u00fcle otsustamisel,<br \/>\nkas projekti tuleks<br \/>\nrahastada.\u00bb<br \/>\nArstieetikak\u00e4siraamat\u2013Eetikajaartsiteaduslikuurimist\u00f6\u00f6<br \/>\n104<br \/>\ntalitada t\u00e4hendaks raisata v\u00e4\u00e4rtuslikke tervishoiuressursse ning kah-<br \/>\njustada meditsiinilise uurimist\u00f6\u00f6 mainet kui \u00fcht peamist inimeste ter-<br \/>\nvisele ja heaolule kaasaaitavat tegurit.<br \/>\nRISKID JA KASUD<br \/>\nKui projekti teaduslik ning \u00fchiskondlik v\u00e4\u00e4rtus on kindlaks tehtud,<br \/>\npeab uurija t\u00f5estama, et riskid katseisikute jaoks pole ebam\u00f5istlikud<br \/>\nega ebaproportsionaalsed uurimiselt<br \/>\noodatava kasuga, eriti kui katsealu-<br \/>\nsed ise ei pruugi viimasest \u00fcldse osa<br \/>\nsaada. Risk on ebasoodsa tulemuse<br \/>\n(kahju) esinemise v\u00f5imalus. Sellel on<br \/>\nkaks komponenti: (1) kahju esinemise<br \/>\nt\u00f5en\u00e4osus (v\u00e4ga ebat\u00f5en\u00e4olisest kuni<br \/>\nv\u00e4ga t\u00f5en\u00e4oliseni); ja (2) kahju suurus<br \/>\n(t\u00fchisest kuni p\u00fcsiva raske puudeni<br \/>\nv\u00f5i surmani). \u00c4\u00e4rmiselt ebat\u00f5en\u00e4oline<br \/>\nt\u00fchine kahju pole hea uurimisprojekti<br \/>\njaoks probleem. Spektri teine serv \u2013 t\u00f5en\u00e4oline t\u00f5sine kahju \u2013 on vas-<br \/>\ntuv\u00f5etamatu, v\u00e4lja arvatud siis, kui projekt v\u00f5iks pakkuda ainsat ravi-<br \/>\nlootust surmahaigust p\u00f5devaile patsientidele. Mis puutub nende kahe<br \/>\n\u00e4\u00e4rmuse vahelisse alasse, siis HD paragrahv 17 n\u00f5uab uurijailt, et nad<br \/>\nhindaksid riske adekvaatselt ning oleksid kindlad, et neid on v\u00f5imalik<br \/>\nreguleerida. Kui riskid on t\u00e4iesti teadmata, ei peaks uurija projekti k\u00e4i-<br \/>\nvitama enne, kui on olemas mingeid usaldusv\u00e4\u00e4rseid andmeid, n\u00e4i-<br \/>\nteks laboriuuringuist v\u00f5i loomadega tehtud uuringutest.<br \/>\nINFORMEERITUD N\u00d5USOLEK<br \/>\nN\u00fcrnbergi koodeksi esimene p\u00f5him\u00f5te \u00fctleb: \u00abKatseisiku vaba-<br \/>\ntahtlik n\u00f5usolek on absoluutselt vajalik.\u00bb Selle p\u00f5him\u00f5tte juurde lisa-<br \/>\ntud selgitav paragrahv n\u00f5uab muude asjade seas, et uuritaval \u00aboleks<br \/>\n\u00abKui riskid on t\u00e4iesti<br \/>\nteadmata, ei peaks<br \/>\nuurija projekti<br \/>\nk\u00e4ivitama enne, kui<br \/>\non olemas mingeid<br \/>\nusaldusv\u00e4\u00e4rseid<br \/>\nandmeid.\u00bb<br \/>\n105<br \/>\nk\u00fcllalt teadmisi ja arusaamist uuritava<br \/>\nainevalla elementidest, mis lubaks tal<br \/>\nlangetada arusaava ja asjatundliku ot-<br \/>\nsuse\u00bb.<br \/>\nHD k\u00e4sitleb informeeritud n\u00f5usole-<br \/>\nkut \u00fcsna \u00fcksikasjalikult. Paragrahv 22<br \/>\nt\u00e4psustab, mida peab uuritav teadma, selleks et osalemise kohta tead-<br \/>\nlikku otsust langetada. Paragrahv 23 hoiatab isikutele uurimises osa-<br \/>\nlemiseks surve avaldamise eest, kuna s\u00e4\u00e4rastel tingimustel ei pruu-<br \/>\ngi n\u00f5usolek olla t\u00e4iesti vabatahtlik. Paragrahvid 24 kuni 26 k\u00e4sitlevad<br \/>\nneid katsealuseid, kes ei ole v\u00f5imelised n\u00f5usolekut andma (alaealised<br \/>\nlapsed, raske vaimupuudega isikud, teadvuseta olekus patsiendid).<br \/>\nNad v\u00f5ivad k\u00fcll uuringutes osaleda, kuid piiratud tingimustel.<br \/>\nNagu teisedki uurimiseetika alusdokumendid, soovitab ka HD, et in-<br \/>\nformeeritud n\u00f5usolek oleks selgesti v\u00e4ljendatud katseisiku poolt all-<br \/>\nkirjastatud \u00abn\u00f5usoleku vormis\u00bb (paragrahv 22). Paljud eetikakomiteed<br \/>\nn\u00f5uavad uurijailt, et nad esitaksid selle n\u00f5usoleku vormi, mida nad oma<br \/>\nprojektis kavatsevad kasutada. M\u00f5nes riigis on need vormid muutunud<br \/>\nnii pikaks ja \u00fcksikasjalikuks, et nad ei teeni enam eesm\u00e4rki anda kat-<br \/>\nseisikule projekti kohta teavet. Igatahes ei alga ega l\u00f5pe informeeritud<br \/>\nn\u00f5usoleku saamise protsess vormi allakirjutamisega, vaid sellega peab<br \/>\nseostuma projekti hoolikas suus\u00f5naline selgitamine, kusjuures selgi-<br \/>\ntada tuleb k\u00f5ike, mida osalemine katseisikule t\u00e4hendab. Peale selle tu-<br \/>\nleb katseisikuid teavitada sellest, et nad v\u00f5ivad oma n\u00f5usoleku iga hetk<br \/>\ntagasi v\u00f5tta, isegi p\u00e4rast seda, kui projekt on alanud, ilma et see tooks<br \/>\nkaasa uurijate v\u00f5i teiste arstide surveavaldusi ja ilma et see kuidagi kah-<br \/>\njustaks nende ravimist v\u00f5i nende eest hoolitsemist.<br \/>\nANDMEKAITSE<br \/>\nNii nagu kliiniliste patsientide puhulgi, on ka uurimisalustel \u00f5igus oma<br \/>\nisiklike terviseandmete privaatsusele. Kuid erinevalt kliinilisest ravist<br \/>\n\u00abKatseisiku<br \/>\nvabatahtlik n\u00f5usolek<br \/>\non absoluutselt<br \/>\nvajalik.\u00bb<br \/>\nArstieetikak\u00e4siraamat\u2013Eetikajaartsiteaduslikuurimist\u00f6\u00f6<br \/>\n106<br \/>\nn\u00f5uab uurimine isiklike terviseandme-<br \/>\nte avaldamist teistele, sealhulgas tead-<br \/>\nlaskonnale laiemalt ning m\u00f5nikord ka<br \/>\navalikkusele \u00fcldse. Privaatsuse kaits-<br \/>\nmiseks peavad uurijad tagama, et nad<br \/>\nhangivad katsealuste informeeritud<br \/>\nn\u00f5usoleku nende isiklike terviseand-<br \/>\nmete kasutamiseks uurimist\u00f6\u00f6 ees-<br \/>\nm\u00e4rgil. See eeldab, et katsealustele on eelnevalt r\u00e4\u00e4gitud sellest, mil<br \/>\nmoel nendega seotud teavet plaanitakse kasutada. \u00dcldreeglina tuleks<br \/>\nteave deidenti\ufb01tseerida ning seda tuleks talletada ja edastada turvali-<br \/>\nselt. WMA Deklaratsioon terviseandmebaasidega seotud ee-<br \/>\ntikakaalutlustest annab selle kohta t\u00e4iendavaid juhtn\u00f6\u00f6re.<br \/>\nROLLIDE KONFLIKT<br \/>\nEespool selles peat\u00fckis m\u00e4rgiti, et arsti roll arsti-patsiendi suhtes on<br \/>\nteistsugune kui uurija roll uurija-katseisiku suhtes, isegi sel juhul, kui<br \/>\narstiks ja uurijaks on \u00fcks ja sama isik. HD paragrahv 28 t\u00e4psustab, et<br \/>\ns\u00e4\u00e4rastel juhtudel peab arsti roll olema m\u00e4\u00e4rav. Muu hulgas t\u00e4hendab<br \/>\nsee, et arst peab olema valmis soovitama patsiendil uurimisprojektis<br \/>\nmitte osaleda, kui k\u00e4imasolev ravi n\u00e4ib patsiendile h\u00e4sti m\u00f5juvat ja kui<br \/>\nprojekt n\u00f5uab, et patsiente tuleks randomiseeritult allutada erinevatele<br \/>\nraviviisidele ja\/v\u00f5i platseebole. Ainult sel juhul, kui arstil on kaalukas<br \/>\nteaduslik alus kahelda, kas praegune ravi on patsiendile niisama sobiv<br \/>\nkui pakutav uus ravi v\u00f5i isegi platseebo, peaks arst tegema patsiendi-<br \/>\nle ettepaneku uurimisprojektis osaleda.<br \/>\nTULEMUSTE AUS TEATAMINE<br \/>\nN\u00f5ue, et uurimistulemustest teatataks ausalt, peaks iseendast olema<br \/>\n\u00fclearune, kuid kahjuks on viimasel ajal esinenud arvukalt juhtumeid,<br \/>\nkus uurimistulemuste avaldamisel on toimitud ebaausalt. Probleemi-<br \/>\n\u00abUurimisalustel on<br \/>\n\u00f5igus oma isiklike<br \/>\nterviseandmete<br \/>\nprivaatsusele.\u00bb<br \/>\n107<br \/>\ndeks on plagiarism, andmete fabrit-<br \/>\nseerimine, korduvpublitseerimine ning<br \/>\n\u00abkingitud\u00bb autorlus. S\u00e4\u00e4rased prak-<br \/>\ntikad v\u00f5ivad tuua kasu uurijale, v\u00e4-<br \/>\nhemasti seni kui neid pole avastatud,<br \/>\nkuid see v\u00f5ib tuua suurt kahju patsien-<br \/>\ntidele, kellele v\u00f5idakse m\u00e4\u00e4rata eba\u00f5i-<br \/>\nge ravi, tuginedes ebakorrektsetele v\u00f5i<br \/>\nv\u00e4\u00e4radele uurimisaruannetele, ja ka teistele uurijatele, kes v\u00f5ib-olla<br \/>\nraiskavad palju aega ja ressursse, p\u00fc\u00fcdes k\u00f5nealuseid uurimusi kont-<br \/>\nrollida v\u00f5i edasi arendada.<br \/>\nL\u00c4RMIT\u00d5STMINE<br \/>\nEt ennetada ebaeetilist uurimist\u00f6\u00f6d v\u00f5i selle toimumise fakti avalikus-<br \/>\ntada, on iga\u00fchel, kes teab s\u00e4\u00e4rasest k\u00e4itumisest, kohustus edastada as-<br \/>\njakohane informatsioon vastavatele ametkondadele. Kahjuks ei kiideta<br \/>\ns\u00e4\u00e4rast \u00abl\u00e4rmit\u00f5stmist\u00bb alati heaks ning vahel isegi ei reageerita selle-<br \/>\nle; m\u00f5nikord l\u00e4rmit\u00f5stjaid karistatakse v\u00f5i hakatakse neid v\u00e4ltima, kuna<br \/>\nnad p\u00fc\u00fcdsid v\u00e4\u00e4rtegusid paljastada. Ent niisugune hoiak n\u00e4ib olevat<br \/>\nmuutumas, sest nii arstiteadlased kui ka valitsusametnikud on hakanud<br \/>\nn\u00e4gema vajadust avastada ja karistada ebaeetilist uurimist ning on haka-<br \/>\nnud hindama l\u00e4rmit\u00f5stjate rolli selle eesm\u00e4rgi saavutamisel.<br \/>\nUurimismeeskonna noorematel liikmetel, n\u00e4iteks arsti\u00fcli\u00f5pilastel,<br \/>\nv\u00f5ib olla eriti raske ebaeetilise uurimise kahtluse korral midagi ette<br \/>\nv\u00f5tta, kuna neile v\u00f5ib tunduda, et nad pole p\u00e4devad vanemate uurijate<br \/>\ntegusid hindama ning saavad t\u00f5en\u00e4oliselt karistada, kui oma arvamust<br \/>\navaldavad. Kuid v\u00e4hemasti peaksid nad keelduma osalemast sellistes<br \/>\ntoimingutes, mida nad peavad selgelt ebaeetiliseks, n\u00e4iteks katsealus-<br \/>\ntele valetamine v\u00f5i andmete fabritseerimine. Kui nad m\u00e4rkavad teisi<br \/>\nmidagi niisugust tegemas, peaksid nad tegema k\u00f5ik mis v\u00f5imalik, et<br \/>\ninformeerida juhtkonda v\u00f5i teisi asjassepuutuvaid institutsioone, kas<br \/>\nsiis otseselt v\u00f5i anon\u00fc\u00fcmselt.<br \/>\n\u00abOn esinenud<br \/>\narvukalt juhtumeid,<br \/>\nkus uurimistulemuste<br \/>\navaldamisel on<br \/>\ntoimitud ebaausalt.\u00bb<br \/>\nArstieetikak\u00e4siraamat\u2013Eetikajaartsiteaduslikuurimist\u00f6\u00f6<br \/>\n108<br \/>\nLAHENDAMATA K\u00dcSIMUSI<br \/>\nMitte k\u00f5igis uurimiseetika k\u00fcsimustes ei valitse \u00fcksmeel. Sedam\u00f6\u00f6da<br \/>\nkuidas arstiteadus edeneb, n\u00e4iteks niisugustes valdkondades nagu ge-<br \/>\nneetika, neuroteadused ning kudede ja organite siirdamine, tekib uusi<br \/>\nk\u00fcsimusi tehnoloogiate eetilise vastu-<br \/>\nv\u00f5etavuse, protseduuride ja raviviiside<br \/>\nkohta, millele pole olemas valmis vas-<br \/>\ntuseid. Peale selle on ka m\u00f5ned vanad<br \/>\nk\u00fcsimused j\u00e4tkuvate eetikadebattide<br \/>\naineks, n\u00e4iteks millistel tingimustel tu-<br \/>\nleks kliinilistesse uuringutesse l\u00fclita-<br \/>\nda platseebor\u00fchm ja millist ravi tuleks<br \/>\nj\u00e4tkata meditsiiniuuringuis osalevail<br \/>\npatsientidel. \u00dcleilmsel tasandil on me-<br \/>\nditsiiniuuringutes valitsev l\u00f5he 10\/90 (ainult 10% k\u00f5igist uurimisraha-<br \/>\ndest kulutatakse terviseprobleemidele, mis m\u00f5jutavad 90% maailma<br \/>\nelanikkonnast) kahtlemata lahendamata eetikak\u00fcsimus. Ja kui uurijad<br \/>\nasuvadki tegelema probleemidega maailma ressursivaestes piirkon-<br \/>\ndades, puutuvad nad sageli kokku probleemidega, mis tekivad sellest,<br \/>\net nende eetilised vaatekohad satuvad kon\ufb02ikti selle kogukonna eeti-<br \/>\nlise vaatekohaga, kus nad t\u00f6\u00f6tavad. K\u00f5ik need k\u00fcsimused n\u00f5uavad<br \/>\np\u00f5hjalikku edasist anal\u00fc\u00fcsi ning arutamist, enne kui on v\u00f5imalik j\u00f5u-<br \/>\nda \u00fcksmeelele.<br \/>\nHoolimata neist v\u00f5imalikest probleemidest on arstiteaduslik uurimis-<br \/>\nt\u00f6\u00f6 arstidele ja arsti\u00fcli\u00f5pilastele, aga ka uurimisalustele endile v\u00e4\u00e4r-<br \/>\ntuslik ja rahuldust pakkuv tegevus. \u00d5igupoolest peaksid arstid ja<br \/>\narsti\u00fcli\u00f5pilased kaaluma v\u00f5imalust olla ka ise katsealusteks, et nad<br \/>\nsuudaksid paremini hinnata uurija-uuritava suhte teist poolt.<br \/>\n\u00abAinult 10% k\u00f5igist<br \/>\nuurimisrahadest<br \/>\nkulutatakse<br \/>\nterviseprobleemidele,<br \/>\nmis m\u00f5jutavad 90%<br \/>\nmaailma<br \/>\nelanikkonnast.\u00bb<br \/>\n109<br \/>\nTAGASI JUHTUMIANAL\u00dc\u00dcSI JUURDE<br \/>\nDr R ei oleks pidanud nii kiiresti n\u00f5ustuma. Ta peaks k\u00f5igepealt<br \/>\nprojekti kohta rohkem teada saama ning olema kindel, et see t\u00e4i-<br \/>\ndab k\u00f5iki eetilisele uurimisele esitatavaid n\u00f5udeid. Muu hulgas<br \/>\npeaks ta paluma n\u00e4ha protokolli, mis esitati eetikakomiteele, ja<br \/>\nk\u00f5iki m\u00e4rkusi v\u00f5i tingimusi, mida komitee projektile esitas. Ta<br \/>\npeaks osalema ainult oma tegevusalale vastavais projektides<br \/>\nning veenduma projekti teaduslikus ja \u00fchiskondlikus v\u00e4\u00e4rtuses.<br \/>\nKui ta pole kindel, et suudab projekti adekvaatselt hinnata, peaks<br \/>\nta k\u00fcsima n\u00f5u oma kolleegidelt suuremates keskustes. Ta peaks<br \/>\nkindlustama selle, et toimib oma patsientide huvides ja kaasab<br \/>\nainult neid, kellele ei tee kahju, kui nad vahetavad oma praeguse<br \/>\nravi katsetatava ravimeetodi v\u00f5i platseebo vastu. Ta peab olema<br \/>\nv\u00f5imeline patsientidele eri v\u00f5imalusi seletama, nii et nad saak-<br \/>\nsid anda informeeritud n\u00f5usoleku osalemiseks v\u00f5i sellest keel-<br \/>\nduda. Ta ei tohiks n\u00f5ustuda ettepanekuga kaasata kindel arv pat-<br \/>\nsiente, kuna see v\u00f5iks viia patsientidele surve avaldamiseni, mis<br \/>\nei pruugi olla patsientide huvides. Ta peaks uuringus osalevaid<br \/>\nhaigeid hoolikalt j\u00e4lgima, et m\u00e4rgata ebasoodsaid muutusi, ning<br \/>\nolema valmis kiiresti tarvitusele v\u00f5tma korrektiivmeetmeid. L\u00f5-<br \/>\npuks, ta peaks patsientidele uurimise tulemused teatama, niipea<br \/>\nkui need on k\u00e4ttesaadavad.<br \/>\nArstieetikak\u00e4siraamat\u2013Eetikajaartsiteaduslikuurimist\u00f6\u00f6<br \/>\n110<br \/>\nKUUES PEAT\u00dcKK<br \/>\nKOKKUV\u00d5TE<br \/>\n\u00a9 Don Mason\/CORBIS<br \/>\n111<br \/>\nArstieetikak\u00e4siraamat\u2013Kokkuv\u00f5te<br \/>\n112<br \/>\nARSTI VASTUTUS JA EES\u00d5IGUSED<br \/>\nSee k\u00e4siraamat on keskendunud arstide kohustustele ja vastutusele<br \/>\nning need ongi t\u00f5epoolest arstieetika p\u00f5hisisuks. Kuid nagu k\u00f5igil ini-<br \/>\nmestel, nii on ka arstidel peale vastu-<br \/>\ntuse ka \u00f5igused ning arstieetika poleks<br \/>\nt\u00e4ielik, kui ei k\u00e4sitleks seda, kuidas<br \/>\npeaksid arste kohtlema teised \u2013 pat-<br \/>\nsiendid, \u00fchiskond ja kolleegid. Selline<br \/>\nvaatenurk arstieetikale on muutunud<br \/>\n\u00fcha t\u00e4htsamaks, sedam\u00f6\u00f6da kuidas<br \/>\npaljudes maades on arstid oma kut-<br \/>\nsealal t\u00f6\u00f6tades hakanud tundma suurt<br \/>\nfrustratsiooni. Viimase p\u00f5hjuseks v\u00f5ib olla vahendite nappus, valit-<br \/>\nsuse ja\/v\u00f5i \ufb01rmade poolt teostatav tervishoiu mikrotasandi-juhtimi-<br \/>\nne, sensatsiooni taotlevad meediateated arstide eksimustest ja nen-<br \/>\nde ebaeetilisest k\u00e4itumisest v\u00f5i arstide autoriteedi ja oskuste kahtluse<br \/>\nalla seadmine patsientide ja teiste tervishoiut\u00f6\u00f6tajate poolt.<br \/>\nArstieetika on ka varem k\u00e4sitlenud nii arstide \u00f5igusi kui ka vastutust.<br \/>\nVarasemad arstieetika koodeksid nagu n\u00e4iteks Ameerika Arstide Liidu<br \/>\n(AMA) koodeksi 1847. aasta versioon sisaldavad l\u00f5ike patsientide ning<br \/>\navalikkuse kohustustest arstielukutse ees. Enamik neist kohustustest on<br \/>\naegunud, nagu n\u00e4iteks \u00abPatsiendi kuuletumine oma arsti ettekirjutus-<br \/>\ntele peaks olema kohene ja vaidlustamatu. Ta ei peaks kunagi lubama<br \/>\nomaenda lihtsakoelisel arvamusel nende ettekirjutuste kohasuse kohta<br \/>\nm\u00f5jutada oma t\u00e4helepanelikkust nende suhtes.\u00bb Kuid v\u00e4ide \u00abavalikkus<br \/>\npeaks&#8230; arstlikku kvali\ufb01katsiooni \u00f5iglaselt hindama&#8230; ning igati erguta-<br \/>\nma meditsiiniharidust omandama ja aitama kaasa selle omandamise-<br \/>\nle&#8230;\u00bb on endiselt kehtiv. Ent nende l\u00f5ikude redigeerimise ja kaasajasta-<br \/>\nmise asemel j\u00e4ttis AMA nad l\u00f5puks oma eetikakoodeksist v\u00e4lja.<br \/>\nAastate jooksul on WMA v\u00f5tnud vastu mitmeid alusdokumente arsti-<br \/>\nde \u00f5iguste kohta ning teiste, eriti valitsuste vastava kohustuse kohta<br \/>\nneid \u00f5igusi austada:<br \/>\n\u00abNagu k\u00f5igil<br \/>\ninimestel, nii on<br \/>\nka arstidel peale<br \/>\nvastutuse ka<br \/>\n\u00f5igused.\u00bb<br \/>\n113<br \/>\n1984. aasta Seisukoht arstide kohtumistel osalemise va-<br \/>\nbaduse kohta kinnitab, et \u00abei tohiks&#8230; olla mingeid takistusi, mis<br \/>\nei lubaks arstidel osaleda WMA kohtumistel v\u00f5i muudel arstide<br \/>\nkogunemistel, \u00fcksk\u00f5ik kus neid korraldatakse.\u00bb<br \/>\n1986. aasta Deklaratsioon arsti s\u00f5ltumatuse ja kutseala-<br \/>\nse vabaduse kohta \u00fctleb: \u00abArstil peab olema kutsealane vaba-<br \/>\ndus segamatult ravida oma patsiente\u00bb ja \u00abArstil peab olema kut-<br \/>\nsealane vabadus esindada ja kaitsta patsientide tervisevajadusi<br \/>\nk\u00f5igi ees, kes keelduvad hoolitsemast haigete v\u00f5i vigastatute eest<br \/>\nv\u00f5i piiravad nende eest hoolitsemist.\u00bb<br \/>\n1995. aasta Seisukoht arstiabi standarditega seotud kut-<br \/>\nsealasest vastutusest deklareerib, et \u00abarsti kutsealase k\u00e4i-<br \/>\ntumise v\u00f5i soorituse mis tahes hindamise juurde peab kuulu-<br \/>\nma hindamine arsti kolleegide poolt, kes t\u00e4nu oma kogemusele<br \/>\nja v\u00e4lja\u00f5ppele m\u00f5istavad asjaomaste meditsiinik\u00fcsimuste keeru-<br \/>\nkust.\u00bb Sama dokument m\u00f5istab hukka \u00abigasugused sellised prot-<br \/>\nseduurid patsientide kaebuste arutamiseks v\u00f5i patsientidele h\u00fcvi-<br \/>\ntuse maksmiseks, mis ei p\u00f5hine arsti tegude v\u00f5i tegemataj\u00e4tmiste<br \/>\nheausksel hindamisel arsti ametikaaslaste poolt.\u00bb<br \/>\n1997. aasta Deklaratsioon nende arstide toetamise koh-<br \/>\nta, kes keelduvad piinamises v\u00f5i muus julmas, eba-<br \/>\ninimlikus v\u00f5i alandavas kohtlemises osalemast v\u00f5i sel-<br \/>\nlist kohtlemist lubamast paneb WMAle kohustuse \u00abtoetada<br \/>\nja kaitsta ning kutsuda ka rahvuslikke arstide liite \u00fcles toetama ja<br \/>\nkaitsma selliseid arste, kes t\u00f5rguvad s\u00e4\u00e4rastes ebainimlikes toi-<br \/>\nmingutes osalemast v\u00f5i kes t\u00f6\u00f6tavad sellise kohtlemise ohvrite ra-<br \/>\nvimiseks ja nende tervise taastamiseks; samuti tuleb tagada ars-<br \/>\ntide \u00f5igus j\u00e4rgida k\u00f5ige k\u00f5rgemaid eetikap\u00f5him\u00f5tteid, sealhulgas<br \/>\nka arstlikku kutsesaladust&#8230;\u00bb<br \/>\n2003. aasta Dokument eetikajuhiste kohta arstide rah-<br \/>\nvusvahelisel v\u00e4rbamisel kutsub k\u00f5iki maid \u00fcles \u00abtegema oma<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\nArstieetikak\u00e4siraamat\u2013Kokkuv\u00f5te<br \/>\n114<br \/>\nparima, et arstid j\u00e4\u00e4ksid oma elukutse juurde ning oma maale,<br \/>\ntoetades neid k\u00f5ige sellega, mida nad vajavad oma isiklike ja kut-<br \/>\nsealaste eesm\u00e4rkide saavutamiseks, v\u00f5ttes arvesse maa vajadusi<br \/>\nja ressursse\u00bb ning \u00abtagama, et arste, kes t\u00f6\u00f6tavad ajutiselt v\u00f5i p\u00fc-<br \/>\nsivalt oma kodumaalt eemal \u2026 koheldaks v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rselt teiste selle<br \/>\nmaa arstidega (see t\u00e4hendab n\u00e4iteks v\u00f5rdseid karj\u00e4\u00e4riv\u00f5imalusi ja<br \/>\nv\u00f5rdset tasu samasuguse t\u00f6\u00f6 eest).\u00bb<br \/>\nEhkki niisugune arstide \u00f5iguste kaitse<br \/>\non tarvilik, kui v\u00f5tta arvesse eespool<br \/>\nloetletud ohte ja raskusi, tuleb arstide-<br \/>\nle m\u00f5nikord meenutada ka nende ees-<br \/>\n\u00f5igusi. Avalikkuse k\u00fcsitlused paljudes<br \/>\nmaades on j\u00e4rjekindlalt n\u00e4idanud, et<br \/>\narstiamet on \u00fcks k\u00f5ige lugupeetumaid ja usaldatumaid. Tavaliselt saa-<br \/>\nvad arstid keskmisest k\u00f5rgemat palka (paljudes maades palju k\u00f5rge-<br \/>\nmat). Neil on endiselt suur kliiniline autonoomia, ehkki mitte enam<br \/>\nnii suur kui varem. Paljud on kaasatud uurimist\u00f6\u00f6sse ja saavad see-<br \/>\nga osa p\u00f5nevaist uue teadmise otsinguist. Mis k\u00f5ige t\u00e4htsam, nende<br \/>\nt\u00f6\u00f6 on hindamatu v\u00e4\u00e4rtustega konkreetsetele patsientidele, eriti nei-<br \/>\nle, kes on tundlikud ja k\u00f5ige rohkem abi vajavad, ning ka \u00fchiskonna-<br \/>\nle \u00fcldiselt. V\u00e4hesed kutsealad saavad pakkuda suuremat rahuldust kui<br \/>\nmeditsiin, kui m\u00f5elda neile h\u00fcvedele, mida arstid pakuvad \u2013 valu ja<br \/>\nkannatuse leevendamine, haiguste ravi ning surijate lohutamine. Oma<br \/>\neetiliste kohustuste t\u00e4itmine on v\u00f5ib-olla v\u00e4ike hind k\u00f5igi nende ees-<br \/>\n\u00f5iguste eest.<br \/>\nVASTUTUS ISEENDA EES<br \/>\nSee k\u00e4siraamat on liigitanud arstide eetilised kohustused peamiste ka-<br \/>\nsusaajate j\u00e4rgi: patsiendid, \u00fchiskond ja kolleegid (sealhulgas ka tei-<br \/>\nsed tervishoiut\u00f6\u00f6tajad). Arstid unustavad sageli, et neil on vastutus<br \/>\nka iseenda ja oma perekonna ees. Paljudes maailma osades on ars-<br \/>\ntiks olemine t\u00e4hendanud t\u00e4ielikku p\u00fchendumist meditsiinile, p\u00f6\u00f6ra-<br \/>\n\u00abArstidele tuleb<br \/>\nm\u00f5nikord meenutada<br \/>\nka nende ees\u00f5igusi.\u00bb<br \/>\n115<br \/>\ntes v\u00e4he t\u00e4helepanu omaenda tervisele<br \/>\nja heaolule. 60\u201380-tunnised t\u00f6\u00f6n\u00e4da-<br \/>\nlad pole harvad ning puhkust peetakse<br \/>\ntarbetuks luksuseks. Ehkki paljud ars-<br \/>\ntid n\u00e4ivad sellistes tingimustes h\u00e4s-<br \/>\nti hakkama saavat, ei pruugi see nen-<br \/>\nde perekondadele kuigi h\u00e4sti m\u00f5juda.<br \/>\nM\u00f5ned arstid aga kannatavad ilmsel-<br \/>\ngelt sellise t\u00f6\u00f6tempo all ning tulemuseks v\u00f5ib olla nii krooniline v\u00e4si-<br \/>\nmus kui ka mitmesuguste m\u00f5nuainete kuritarvitamine v\u00f5i isegi enese-<br \/>\ntapp. Halvas vormis arstid on ohuks oma patsientidele ning v\u00e4simus<br \/>\non oluline tegur arstlike vigade tekkes.<br \/>\nVajadus tagada patsientide turvalisust, aga ka aidata kaasa arstide ter-<br \/>\nvislikule eluviisile on m\u00f5nedes maades tinginud piiranguid arstide ja<br \/>\nresidentide t\u00f6\u00f6tundide arvule ja vahetuste pikkusele. M\u00f5ned meditsii-<br \/>\nni\u00f5ppeasutused on astunud samme, et teha naisarstidel kergemaks<br \/>\noma v\u00e4lja\u00f5ppeprogrammi katkestamine perekondlikel p\u00f5hjustel. Ehk-<br \/>\nki s\u00e4\u00e4rased abin\u00f5ud aitavad kaasa arstide tervisele ja heaolule, lasub<br \/>\nesmane vastutus iseenda eest hoolitsemisel siiski arstil endal. Lisaks<br \/>\ns\u00e4\u00e4raste ilmsete terviseriskide v\u00e4ltimisele nagu suitsetamine, m\u00f5nu-<br \/>\nainete kuritarvitamine ja \u00fclet\u00f6\u00f6tamine peaksid arstid oma tervist kaits-<br \/>\nma ja parandama, tegema kindlaks stressifaktorid oma t\u00f6\u00f6alases ja<br \/>\neraelus ning leidma sobivad v\u00f5tted nendega toimetulekuks. Kui see<br \/>\nei \u00f5nnestu, tuleks otsida abi oma kolleegidelt ja vastava ettevalmistu-<br \/>\nsega n\u00f5ustajatelt, lahendamaks isiklikke probleeme, mis v\u00f5ivad eba-<br \/>\nsoodsalt m\u00f5jutada nende suhteid patsientide, \u00fchiskonna v\u00f5i kollee-<br \/>\ngidega.<br \/>\nARSTIEETIKA TULEVIK<br \/>\nSee k\u00e4siraamat keskendus arstieetika hetkeseisule, tehes k\u00fcll korduvalt<br \/>\np\u00f5ikeid ka minevikku. Kuid olevik libiseb iga hetk k\u00e4est ning seep\u00e4rast,<br \/>\nkui me ei taha ajast maha j\u00e4\u00e4da, on tarvis haarata ka tulevikku. Arstiee-<br \/>\n\u00abArstid unustavad<br \/>\nsageli, et neil on<br \/>\nvastutus ka iseenda<br \/>\nja oma perekonna<br \/>\nees.\u00bb<br \/>\nArstieetikak\u00e4siraamat\u2013Kokkuv\u00f5te<br \/>\n116<br \/>\ntika tulevik s\u00f5ltub suuresti meditsiini enese tulevikust. 21. sajandi esi-<br \/>\nmesel aastak\u00fcmnel areneb meditsiin v\u00e4ga kiires tempos ning on raske<br \/>\nennustada, kuidas hakkab ravimine toimuma siis, kui praegused esime-<br \/>\nse kursuse arsti\u00fcli\u00f5pilased oma \u00f5pingutega l\u00f5pule j\u00f5uavad, ning on v\u00f5i-<br \/>\nmatu teada, millised muutused leiavad aset enne nende pensionile mi-<br \/>\nnekut. Tulevik ei pruugi tingimata olla parem kui olevik, kui arvestada<br \/>\nulatuslikku poliitilist ja majanduslikku ebastabiilsust, keskkonnaseisun-<br \/>\ndi halvenemist, HIV\/AIDSi ning teiste potentsiaalsete epideemiate j\u00e4tku-<br \/>\nvat levikut. Me v\u00f5ime loota, et meditsiini progress laieneb l\u00f5puks k\u00f5igile<br \/>\nmaadele ja et eetikaprobleemid, millega neis kokku puututakse, sarna-<br \/>\nnevad nendega, mida praegu arutatakse j\u00f5ukates maades. V\u00f5ib juhtu-<br \/>\nda ka vastupidi: praegu j\u00f5ukaid maid v\u00f5ib tabada tagasilangus selles-<br \/>\nse punkti, kus nende maade arstid peavad tegelema troopiliste haiguste<br \/>\nepideemiatega ja meditsiiniressursside terava nappusega.<br \/>\nArvestades tuleviku eriomast ennustamatust, peaks arstieetika olema<br \/>\npaindlik ning avatud muutumisele ja kohandamisele, nagu see tegeli-<br \/>\nkult juba m\u00f5nda aega ongi olnud. Kuid me v\u00f5ime loota, et arstieetika<br \/>\np\u00f5hiprintsiibid j\u00e4\u00e4vad paika, eriti kaastunde, p\u00e4devuse ning autonoo-<br \/>\nmia v\u00e4\u00e4rtused koos p\u00f5hiliste inim\u00f5iguste silmaspidamisega ja kutse-<br \/>\nalase p\u00fchendumusega. \u00dcksk\u00f5ik millised muutused meditsiinis t\u00e4nu<br \/>\nteaduse arengule v\u00f5i sotsiaalsete, poliitiliste ja majanduslike tegurite<br \/>\nt\u00f5ttu ka aset leiaksid, alati saab olema haigeid inimesi, kes soovivad<br \/>\nterveneda, kui see on v\u00f5imalik ning alati ravi. Arstid on traditsioonili-<br \/>\nselt seda pakkunud ning lisaks ka terviseedendamist, haiguste enne-<br \/>\ntamist ja tervishoius\u00fcsteemi juhtimist. Ehkki nende tegevussuundade<br \/>\nvaheline tasakaal v\u00f5ib tulevikus muutuda, on t\u00f5en\u00e4oline, et arstid j\u00e4\u00e4-<br \/>\nvad neis k\u00f5igis suurt rolli m\u00e4ngima. Kuna k\u00f5igis neis tegevusvaldkon-<br \/>\ndades v\u00f5ib ette tulla mitmesuguseid eetilisi probleeme, peavad arstid<br \/>\nhoidma end kursis arstieetika arenguga, t\u00e4pselt samuti nagu nad tee-<br \/>\nvad seda meditsiini teiste aspektide puhul.<br \/>\nSellega j\u00f5uab meie k\u00e4siraamat l\u00f5pule, kuid lugeja jaoks peaks see ole-<br \/>\nma vaid \u00fcks samm tema elukestvas s\u00fc\u00fcvimises arstieetikasse. Korra-<br \/>\ntes m\u00f5tet, mida sai juba v\u00e4ljendatud sissejuhatuses: see k\u00e4siraamat<br \/>\n117<br \/>\nannab \u00fcksnes elementaarse sissejuhatuse arstieetikasse ja m\u00f5ninga-<br \/>\ntesse selle kesksetesse k\u00fcsimustesse. Eesk\u00e4tt peaks see aitama teil<br \/>\nj\u00f5uda \u00e4ratundmisele, et on tarvis pidevalt juurelda meditsiini eetilise<br \/>\nm\u00f5\u00f5tme \u00fcle ning eriti selle \u00fcle, kuidas tulla toime nende eetiliste k\u00fc-<br \/>\nsimustega, millega te puutute kokku omaenda praktikas. Lisas B too-<br \/>\ndud abiallikate nimekiri v\u00f5ib aidata teil s\u00fcvendada oma teadmisi sel-<br \/>\nles valdkonnas.<br \/>\nArstieetikak\u00e4siraamat\u2013Kokkuv\u00f5te<br \/>\n118<br \/>\nLISA A \u2013 S\u00d5NASTIK<br \/>\nArst (physician) \u2013 isik, kellel on olemas meditsiini praktiseerimiseks<br \/>\nsobiv v\u00e4lja\u00f5pe. M\u00f5nel maal tehakse vahet arstidel ja kirurgidel (sur-<br \/>\ngeon) ning terminit \u00abdoktor\u00bb (doctor) kasutatakse m\u00f5lema t\u00e4histami-<br \/>\nseks. Kuid s\u00f5na \u00abdoktor\u00bb kasutavad ka teised meedikud, nagu n\u00e4iteks<br \/>\nhambaarstid ja loomaarstid, aga samuti ka k\u00f5ik need, kes on saanud<br \/>\nPhD v\u00f5i m\u00f5ne teise \u00abdoktori\u00bb kraadi. Termin \u00abmeditsiinidoktor\u00bb (me-<br \/>\ndical doctor) on t\u00e4psem, kuid pole laialt kasutusel. WMA kasutab ter-<br \/>\nminit \u00abarst\u00bb k\u00f5igi nende kohta, kellel on olemas meditsiini praktiseeri-<br \/>\nmiseks vajalik kvali\ufb01katsioon, \u00fcksk\u00f5ik milline on nende eriala, ja sama<br \/>\njoont j\u00e4rgib ka k\u00e4esolev k\u00e4siraamat.<br \/>\nAsendusemadus (surrogate gestation\/substitute gestation) \u2013 selli-<br \/>\nne raseduse vorm, mille puhul naine n\u00f5ustub last kandma ja andma ta<br \/>\np\u00e4rast s\u00fcndi \u00e4ra teisele isikule v\u00f5i paarile, kes enamikul juhtudel on<br \/>\nkas loovutanud selle jaoks spermat (kunstliku inseminatsiooni kaudu)<br \/>\nv\u00f5i embr\u00fco (in vitro viljastamise ja loote siirdamise kaudu).<br \/>\nBioeetika (bioethics\/biomedical ethics) \u2013 meditsiinis, tervishoius ja<br \/>\nbioloogiateadustes kerkivate moraalik\u00fcsimuste uurimine. Bioeetikal<br \/>\non neli suurt alljaotust: kliiniline eetika (clinical ethics), mis tege-<br \/>\nleb patsientide ravi puudutavate k\u00fcsimustega (vt k\u00e4esoleva k\u00e4siraa-<br \/>\nmatu 2. peat\u00fckk); teadusliku uurimis\u00f6\u00f6 eetika (research ethics),<br \/>\nmis k\u00e4sitleb katseisikute kaitset arstiteaduslikus uurimist\u00f6\u00f6s (vt k\u00e4-<br \/>\nsiraamatu 5. peat\u00fckk); kutse-eetika (professional ethics), mis k\u00e4sit-<br \/>\nleb arstide ja teiste tervishoiuga seotud elukutsete spetsii\ufb01lisi kohus-<br \/>\ntusi ja vastutust (arstieetika on \u00fcks kutse-eetika t\u00fc\u00fcp ning \u00fchtlasi<br \/>\nosa meditsiinieetikast, mis h\u00f5lmab lisaks arstide kohustustele ka<br \/>\n\u00f5dede, f\u00fcsioterapeutide ja teiste meedikute kutse-eetikat); ning avali-<br \/>\nku poliitika eetika (public policy ethics), mis tegeleb bioeetika k\u00fc-<br \/>\nsimusi puudutavate seaduste ja m\u00e4\u00e4ruste s\u00f5nastamise ning t\u00f5lgen-<br \/>\ndamisega.<br \/>\nElutestament (advance directive) \u2013 avaldus (tavaliselt kirjalik) selle<br \/>\n119<br \/>\nkohta, millist ravi isik soovib olukorras, kus ta pole enam v\u00f5imeline ise<br \/>\notsuseid langetama (n\u00e4iteks kui ta on teadvuseta v\u00f5i dementne). See<br \/>\non \u00fcks ennetava raviplaneerimise vorm; teine v\u00f5imalus on valida en-<br \/>\ndale s\u00e4\u00e4raste olukordade tarvis asendusotsustaja. M\u00f5nes riigis regu-<br \/>\nleerib elutestamente seadusandlus.<br \/>\nEsindama (to advocate) \u2013 v\u00f5tma s\u00f5na v\u00f5i tegutsema teise isiku v\u00f5i<br \/>\nr\u00fchma kaitseks;<br \/>\nEsindaja (advocate) \u2013 niimoodi toimiv isik. Arstid toimivad oma pat-<br \/>\nsientide esindajatena, kui n\u00f5uavad valitsustelt v\u00f5i tervisekindlustuse<br \/>\nt\u00f6\u00f6tajatelt teenuste pakkumist, mida patsiendid vajavad, kuid mida<br \/>\nneil endal on raske k\u00e4tte saada.<br \/>\nHaldusmeditsiin (managed healthcare) \u2013 selline organisatsioonili-<br \/>\nne l\u00e4henemine tervishoiule, mille korral valitsused, \ufb01rmad v\u00f5i kindlus-<br \/>\ntusseltsid otsustavad, milliseid teenuseid pakkuda, kes neid pakuvad<br \/>\n(eriarstid, \u00fcld- ja perearstid, \u00f5ed, teised meedikud jne), kus neid pa-<br \/>\nkutakse (kliinik, haigla, patsiendi kodu jne) ning muid s\u00e4\u00e4raseid k\u00fc-<br \/>\nsimusi.<br \/>\nHeategemine (bene\ufb01cence) \u2013 arstidelt oodatakse, et nad toimiksid<br \/>\noma patsientide huvides.<br \/>\nHierarhia (hierarchy) \u2013 olukord, kus inimesed on t\u00e4htsuse j\u00e4rgi pai-<br \/>\ngutatud korrap\u00e4rasesse astmestikku, alates k\u00f5ige madalamast ja l\u00f5pe-<br \/>\ntades k\u00f5ige k\u00f5rgemaga.<br \/>\nInformeeritud n\u00f5usolek (informed consent) \u2013 keskne m\u00f5iste kaas-<br \/>\naja meditsiinieetikas ja -\u00f5iguses, mille realiseerimine v\u00f5imaldab pat-<br \/>\nsiendil ja\/v\u00f5i uuritaval endal otsustada temaga toimuva \u00fcle meditsiini<br \/>\nvaldkonnas. Korrektne n\u00f5usolek (\u00fcldjuhul kirjalik) diagnoosi-, ravi-<br \/>\nv\u00f5i uurimismenetluseks sisaldab patsiendi igak\u00fclgset teavitamist me-<br \/>\nnetluse eesm\u00e4rkidest, v\u00f5imalikest l\u00e4biviimise teedest, alternatiividest<br \/>\nja riskidest; selle teabe m\u00f5istmist ja oma otsuse selget v\u00e4ljendamist.<br \/>\nArstieetikak\u00e4siraamat\u2013S\u00f5nastik<br \/>\n120<br \/>\nKonsensus (consensus) \u2013 \u00fcldine heakskiit millelegi (mitte tingima-<br \/>\nta t\u00e4ielik \u00fcksmeel).<br \/>\nL\u00e4rmit\u00f5stja (whistle-blower) \u2013 inimene, kes teatab v\u00f5imudele v\u00f5i<br \/>\navalikkusele, et m\u00f5ni \u00fcksikisik v\u00f5i organisatsioon teeb midagi ebaee-<br \/>\ntilist v\u00f5i ebaseaduslikku.<br \/>\nMittekahjustamine (non-male\ufb01cence) \u2013 s\u00f5nas\u00f5nalises t\u00e4hendu-<br \/>\nses mitte halba tegemine. Arstid ja arstiteadusliku uurimist\u00f6\u00f6 l\u00e4bivii-<br \/>\njad peavad hoiduma patsiente ja katseisikuid kahjustamast.<br \/>\nM\u00f5istusp\u00e4rane ehk ratsionaalne (rational) \u2013 inimese arutlusv\u00f5i-<br \/>\nmel p\u00f5hinev; m\u00f5istusp\u00e4rane olemine t\u00e4hendab seda, et suudetakse<br \/>\nvaagida argumente mingi teo poolt ja vastu ning langetada otsust sel-<br \/>\nle kohta, milline alternatiiv on parim.<br \/>\nPalliatiivne ravi (palliative care) \u2013 selline l\u00e4henemine haigete ravile<br \/>\n(eriti niisuguste haigete ravile, kes arvatavasti peatselt surevad raske<br \/>\nravimatu haiguse tagaj\u00e4rjel), mis keskendub patsiendi elukvaliteedile,<br \/>\neriti valude ohjamisele. S\u00e4\u00e4rast ravi v\u00f5idakse pakkuda haiglas, spet-<br \/>\nsiaalsetes surijatele m\u00f5eldud asutustes (mida tavaliselt nimetatakse<br \/>\nhospiitsideks) v\u00f5i haige kodus.<br \/>\nPlagiarism (plagiarism) \u2013 ebaausa k\u00e4itumise vorm, mille puhul isik<br \/>\nkopeerib kellegi teise t\u00f6\u00f6d, n\u00e4iteks juba avaldatud artiklit v\u00f5i selle osa,<br \/>\nning esitab seda nii, nagu oleks tegu tema enda t\u00f6\u00f6ga (st ilma allika-<br \/>\nle viitamata).<br \/>\nPluralistlik (pluralistic) \u2013 olukord, kus on tegu mitme v\u00f5i paljude eri-<br \/>\nnevate l\u00e4henemiste v\u00f5i tunnustega; \u00fcheainsa v\u00f5i \u00fchetaolise vastand.<br \/>\nVastutav (accountable) \u2013 kellegi ees millegi suhtes vastust andev<br \/>\n(nt t\u00f6\u00f6taja on oma t\u00f6\u00f6andja ees vastutav selle t\u00f6\u00f6 eest, mida ta teeb).<br \/>\nVastutus (accountability) t\u00e4hendab seda, et isik peab olema valmis<br \/>\nandma seletust millegi kohta, mida ta tegi v\u00f5i tegemata j\u00e4ttis.<br \/>\n121<br \/>\nVoorus (virtue) \u2013 hea omadus inimeses, eriti tema iseloomus ja k\u00e4i-<br \/>\ntumises. M\u00f5ned voorused on teatud inimr\u00fchma puhul eriti olulised,<br \/>\nn\u00e4iteks kaastunne arstidel, vaprus tulet\u00f5rjujatel, t\u00f5earmastus tunnis-<br \/>\ntajatel jne.<br \/>\nV\u00e4\u00e4rtus (value) \u2013 miski, mida peetakse v\u00e4ga t\u00e4htsaks; v\u00e4\u00e4rtusta-<br \/>\nma (to value) \u2013 pidama midagi v\u00e4ga t\u00e4htsaks.<br \/>\n\u00d5iglus (justice) \u2013 \u00fcksikisikute ja r\u00fchmade aus ja \u00f5iglane kohtlemine.<br \/>\nNagu osutatud 3. peat\u00fckis, on erinevaid arusaamu sellest, milles seis-<br \/>\nneb \u00f5iglane kohtlemine tervishoius.<br \/>\nArstieetikak\u00e4siraamat\u2013S\u00f5nastik<br \/>\n122<br \/>\nLISA B \u2013 ARSTIEETIKA ABIALLIKAD INTERNETIS<br \/>\n\u00dcldist<br \/>\nWMA Seisukohtade k\u00e4siraamat (www.wma.net\/e\/policy\/handbook.<br \/>\nhtm) \u2013 sisaldab k\u00f5igi WMA ametlike seisukohtade t\u00e4istekste (inglise,<br \/>\nprantsuse ja hispaania keeles)<br \/>\nWMA eetika t\u00f6\u00f6r\u00fchm (www.wma.net) \u2013 sisaldab j\u00e4rgmisi rubriike,<br \/>\nmida kaasajastatakse igakuiselt:<br \/>\nKuu k\u00fcsimus<br \/>\nWMA tegevus eetika populariseerimise alal<br \/>\nWMA eetikaseisukohad (sh need, mis on v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel v\u00f5i re-<br \/>\ndigeerimisel)<br \/>\nHelsingi deklaratsioon, selle ajalugu ja hetkeseis<br \/>\nWMA eetikaressurssid<br \/>\nArstieetika organisatsioonid, sh nende eetikakoodeksid<br \/>\nKonverentsiteated<br \/>\nArstieetika-alane haridus<br \/>\nEetika ja inim\u00f5igused<br \/>\nEetika ja arstlik professionalism<br \/>\nElu algusega seotud k\u00fcsimused<br \/>\nInimese kloonimine \u2013 www.who.int\/ethics\/topics\/cloning\/en\/<br \/>\nReproduktiivabi \u2013 www.who.int\/reproductive-health\/infertility\/report_<br \/>\ncontent.htm<br \/>\nElu l\u00f5puga seotud k\u00fcsimused<br \/>\nRessursid \u2013 www.nih.gov\/sigs\/bioethics\/endo\ufb02ife.html<br \/>\nPalliatiivravi \u2013 www.hospicecare.com\/Ethics\/index.htm<br \/>\nVastuseis eutanaasiale \u2013 www.euthanasia.com\/<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n123<br \/>\nHIV\/AIDS<br \/>\nRessursid \u2013 www.wits.ac.za\/bioethics\/<br \/>\nUNAIDS \u2013 http:\/\/www.unaids.org\/en<br \/>\nSuhted \u00e4riettev\u00f5tetega<br \/>\nHaridusressursid \u2013 www.ama-assn.org\/ama\/pub\/category\/5689.html<br \/>\nInimuuringud<br \/>\nJuhised ja ressursid \u2013 www.who.int\/ethics\/research\/en\/<br \/>\nHarvardi Tervishoiuinstituut, kursus \u00abRahvusvaheliste tervishoiu-<br \/>\nuuringute eetikak\u00fcsimused\u00bb \u2013 www.hsph.harvard.edu\/bioethics\/<br \/>\nArstieetikak\u00e4siraamat\u2013ArstieetikaabiallikadInternetis<br \/>\n124<br \/>\nLISA C \u2013 MAAILMA ARSTIDE LIIT<br \/>\nResolutsioon arstieetika ja inim\u00f5iguste l\u00fclitamisest arsti-<br \/>\nteaduskondade \u00f5ppekavasse kogu maailmas<br \/>\n(Vastu v\u00f5etud 51. WMA \u00fcldkogul Tel Avivis oktoobris 1999)<br \/>\n1. Kuna arstieetika ja inim\u00f5igused on lahutamatu osa arstiameti t\u00f6\u00f6st<br \/>\nja kultuurist ning<br \/>\n2. kuna arstieetika ja inim\u00f5igused on lahutamatu osa Maailma Arsti-<br \/>\nde Liidu ajaloost, struktuurist ja eesm\u00e4rkidest,<br \/>\n3. otsustatakse, et WMA soovitab arstiteaduskondadele kogu maail-<br \/>\nmas l\u00fclitada oma \u00f5ppekavadesse kohustusliku kursusena arstiee-<br \/>\ntika ja inim\u00f5igused.<br \/>\nARSTIHARIDUSE MAAILMAF\u00d6DERATSIOON<br \/>\n\u00dcleilmsed kvaliteediparandamisstandardid:<br \/>\narstide p\u00f5hiharidus<br \/>\n(www.wfme.org\/)<br \/>\nNeed standardid, mille t\u00e4itmist oodatakse k\u00f5igilt arstiteaduskondadelt,<br \/>\nsisaldavad j\u00e4rgmisi viiteid arstieetikale:<br \/>\n1.4 Haridustulemused<br \/>\nArstiteaduskond peab m\u00e4\u00e4ratlema p\u00e4devused (sealhulgas arsti-<br \/>\neetika tundmine ja m\u00f5istmine), mida \u00fcli\u00f5pilane peab \u00f5pingute l\u00f5-<br \/>\npetamisel valdama, arvestades tema edasist v\u00e4lja\u00f5pet ning tule-<br \/>\nvast rolli meditsiinis\u00fcsteemis.<br \/>\n4.4 \u00d5ppeprogramm \u2013 arstieetika<br \/>\nArstiteaduskond peab tegema kindlaks ja l\u00fclitama oma \u00f5ppeka-<br \/>\nvasse need arstieetika saavutused, mis aitavad kaasa t\u00f5husale<br \/>\nsuhtlemisele, kliinilisele otsustamisele ja eetilisele praktikale.<br \/>\n125<br \/>\n4.5 \u00d5ppeprogramm \u2013 kliinilised teadused ja oskused<br \/>\nKliiniliste oskuste hulka kuuluvad haigusloo koostamine, suhtle-<br \/>\nmisoskused ja meeskonna juhtimise oskused.<br \/>\nPatsientide ravis osalemine h\u00f5lmab meeskonnat\u00f6\u00f6d teiste medit-<br \/>\nsiiniliste elukutsete esindajatega.<br \/>\n4.4 \u00d5ppeprogramm \u2013 uurimist\u00f6\u00f6<br \/>\nUurimistegevuse ja \u00f5petamistegevuse omavaheline vastasm\u00f5ju<br \/>\npeaks julgustama \u00fcli\u00f5pilasi osalema arstiteaduslikus uurimis-<br \/>\nt\u00f6\u00f6s ja arendustegevuses ning neid selleks ette valmistama.<br \/>\nArstieetikak\u00e4siraamat\u2013Arstieetika\u00f5petamisest<br \/>\n126<br \/>\nLISA D \u2013 EETIKA \u00d5PETAMISE ARENDAMISEST<br \/>\nARSTITEADUSKONDADES<br \/>\nM\u00f5nes arstiteaduskonnas \u00f5petatakse eetikat v\u00e4ga v\u00e4he, samas kui<br \/>\nm\u00f5nes teises on olemas v\u00e4ga p\u00f5hjalikult v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud programmid.<br \/>\nKuid isegi neis viimastes on alati t\u00e4iustamise ruumi. Allj\u00e4rgnevalt kir-<br \/>\njeldame protsessi, mida saab algatada iga\u00fcks, olgu siis arsti\u00fcli\u00f5pila-<br \/>\nne v\u00f5i \u00f5ppej\u00f5ud, kes tahab edendada arstieetika \u00f5petamist oma asu-<br \/>\ntuses.<br \/>\n1. Tutvu otsustusprotsessi struktuuriga oma asutuses:<br \/>\nDekaan<br \/>\n\u00d5ppekomisjon<br \/>\nTeaduskonna n\u00f5ukogu<br \/>\nM\u00f5jukad \u00f5ppej\u00f5ud<br \/>\n2. Otsi tuge teistelt:<br \/>\n\u00dcli\u00f5pilased<br \/>\n\u00d5ppej\u00f5ud<br \/>\nAdministratiivjuhid<br \/>\nArstide liit<br \/>\nRiiklik arstide j\u00e4relevalve asutus<br \/>\n3. Esita tugevad argumendid:<br \/>\nWMA Resolutsioon arstieetika ja inim\u00f5iguste l\u00fclitamisest arstitea-<br \/>\nduskondade \u00f5ppekavasse kogu maailmas<br \/>\nWFME (Arstihariduse Maailmaf\u00f6deratsioon)5<br \/>\n\u00dcleilmsed kvalitee-<br \/>\ndiparandamisstandardid: arstide p\u00f5hiharidus<br \/>\nN\u00e4ited teistest arstiteaduskondadest<br \/>\nUurimiseetika n\u00f5uded<br \/>\nEnneta vastuv\u00e4iteid (nt \u00fclekoormatud \u00f5ppekava)<br \/>\n4. Paku oma abi:<br \/>\nTee ettepanekuid \u00f5ppeprogrammi struktuuri, sisu, \u00f5ppej\u00f5udude ja<br \/>\n5 WFME \u2013 World Federation for Medical Education.<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n127<br \/>\n\u00f5pperessursside kohta (vt arstieetika \u00f5petamise ressursid WMA<br \/>\neetika t\u00f6\u00f6r\u00fchma veebilehel: www.wma.net\/e\/ethicsunit\/education.<br \/>\nhtm)<br \/>\nV\u00f5ta \u00fchendust teiste arstieetika programmidega, WMAga jne.<br \/>\n5. Taga j\u00e4rjepidevus:<br \/>\nV\u00f5itle p\u00fcsiva arstieetika komitee moodustamise eest<br \/>\nT\u00f5mba kaasa nooremaid \u00fcli\u00f5pilasi<br \/>\nT\u00f5mba kaasa teisi \u00f5ppej\u00f5ude<br \/>\nT\u00f5mba kaasa uusi \u00f5ppej\u00f5ude ja administratiivjuhte<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\n\u2022<br \/>\nArstieetikak\u00e4siraamat\u2013Eetika\u00f5petamisearendamisestarstiteaduskondades<br \/>\n128<br \/>\nLISA E \u2013 T\u00c4IENDAVAID JUHTUMIANAL\u00dc\u00dcSE<br \/>\nALAEALISE N\u00d5USTAMINE<br \/>\nRASESTUMISVASTASTE VAHENDITE OSAS<br \/>\nSara on 15-aastane. Ta elab linnas, kus seksuaalsihiga kallale-<br \/>\ntungid on muutunud \u00fcha sagedasemaks. Ta tuleb teie kliinikus-<br \/>\nse, paludesrasestumisvastaste tablettide retsepti, et juhul kui ta<br \/>\npeaks langema kallaletungi ohvriks, oleks ta raseduse eest kaits-<br \/>\ntud. Rasedus l\u00f5petaks tema haridustee ning teeks tal raskeks<br \/>\nabikaasa leidmise. Sara r\u00e4\u00e4gib teile, et ta ei taha, et tema vane-<br \/>\nmad teaksid tema plaanist kasutada rasestumisvastaseid vahen-<br \/>\ndeid, kuna nad arvaksid, et ta kavatseb oma poisiga seksuaalva-<br \/>\nhekorda astuda. Sara motiivid tunduvad teile kahtlased, kuid te<br \/>\nimetlete tema kindlat otsust hoiduda rasedusest. Te soovitate tal<br \/>\ntulla kliinikusse koos oma vanematega, et k\u00fcsimust \u00fcldisemalt<br \/>\narutada. Kolm p\u00e4eva hiljem tuleb ta \u00fcksinda tagasi ja \u00fctleb teile,<br \/>\net ta p\u00fc\u00fcdis oma vanematega r\u00e4\u00e4kida, kuid nad keeldusid seda<br \/>\narutamast. Mida peaksite n\u00fc\u00fcd tegema?<br \/>\n129<br \/>\nENNEAEGNE LAPS6<br \/>\nMax s\u00fcndis 23. rasedusn\u00e4dalal. Ta on juhitaval hingamisel, sest<br \/>\ntema kopsud on v\u00e4ga ebak\u00fcpsed. Peale selle kannatab ta ajuve-<br \/>\nrejooksu all, sest tema veresoonkond on alles ebastabiilne. T\u00f5e-<br \/>\nn\u00e4oliselt ei ela ta rohkem kui m\u00f5ni n\u00e4dal. Kui ta siiski j\u00e4\u00e4b ellu,<br \/>\non tal arvatavasti raske vaimne ja kehaline puue. Maxi seisund<br \/>\nhalveneb veelgi, kui tal areneb t\u00f5sine soolenakkus. V\u00f5imalik<br \/>\noleks p\u00f5letikuline soole osa operatiivselt eemaldada, nii et see-<br \/>\njuures s\u00e4iliksid tema v\u00e4hesed v\u00e4ljavaated ellu j\u00e4\u00e4da. Maxi vane-<br \/>\nmad ei anna selleks n\u00f5usolekut, sest nad ei taha, et Max ope-<br \/>\nratsiooni t\u00f5ttu kannataks ja neil on tunne, et tema elukvaliteet ei<br \/>\nsaaks kunagi olla rahuldav. Raviarstina arvate, et operatsioon tu-<br \/>\nleks teha, ja murrate pead selle \u00fcle, kuidas vanemate keeldumi-<br \/>\nse j\u00e4rel toimida.<br \/>\n6<br \/>\nSellele ja j\u00e4rgmisele juhtumile on osutanud dr Gerald Neitzke ja preili Mareike M\u00f6l-<br \/>\nler Hannoveri Meditsiiniinstituudist Saksamaal.<br \/>\nArstieetikak\u00e4siraamat\u2013T\u00e4iendavaidjuhtumianal\u00fc\u00fcse<br \/>\n130<br \/>\nHIV NAKKUS<br \/>\nHr S on abielus ja kahe koolilapse isa. Teie kliinikus ravitakse tal<br \/>\nharuldast kopsup\u00f5letiku vormi, mida sageli seostatakse AIDSi-<br \/>\nga. Vereanal\u00fc\u00fcs n\u00e4itab, et ta ongi t\u00f5epoolest HIV-positiivne. Hr<br \/>\nS \u00fctleb, et tahab ise otsustada, kas ja millal oma naisele nakku-<br \/>\nsest r\u00e4\u00e4kida. Te juhite tema t\u00e4helepanu t\u00f5siasjale, et see v\u00f5iks<br \/>\np\u00e4\u00e4sta tema naise elu, kui ta saaks end nakatumise eest kaitsta.<br \/>\nPeale selle on oluline, et ka naine annaks vereanal\u00fc\u00fcsi ja teeks<br \/>\nHIV-testi. Positiivse tulemuse korral saaks ta v\u00f5tta ravimeid, mis<br \/>\naeglustavad haiguse puhkemist ja seel\u00e4bi pikendavad tema elu.<br \/>\nKuus n\u00e4dalat hiljem tuleb hr S uuesti teie kliinikusse kontrolluu-<br \/>\nringutele. Vastuseks teie k\u00fcsimusele \u00fctleb ta, et pole oma naisele<br \/>\nveel teatanud. Ta ei taha, et naine teaks tema homoseksuaalse-<br \/>\ntest kontaktidest, kuna ta kardab, et see teeks nende suhtele l\u00f5pu<br \/>\nja perekond variseks kokku. Kuid naise kaitsmiseks on hr S har-<br \/>\nrastanud temaga ainult \u00abturvalisemat seksi\u00bb. Raviarstina tekib<br \/>\nteil k\u00fcsimus, kas peaksite proua S-i tema abikaasa nakatumi-<br \/>\nsest HIV-viirusega informeerima vastu viimase tahtmist, nii et ta<br \/>\nsaaks alustada ravi, juhul kui see peaks osutuma vajalikuks.<br \/>\n131<br \/>\nVANGI RAVIMINE<br \/>\nTeie kui arsti kohustuste \u00fcheks osaks on k\u00fclastada iga kahe n\u00e4-<br \/>\ndala tagant l\u00e4hedal asuvat vanglat ning v\u00f5tta seal vastu vangidest<br \/>\npatsiente. Eile andsite abi \u00fchele vangile, kelle n\u00e4ol ja rindkerel<br \/>\noli ohtralt marrastusi. Kui te k\u00fcsisite, mis vigastused p\u00f5hjustas,<br \/>\nvastas patsient, et vanglapersonal oli tema suhtes k\u00fcsitluse ajal<br \/>\nkasutanud f\u00fc\u00fcsilist v\u00e4givalda, kui ta keeldus k\u00fcsimustele vas-<br \/>\ntamast. Ehkki teie praktikas on see esimene niisugune juhtum,<br \/>\nolete oma kolleegidelt kuulnud samalaadsetest juhtumitest. Te<br \/>\nolete veendunud, et peaksite midagi ette v\u00f5tma, kuid patsient ei<br \/>\nluba teil selle loo kohta kellelegi mingit informatsiooni anda, kar-<br \/>\ntes k\u00e4ttemaksu vanglav\u00f5imudelt. Peale selle pole te kindel, kas<br \/>\nvang on teile t\u00f5tt r\u00e4\u00e4kinud; valvur, kes ta teie juurde saatis, \u00fctles,<br \/>\net ta oli kakelnud teise vangiga. Te olete vangla personaliga hea-<br \/>\ndes suhetes ega taha neid suhteid kahjustada, esitades alusetuid<br \/>\ns\u00fc\u00fcdistusi vangide v\u00e4\u00e4rkohtlemises. Mida peaksite tegema?<br \/>\nArstieetikak\u00e4siraamat\u2013T\u00e4iendavaidjuhtumianal\u00fc\u00fcse<br \/>\n132<br \/>\nELU L\u00d5PUGA SEOTUD OTSUS<br \/>\nTeie haiglasse tuuakse hooldekodust 80-aastane naine, et ravik-<br \/>\nsite tal kopsup\u00f5letikku. Ta on n\u00f5rk ja kannatab m\u00f5\u00f5duka n\u00f5d-<br \/>\nrameelsuse all. Te ravite tema kopsup\u00f5letikku edukalt, kuid just<br \/>\nenne seda, kui ta haiglast v\u00e4lja lastakse, saab ta insuldi, mille ta-<br \/>\ngaj\u00e4rjel tema parem k\u00fclg j\u00e4\u00e4b halvatuks ning ta pole v\u00f5imeline<br \/>\nise s\u00f6\u00f6ma. Talle paigaldatakse toitmistoru, mis ilmselgelt p\u00f5h-<br \/>\njustab talle ebamugavust; p\u00e4rast seda kui ta on korduvalt p\u00fc\u00fcd-<br \/>\nnud seda oma vasaku k\u00e4ega v\u00e4lja t\u00f5mmata, \ufb01kseeritakse tema<br \/>\nk\u00e4sivars, nii et ta ei saa seda lahti. Mingil muul moel pole ta v\u00f5i-<br \/>\nmeline oma soove v\u00e4ljendama. P\u00fc\u00fcded leida \u00fcles tema lapsi v\u00f5i<br \/>\nteisi sugulasi, kes v\u00f5iksid aidata langetada otsuseid tema ravi<br \/>\nkohta, j\u00e4\u00e4vad edutuks. M\u00f5ne p\u00e4eva p\u00e4rast j\u00f5uate veendumusele,<br \/>\net haige seisund t\u00f5en\u00e4oliselt ei parane ning ainus viis tema kan-<br \/>\nnatusi leevendada on kas m\u00e4\u00e4rata talle uinuteid v\u00f5i eemaldada<br \/>\ntoitmistoru ja lasta tal surra. Mida peaksite tegema?<br \/>\n133<br \/>\nArstieetikak\u00e4siraamat\u2013T\u00e4iendavaidjuhtumianal\u00fc\u00fcse<br \/>\n134<br \/>\nJUHTUMIANAL\u00dc\u00dcSIDE KOGUD<br \/>\nUNESCO Bioeetika \u00f5ppetooli (Chair in Bioethics) informeeritud<br \/>\nn\u00f5usoleku juhtumid: http:\/\/research.haifa.ac.il\/~medlaw\/ (UNESCO<br \/>\nChair)<br \/>\n\u00dchendkuningriigi Kliinilise Eetika V\u00f5rgustiku (UK Clinical Et-<br \/>\nhics Network) juhtumianal\u00fc\u00fcsid: www. ethics-network.org.uk\/Cases\/<br \/>\narchive.htm<br \/>\nHarvardi Tervishoiuinstituudi (Harvard School of Public Health)<br \/>\nrahvusvaheliste terviseuuringute juhtumid: www.hsph.harvard.edu\/<br \/>\nbioethics\/ (cases)<br \/>\nRahvaste\u00fchenduse Meditsiinitrusti tervishoiut\u00f6\u00f6tajate ee-<br \/>\ntiliste ning inim\u00f5igustega seotud standardite \u00f5ppek\u00e4siraa-<br \/>\nmat (Commonwealth Medical Trust Training Manual of Ethical and<br \/>\nHuman Rights Standards for Healthcare Professionals), 3. osa, juhtu-<br \/>\nmianal\u00fc\u00fcsid: www. commat.org\/<\/p>\n"},"caption":{"rendered":"<p>ethics_manual_estonian 1 M a a i l m a A r s t i d e L i i t Arstieetika k\u00e4siraamat Arstieetikak\u00e4siraamat 2 Originaal: Williams, John R. Medical Ethics Manual Ethics Unit of the World Medical Association ISBN 92-990028-0-0 \u00a9 2005 The World Medical Association, Inc. Kujundus Tuuli Sauren, Inspirit International Advertising, Belgia Fotod [&hellip;]<\/p>\n"},"alt_text":"","media_type":"file","mime_type":"application\/pdf","media_details":{},"post":902,"source_url":"https:\/\/www.wma.net\/wp-content\/uploads\/2016\/11\/ethics_manual_estonian.pdf","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.wma.net\/es\/wp-json\/wp\/v2\/media\/7314"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.wma.net\/es\/wp-json\/wp\/v2\/media"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.wma.net\/es\/wp-json\/wp\/v2\/types\/attachment"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.wma.net\/es\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.wma.net\/es\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7314"}]}}